Kiire palgakasv jätkub

Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on juba maha arvatud, kiirenes möödunud aasta lõpu 12,6 protsendi tasemelt käesoleva aasta esimeses kvartalis 14,2 protsendini ja teises kvartalis koguni 14,6 protsendini. Pidurdunud majanduskasvu taustal ulatus tööviljakuse kasv teises kvartalis aga vaid 5,9 protsendini. See tähendab, et palgad kasvavad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus. Selline tendents ei saa kesta kaua, kuna vähendab ettevõtjate kasumlikkust.

Tegevusaladest avaldas palkade kiirele kasvule ennekõike mõju suure hõivatute arvuga ehitussektor, kus palgad kasvasid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes üle 30 protsendi, ületades Eesti keskmise palga taset 10 protsendi võrra. Endiselt kiiresti kasvasid palgad ka metsamajanduses, kus tooraine hinnatõusuga seoses on tulud suurenenud. Keskmisest kiiremini kasvasid palgad teises kvartalis tervishoiu tegevusalal, millele avaldas mõju uus palgakokkulepe käesoleva aasta kevadel, mille tulemusena tõusis tervishoiutöötajate keskmine kuupalk esmakordselt üle Eesti keskmise palga taseme.

Tugev palgakasv jätkus (20-23 protsenti) teises kvartalis ka põllumajanduses, töötlevas tööstuses, energeetikas, kaubanduses ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal.

Palkade kiire kasvu peamiseks põhjuseks on endiselt tugev konkurents tööjõu osas. Kui möödunud aastal tööjõukulude osa lisandväärtusest tänu kiirele tulude kasvule ei suurenenud, siis käesoleva aasta esimese kvartali andmetel on näha tööjõukulude suurenemist kasumite arvelt. Püsivalt madala tööpuuduse tingimustes on surve palkade tõstmiseks jätkuvalt suur, mistõttu saab olukorda leevendada vaid kaasaegsesse töökorraldusse ning tehnoloogiasse investeerides.

Suvise prognoosi kohaselt ootab rahandusministeerium 2007. aasta keskmiseks palgakasvuks 20,4 protsenti ning 2008. aastaks 15,3 protsenti.