Helsingi on paik, mida paljud eestlased külastavad meelsasti
suvel. Kuid mida võib leida talvisest Helsingist?
Tegelikultvõiks talvist reisi Helsingisse alustada tõsiasjast, ettalvel ju kiirlaevad ei sõida. Millist laeva küll valida?
Tallinkil,Viking Line\'il, Eckerö line\'il on suured laevad, mis sõidavadpea iga ilmaga - valik tuleb teha just nende seast. Seejuures onmuidugi meeldiv tõsiasi, et suurte laevade piletihinnadalgavad väheke madalamast rahasummast kui kiirlaevade piletid.
NäiteksTallinki parvlaeva Vana Tallinna soodsaim ühe suuna pilet onvaid 235 krooni, mis arvestades üldist laevapiletite hinda onodav. Kuid teadke sedagi, et kui Tallinki laevadele pileti ettebroneerite, maksate lisaks broneerimise tasu 45 krooni! Viking Line\'iühe suuna pilet on ette broneerides esmaspäevast kunilaupäevastele reisidele 295 krooni, enne reisi vahetultchek-in\'ist ostes aga 375 krooni. Seega tasubki kõigepealtpiletite hinda uurida.
Kuidkui sobiv reisivõimalus leitud - siis on suurte laevade puhulhea see, et nad kõigutavad merel reisijaid suhteliselt vähemkui kiirlaevad. Proovisin ülemerereisi Viking Line\'iga.Suhteliselt rahuliku mere korral ei kõigu see pea üldse,kui on aga natuke tugevamad lained - siis ikka on ka tunda kõikumist- eriti, kui seisad parajasti laeva tax-free poes, tundub kõikumineebamugav, aga samas – ka natuke tugevam tuul ei anna vahel sellellaeval olles üldse tunda.
VikingLine\'i laeval on sõbralik personal, kes teeb oma töödusinalt. Buffet\' restoranis on maitsvad hommiku-lõuna- jaõhtusöögid. Kuid probleem, mis mulle silma jäi,oli reisijakohtade vähesus. Osad lausa istusid põrandalvõi treppidel, sest lihtsalt ei mahutud istuma pinkidele -reisijaid oli laeval palju, kuid istumiskohtadest enamik kas kohvikusvõi baaris - samas kui kohvikus oli rohkesti einestajaid - eimahtunud ka sinna. Viking Line\'iga reisima minnes tasukski sedatõsiasja arvestada - et istumiskoha leiab - aga sellega onolud suhteliselt kitsakesed.
TalvineHelsingi on ilus
KuidHelsingisse pärale jõudes ununeb laevareis ruttu. Sesttalvine Helsingi on ilus - väike lumekiht hiiglaslike majadekatustel on pilkupüüdev, mis sest et tänavad natukelumelopased - lumekoristus käib tänavatel ruttu - nii etkusagil otseselt sumada ei olegi vaja.
Kuiminna talvel, siis tegelikult poodides pakutava osas pole suurterinevust kuigi palju. Allahindluse ehk ALE sildikesi märkabpaljudes kohtades ja näiteks salli, kindad või kakosmeetikat saab Helsingist osta päris soodsalt.
Helsingion rikkalik oma poodide valiku poolest. Leiab sealt poekesi ka, midaEestis naljalt ei kohta. Näiteks Lönnrotinkatul asuvHelsingi üks vanimaid, 1946. aastal asutatud idamaiste vaipadegakauplev OY Artistica AB (interneti koduleht: www.artistica.fi). Sealon müügil Nepaalis, Afganistaanis, Iraanis, Pakistanis jaka mujal valminud vaipu põrandale ja ka seintele. Poe asutasaastal 1943 praeguse omaniku abikaasa ja poe praeguse juhataja sõnulongi see vaibapood üldse üks vanimaid Helsingis. Juhatajatõdes sedagi, et Helsingis on mitmeid selliseid vanaasutamisajaga kauplusi, kus aastakümnetepikkused traditsioonid.
Kuidon ka uuemaid poode, mis omamoodi vaatamisväärsused.Näiteks Hämeentie\'l asuv China Product Market, kust saabjasmiiniriisi osta viis kilo hinnaga 9 eurot. Hiina poes kauba valikon aga pisut raskenatud põhjusel, et kauba etiketid on sealhiinakeelsed - proovi siis neid hieroglüüfe seal veerida.Nõu peab küsima müüjalt.
Suurematestkaubakeskustest võib külastada nii Stockmanni, Sokost kuika näiteks Kämp\'i (täisnimega Hotel KämpGalleria) Esplanadil. Viimases on huvitava arhitektuurde lahendusegaaatrium, Marimekko kauplus, mitmeid laheda õhkkonnagakohvikuid, aga ka Zen-Sushi house - põnev koht, kus hetkeksjalga puhata reisil.
Kappelikohvik-restoran-baar Esplanadi pargi serval on muidugi legendaarnekoht, kus kohtuda. Kuid Kappeli vastas asub huvitava nimega restoran"Aino", mida võib samuti külastada. Kohvikutestja restoranidest Helsingis juba puudust ei tule. Neid jätkubseal igale maitsele ja soovile.
Samution palju linna pikitud R-kioskeid - sama kujunduse, kuigi erinevamüügiartiklite väljapanekuga kui Eestis. R-kioskeidkülastades võib märgata ka mänguautomaate - jamis eriti huvitav - rohkesti online-lotodele panustavaid soomlasi.Küsisin ühe Juha käest, et kui tihti ta lotot mängib.Ja ta ütles, et vähemalt viiel päeval nädalas. Janii juba kolm aastat. Seejuures ei ole ta võitnud rohkem kuiüks kord. Aga see oli ka suur summa - nimelt 55 tuhat eurot,rääkis Juha. Populaarseim loto soomlaste seas on tema sõnul"Lotto veikkaus" ja "Kokeri veikkaus". Igataheson osade R-kioskite lotoletid lausa ülekuhjatud lotosedelitest,milles soome keelt mitteoskav inimene küll mingit süsteemivõi arusaamist luua ei suuda. Soomes mängitavatel lotodelon ka pisut keerulisemad süsteemid, kui Eestis.
Kindlastitasub Helsingis olles külastada turismiinfopunkti ja küsidasealt endale trammiteedega kaart ja uurida peatuste kohta lähemaltinfopunkti töötajalt. Sest tundub, et trammidega saabHelsingis kergesti pea kõikidesse olulisematessesihtpunktidesse. Kui teate, kuhu on vaja minna - siis võibuurida infopunkti töötajalt - millise trammiga sinna kohtajõuab, kus asub selle trammi lähim peatus ja millisenimega peatuses maha minna. Siis on kerge ka marsruut läbida,sest trammide sees on elektrontabloodel olemas peatuste infoautomaatselt. Sõidupilet tuleb lunastada 2 euro eesttrammijuhilt. Seda komposteerima kusagil ei pea, sest piletile onpeale trükitud algus- ja lõppaeg - ning seejuures kehtibsee pilet täpselt 1 tunni. Kindlasti tasub pilet ka osta - sestpiletikontrolle liigub Helsingi trammides suhteliselt ka ringi!
Misveel trammide puhul huvitav - inimestel on kombeks nende põrandaleja ka pinkide vahele jätta läbiloetud päevalehti. Jasiis käib neid sealt korjamas usinalt väikest kasvu tõmmumees. Aga kui ta oma tööd usinalt ei tee, kogunevad lehedportsudena ka põrandale - mis on tegelikult üldiseltkorda armastavate soomlaste pealinnas päris huvitav vaatepilt.
Helsingistleiab ka talvel võimaluse puhata. Igaühele oma maitse jaka rahakotist tulenevate võimaluste järgi.
Seotud lood
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.