Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

Eesti majanduse senist arengut 2007. aastal iseloomustab sujuv kohanemine pärast viimaste aastate ülikiiret kasvu. Majanduskasv aeglustus teises kvartalis 7,3 protsendini. Aeglustumise peamine põhjus oli sisenõudluse ehk investeeringute ja tarbimise juurdekasvu järkjärguline vähenemine. Uute laenude kogumaht vähenes jätkuvalt, kinnisvaraturg tasakaalustus ning esialgsete hinnangute järgi on möödumas ka eratarbimise tipp. Samal ajal jätkus Eestis uute töökohtade loomine ning töötus vähenes rekordiliselt madalale, 5 protsendi tasemele. Kaupade väljaveo juurdekasv jätkus samuti küllaltki hoogsalt - võrreldes esimese kvartaliga oli teise kvartali kasv mõnevõrra kiiremgi. Üldjoontes on majanduse senine areng kulgenud Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi kohaselt.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on tarbijahindade kallinemine aasta esimesel poolel olnud prognoositust mõnevõrra kiirem. Selle aasta juulis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele - 6,4 protsendini - tõusnud inflatsiooni kõige olulisemad põhjused olid toiduainete üldine kallinemine maailmas ning soojusenergiale ja ahjuküttele Eestis seni erandlikult rakendatud madalama käibemaksumäära kehtivuse lõpp. Järgmise aasta alguses ootame sisenõudluse edasist aeglustumist ning sellest tulenevalt ka hinnasurvete nõrgenemist. Siiski lükkavad 2008. aastaks kavandatud maksupoliitilised sammud tarbijahindade kasvutempo tuntava aeglustumise mõnevõrra edasi.

Jooksevkonto puudujääk (kodumaiste säästude ja investeeringute vahe) absoluutmahus püsis Eesti Panga esialgsel hinnangul esimese kvartali tasemel, mis on kooskõlas sisenõudluse ja laenukasvu esialgse aeglustumise ning ekspordi kasvuga.

Vaatamata kasvutempo sujuvale aeglustumisele, ei ole kadunud majanduse pehmet maandumist ohustavad tegurid. Suurim oht on reaalpalkade tööjõu tootlikkuse kasvust kiirem kasv, mis ohustaks eelolevatel aastatel Eesti majanduskasvu ning takistaks inflatsiooni alanemist. Konkurentsivõime vähenemisega seotud riskide minimeerimiseks on oluline, et nii tööandjad kui ka töövõtjad kohandaksid oma käitumist selliselt, et palga- ja tootlikkuse kasvu erinevus hakkaks vähenema.

Samuti sõltub majanduse tasakaalustatud areng kinnisvaraturu oodatud jahenemise taustal suuresti pankade konservatiivse ja kõiki riske arvestava laenupoliitika jätkumisest. Oluline on laenumahtude aastakasvu hoidmine tasemel, mis on kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga. Kui majanduse tasakaalunäitajate paranemine aeglustub, võib see kõigutada välisinvestorite ja reitinguagentuuride usku Eesti majandusse ning seda oludes, kus Ameerika Ühendriikide kinnisvarasektori olukorrast alguse saanud halbade laenude probleemi süvenemine on hakanud mõjutama üleilmset finantssektorit.

Majanduse sujuva kohandumise toetamisel on endiselt võtmeroll riigi eelarvepoliitikal. Eesti Pank on jätkuvalt seisukohal, et 2007. aasta eelarve ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemele ning tuleb hoiduda kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu. Samuti on vajalik anda selge signaal, et valitsus on riskidest teadlik ja soovib neid maandada 2008. aasta riigieelarve ja 2008.-2010. aastaks kavandatava eelarvepoliitika kaudu.

Eesti Panga hinnangud ja soovitused

Eesti Pank eeldab, et Eesti majanduskasv aeglustub järk-järgult. Mõnevõrra on suurenenud järsema kohandumise oht. Eesti majandust ohustavad riskid peituvad siinse kinnisvarasektori hinnaarengus ja tööturu pingete kasvus.

Majapidamised ja ettevõtted peavad palgakujunduses säilitama realistlikud ootused. Ettevõtted ei suuda säilitada ülikiiret palgakasvu, kui tootlikkus ei kasva märgatavalt. Seetõttu tuleb kõigil oma tulevikuplaanides arvestada tulude kasvu võimaliku pidurdumisega. Oluline on säilitada paindlik palgakujundus. Töötasu suurenemine peab otseselt sõltuma tootlikkuse oodatavast kasvust ettevõtetes ja majanduses tervikuna. Inflatsioon on viimastel kuudel kasvanud oodatust hoogsamalt, seda nii kiirelt kasvavate palkade kui ka mitmete välisteguritetoel. Majanduse kohanemise jätkudes peaksid järgmisel aastal vähenema ka inflatsioonisurved, kuigi aktsiisitõusud hoiavad inflatsiooni alanemist veel mõne aja tagasi. Laenuturul on toimunud oodatud jahenemine. On oluline, et pangad hoiaksid laenumahtude aastakasvu tasemel, mis oleks kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga. Eesti majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat. Käesoleval aastal tuleks koondeelarve ülejääk hoida eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis tähendab, et valitsus peab hoiduma täiendavatest kulutustest käesoleval aastal. Arvestades erinevaid riske ja rahandusministeeriumi küllaltki optimistlikku prognoosi järgmisteks aastateks, peaks 2008. aasta eelarve ülejääk olema ca 2 protsenti. See tähendab, et valitsuskulutusi ei tohiks suurendada võrreldes kevadel planeerituga.> Eesti huvides on võtta euro kasutusele võimalikult kiiresti. Praeguste andmete kohaselt ei juhtu see varem kui 2011. aastal. Üleminek eurole maandab riske ning teeb Eesti pikaajaliste majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamise lihtsamaks.