Nagu iga muu omandiga, kaasnevad ka korteriomandiga selle omanikule teatud kohustused. Korteriomanik on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lõike 1 kohaselt kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiridesse; võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Samuti on korteriomanik sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eelpool nimetatud korteriomaniku kohustusi. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Selline õigus tuleneb korteriomanikele KOS § 14 lõikest 1.
Võõrandamisnõude võib KOS § 14 lõike 2 kohaselt esitada eelkõige, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomaniku kohustused, mis tulenevad §-st 11; on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Võõrandamisnõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel ning seda ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata.
Kui kohustust rikkunud korteriomanik keeldub omandit võõrandamast, otsustab KOS § 14 lõike 5 kohaselt võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (nt korteriühistu) hagi alusel. Selliste hagide esitamisel on tekkinud ka esimesed kohtupretsedendid. Nimelt andis Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06 hinnangu korteriühistu hagi põhjendatusele, milles nõuti korteri võõrandamist, kuna alates detsembrist 2001. a kuni augustini 2004. a ei ole kostja tasunud elamu majanduskulusid, s.o viivitanud vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega üle kolme kuu. Riigikohus leidis, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb kolleegiumi hinnangul eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus.
Korteriomandi võõrandamise kohustuse puhul on tegemist kindlasti äärmusliku vahendiga, kuid samas on see teatud juhtudel vajalik vahend kohustusi korduvalt rikkunud omaniku vastu. Kindlasti muudab korteriomandi võõrandamise kohustuse vähem äärmuslikuks asjaolu, et korteriomanikule tuleb anda mõistlik tähtaeg kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-2-05 juhtinud tähelepanu ka sellele, et korteriomanik võib võõrandamisnõudele esitada näiteks vastuväite selle vastuolu kohta hea usu põhimõttega.
Täiendav informatsioon: Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner Paavo Paas (
[email protected]) või jurist Mari-Liis Avikson (
[email protected]).
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele