Kiire palgakasv jätkub

Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on juba maha arvatud, kiirenes möödunud aasta lõpu 12,6 protsendi tasemelt käesoleva aasta esimeses kvartalis 14,2 protsendini ja teises kvartalis koguni 14,6 protsendini. Pidurdunud majanduskasvu taustal ulatus tööviljakuse kasv teises kvartalis aga vaid 5,9 protsendini. See tähendab, et palgad kasvavad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus. Selline tendents ei saa kesta kaua, kuna vähendab ettevõtjate kasumlikkust.

Tegevusaladest avaldas palkade kiirele kasvule ennekõike mõju suure hõivatute arvuga ehitussektor, kus palgad kasvasid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes üle 30 protsendi, ületades Eesti keskmise palga taset 10 protsendi võrra. Endiselt kiiresti kasvasid palgad ka metsamajanduses, kus tooraine hinnatõusuga seoses on tulud suurenenud. Keskmisest kiiremini kasvasid palgad teises kvartalis tervishoiu tegevusalal, millele avaldas mõju uus palgakokkulepe käesoleva aasta kevadel, mille tulemusena tõusis tervishoiutöötajate keskmine kuupalk esmakordselt üle Eesti keskmise palga taseme.

Tugev palgakasv jätkus (20-23 protsenti) teises kvartalis ka põllumajanduses, töötlevas tööstuses, energeetikas, kaubanduses ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal.