Eelmise sajandi üks tuntumaid sotsiolooge Max Weber ütles kunagi, et inimkonna üks suuremaid leiutisi on bürokraatia. Seetõttu on mul suur au tervitada saalis viibivaid bürootöötajaid. Sõnad “bürokraatia” ja “bürootöö” pärinevad ühest tüvest. See sammas, millel Eesti püsib, korrastab meie mõtlemist. Ilma bürokraatiata valitseks Eestis tõenäoliselt suur kaos.
Sissejuhatuseks paluti mul joonistada pilt, kus on Eesti täna. See on mõnevõrra suurem pilt, kui üks büroo või kontor. Võib-olla aitab see pilt hiljem konkreetseid bürooteemalisi mõtteid teatavasse konteksti ja süsteemi panna. Nagu igal inimesel, on ka igal riigi ja rahval pilt iseenesest. Kui pilt pole vastavuses sellega, mida võib leida pildi tagant, on asi natuke murettekitav. See on sama vale, kui näiteks üks pikk kunstikalduvustega punapea arvab endast, et ta on pigem paksuke teadlane. Kui pilt ja tegelikkus täiesti lahku lähevad, tuleb rääkida juba vaimuhaigusest ja skisofreeniast. Ma arvan, et Eesti puhul võib sellist lahknevust pisut tunda.
Kui vaadelda praegust Eesti meediat ja poliitikuid, arvaks siia saabunud võõras inimene seda valimiseelset melu jälgides, et Eestil on palju raha ja meie riik on mingi eriline koht. Rikkas riigis, millest me võime plakatitelt lugeda, küsisid kõrgemat palka esmalt arstid. Neile järgnevad kooliõpetajad, postiljonid, bürokraadid jne. Rikas või vaene ollakse võrdluses teistega. Kui hakata võrdlema end seltskonnaga, kus me istume – ehk Euroopa Liidus – ei ole pilt kuigi roosa. Me oleme pigem vaeste klubis, kuigi mõnd teised uustulnukad on paremale järjele jõudnud nagu näiteks Sloveenia. Umbes kuu aja pärast ilmub Eesti Inimarengu Aruanne 2006, mille andmeid kasutab järgnev jutt. Proovides end võrrelda nendega, kellega me ühes tiimis oleme, mis eluvaldkondades me tõsiselt maha jääme?
On vähemalt kolm olulist mõõdupuud ja eluvaldkonda, milles Eesti on Euroopa Liidu punane latern.
Kuritegevus
Eesti on EL-i liider ka vangide arvu osas 100 000 elaniku kohta. Eestis on see arv 333, samal ajal kui Sloveenias näiteks 65. See tähendab, et ühiskond ise on seesmiselt pinges ja suhteliselt kriminaalne. Ning sedagi, et meie karistuspoliitika pole veel liiga euroopalik. Kui palju üks või teine riik suudab oma SKT’st panna sotsiaalvaldkonna edendamise hüvanguks? Eesti oma 13 % sotsiaalkaitse kulutustega on keskmisest üsna maha jäänud näiteks Rootsi 32,3 % ja Taani 30% kõrval.
Konkurentsivõime ja majandusvabadus
Majandusvabaduse näitaja on üks, millega Eesti on EL-i riikide hulgas ühel kõrgemal positsioonil, umbes neljas. EL-i riikide majanduskasvu indeks näitab, et Eesti on Iirimaa, Luksemburgi ja Suurbritannia järel neljas.
2005. aasta andmetel on Eesti SKT inimese kohta 17 500. Seevastu Luksemburgis on see arv näiteks 65 900. Oma rikkusega on Eesti tegelikult EL-i riikide pingerea lõpuosas, hakates järele jõudma vana EL-i viimastele riikidele. Niisiis on suhteliselt ebaadekvaatne defineerida Eestit EL-i kontekstis rikkaks riigiks.
Gini indeks, mis näitab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas, on Eestis 35,8 ehk enam-vähem sama Hispaania, Itaalia ja Suurbritanniaga. Ent ebavõrdsuse mõju väikeses ja suures ühiskonnas on eri asjad.
Kokkuvõtteks näib Eesti EL-i kontekstis rõhutatult vastuolulise ühiskonnana. Majandusvaldkonnas oleme me üsna edasijõudnud, ent jänni jäänud mõnes teises vallas, millest nimelt sõltub nii inimeste kui ühiskonna tervis. Miks see nii on läinud? Küllap tuleb see meie endi peadest ehk suhtumistest ja väärtustest.
Väärtusuuringute projekt
Ronald Ingleharti juhitavas väärtusuuringute projektis proovitakse maailma riike ja rahvaid panna ühele kaardile, vastavalt sellele, milliseid väärtusi nad järgivad. Teooria järgi tähendab liikumine skaala allpunktist üles inimarengut. Arengu mõte on piiranguteta valikuvabaduse suunas. Skaala, mis ulatub vasakult paremale, tähistab liikumist ellujäämisväärtustelt eneseväljenduse ning sallivust propageerivate väärtuste suunas. Ülesminev skaala räägib liikumist sõltumatuse suunas. Selle alla mõeldakse sõltuvust religioonist, autoriteedist, riigivõimust ja perekonnast.
Me näeme, et Eesti on üheskoos Bulgaaria, Rumeenia ja Valgevenega. Liikumises traditsioonilistelt väärtustelt autoriteeti mitteaktsepteerivate väärtsute suunas on Eesti tubli – vabadust väärtustatakse. Ent vabadusega koos pole tekkinud vastutust, sallivust, valmisolekut ja soovi oma individuaalsust väljendada.
Seega me jõudsime algusse. Eesti enesepilt on nihkes rikkuse ja raha üle tähtsustamises, teiseks üheteemalise ühiskonna mõttes. Hoopis laiem oleks enesepilt, mis sisaldaks meie jaoks probleemseid kohti, millele tähelepanu pöörata. Ma usun, et kui kõik bürootöötajad prooviksid enda jaoks suurt pilti saada, läheb Eesti elu paremaks.
Autor: Mati Heidmets

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele