1. juulil 2007.a. jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 3 p 4, § 12 lõiked 7 ja 8 ning § 24 lõige 11, millega laiendatakse selle seaduse kehtivust. füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le).
Muudatuste jõustumisega on Tööinspektsiooni järelevalvega hõlmatud ka FIE-d. Tööinspektoril on õigus kontrollida FIE-le kuuluvate töövahendite, muude seadmete ja isikukaitsevahendite korrasolekut, nende vastavust ohutusnõuetele ja nõuetekohast kasutamist, samuti FIE-de poolt ühistegevusest osalemise kohustuse täitmist.
Seaduse muudatus annab võimaluse rakendada FIE-dele meetmeid TTOS § 12 lõikes 7 ja 8 sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks: teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, kohaldades täitmise tagamiseks sunniraha, võtta vastutusele väärteomenetluse korras, samuti peatada elule ohtliku töövahendi kasutamise.
FIE-d töötavad tavaliselt võlaõigusliku lepingu alusel. Võlaõigusseadus ei näe ette lepingu vormi, mistõttu võib töötada nii suulise või kirjaliku lepingu alusel. Kirjaliku lepingu puudumisel on tööinspektoril kontrollimisel õigus lähtuda töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja poolt tegelik tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega , sõltumata töölepingu vormistamisest. Kui tööandja sellega ei nõustu, peab ta esitama tõendid, mis kinnitavad, et suuliselt on sõlmitud mingi muu leping, mitte tööleping. Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt andmete esitamist selle kohta, millal, missugune leping ja kellega (FIE-ga, füüsilise isikuga) see on sõlmitud. Samuti on tööinspektoril õigus nõuda andmete ja dokumentide esitamist FIE-lt, mis on kontrolli läbiviimiseks ja vajadusel meetmete rakendamiseks vajalik.
Tööinspektsioon soovitab FIE-na tegutsemisel sõlmida kirjalik leping, et vältida tekkida võivaid arusaamatusi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse FIE-le TTOS § 12 lõigete 7 ja 8 ettenähtud ulatuses.
§ 12 lõike 7 kohaselt peab FIE tagama igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. Kohustuste täitmisel tuleb juhinduda TTOS ja selle alusel kehtestatud määrustest, milleks käesoleval ajal on:
Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a. määrus nr. 13
„Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a. määrus nr. 12„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“;Vabariigi Valitsuse 08.12.1999.a. määrus nr. 377„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.
§ 12 lõike 8 kohaselt peab FIE, kes töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Samuti on töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad kohustatud teavitama FIE-t oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. Teatavaks tuleb teha ka päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.
FIE-le on töötervishoiu ja tööohutusalaste kohustuste täitmise nõuded kehtestatud eesmärgiga tagada FIE enda ning teiste töötajate elu ja tervise kaitse suurema riskiga töövaldkondades, kus tööõnnetusesse sattumise oht on suur. Nendeks on eriti ühised töökohad, kus samaaegselt töötavad erinevate tööandjate töötajad. Seetõttu suunab Tööinspektsioon järelevalve eelkõige nendele töökohtadele, kus FIE-d töötavad samaaegselt koos teiste töötajatega.
FIE ja tööõnnetus
Kui FIE töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, loetakse § 24 lõike 1¹ alusel temaga toimunud õnnetust tööõnnetuseks. Kõik seaduse 5. peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud teeb tööandja, kes korraldab töid või kellega FIE-l on lepinguline suhe, Vabariigi Valitsuse 13.mai 2003.a. määrusega nr. 146 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korrast“ (muutmisel) ettenähtud korras: teatama raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile; viima läbi uurimise 10 päeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates, koostama raporti jne. Raport esitatakse paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul kannatanule ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Kuna VÕS ega TLS ei anna aga võimalust lugeda töid korraldavat tööandjat ega tellijat FIE suhtes tööandjana, siis kehtiva raporti vormi täitmisel ei ole õige märkida neid tööandjana. Raporti osasse „Tööandja andmed” märgitakse FIE andmed. Samuti ei ole raporti allkirjastajaks FIE, mistõttu raporti lõppu märgitakse, et raporti koostas tööandja, kes korraldab töid või kellega FIE-l on lepinguline suhe. Märkida tuleb raporti koostaja ametikoht, ees-ja perekonnanimi, kuupäev ja allkirjastada raporti koostaja poolt.
Õnnetused FIE-ga, mis toimusid muus, kui seaduse § 12 lõige 8 sätestatud olukorras, ei käsitleta tööõnnetusena TTOS § 22 mõistes.
Autor: Liivia Hirv
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
5
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele