• 30.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kavandatav Riigikogu liikmete uus kuluhüvitiste kord tuleb laiendada

Riigikogu menetluses on eelnõu, millega soovitakse vabastada Riigikogu liikmed kuluhüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide esitamisest. Riigikogu liige saaks edaspidi 30% ametipalgast maksuvaba kuluhüvitisena ilma kulutusi tõendamata.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) ei soovi seada kahtluse alla kuludehüvitamise vajalikkust, kuid peab õigeks, et rahvaesindajate suhteskehtiksid samasugused reeglid nagu tavalisele maksumaksjale. Nagu mistahesmuu töö, nii toob ka Riigikogu liikme töö endaga kaasa teatud kulud.Riigikogu liikme poliitilise sõltumatuse tagamiseks on ka mõistetav, etparlamendisaadik peab saama teatud piirides kulude tegemist ise otsustada,ilma et ta peaks oma tegevust kooskõlastama näiteks Riigikogu juhatuse võikantseleiga.
Samas peab EML oluliseks, et rahvaesindajad oleksid eeskujuks oma valijatelening suudaksid ka enda tööd korraldada nende samade seaduste alusel, mis nadon kehtestanud täitmiseks meile kõigile.
Tulumaksuseaduse kohaselt võib juriidiline isik teha maksuvabalt kulutusikülaliste ja äripartnerite vastuvõtmiseks kuni 2% ulatuses töötajatelemakstud palkade summast, kusjuures kulud peavad olema dokumentidegatõendatud. Oma töötajate toitlustamine maksustatakse alati tulu- jasotsiaalmaksuga. Töötaja isikliku sõiduauto kasutamist saab tööandjamaksuvabalt hüvitada maksimaalselt 2000 krooniga kuus.
Kui Riigikogu liikmete arvates on eelpool viidatud piirmäärad ebamõistlikultväikesed ja dokumentide esitamise kohustust peetakse mõnitamiseks, siisoleks õiglane lubada ilma dokumenteerimisnõudeta ja kõrgemas määras hüvitisimaksta ühtemoodi kõikidele maksumaksjatele, mitte ainult Riigikoguliikmetele. Selline muudatus tõstaks EML arvates Riigikogu autoriteeti jausaldusväärsust.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, miskaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ningjälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Liit ühendab üle 2500liikme.
Riigikogu menetluses on eelnõu, millega soovitakse vabastada Riigikoguliikmed kuluhüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide esitamisest.Riigikogu liige saaks edaspidi 30% ametipalgast maksuvaba kuluhüvitisenailma kulutusi tõendamata.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) ei soovi seada kahtluse alla kuludehüvitamise vajalikkust, kuid peab õigeks, et rahvaesindajate suhteskehtiksid samasugused reeglid nagu tavalisele maksumaksjale. Nagu mistahesmuu töö, nii toob ka Riigikogu liikme töö endaga kaasa teatud kulud.Riigikogu liikme poliitilise sõltumatuse tagamiseks on ka mõistetav, etparlamendisaadik peab saama teatud piirides kulude tegemist ise otsustada,ilma et ta peaks oma tegevust kooskõlastama näiteks Riigikogu juhatuse võikantseleiga.
Samas peab EML oluliseks, et rahvaesindajad oleksid eeskujuks oma valijatelening suudaksid ka enda tööd korraldada nende samade seaduste alusel, mis nadon kehtestanud täitmiseks meile kõigile.
Tulumaksuseaduse kohaselt võib juriidiline isik teha maksuvabalt kulutusikülaliste ja äripartnerite vastuvõtmiseks kuni 2% ulatuses töötajatelemakstud palkade summast, kusjuures kulud peavad olema dokumentidegatõendatud. Oma töötajate toitlustamine maksustatakse alati tulu- jasotsiaalmaksuga. Töötaja isikliku sõiduauto kasutamist saab tööandjamaksuvabalt hüvitada maksimaalselt 2000 krooniga kuus.
Kui Riigikogu liikmete arvates on eelpool viidatud piirmäärad ebamõistlikultväikesed ja dokumentide esitamise kohustust peetakse mõnitamiseks, siisoleks õiglane lubada ilma dokumenteerimisnõudeta ja kõrgemas määras hüvitisimaksta ühtemoodi kõikidele maksumaksjatele, mitte ainult Riigikoguliikmetele. Selline muudatus tõstaks EML arvates Riigikogu autoriteeti jausaldusväärsust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele