Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks inimene magab vähem
Kaasaegne kiire ja stressirohke elutempo lühendab uneaega. Soome teadlased
arvavad, et isegi 35 protsenti täisealistest magab vähem kui kuus tundi.Mis
selles siis halba on?
Magamine on eluks sama vajalik nagu söömine ja joomine. Une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub osa aju piirkondi aktiivseks, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid.
Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel koosneb pindmisest unest, süvaunest ja unenägude unest. Õhtupoole ööd olevates unetsüklites on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni.
Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil seevastu korrastub ja taastub vaimne ja emotsionaalne pool. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon, testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, viimane on oluline unehormoon. Süvaune ajal tõuseb meessuguhormooni testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni tase. Samal ajal on teada, et süvaune puudusel nende hormoonide tase langeb. Süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid omakorda taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stressihormooni.
Märkamatult olemegi jõudnud olukorda, kus süvaune vähesus toob kaasa mitte ainult väsimuse, vaid ka kehakaalu suurenemise ja seksuaalse vananemise. Asjata ei ole öeldud, et magades säilitab inimene nooruse. Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks seitse-kaheksa ja koolilaps üheksa tundi ööund, vastasel juhul tekib nii vaimne kui kehaline väsimus. Oluline ei ole mitte ainult uneaeg, vaid täisväärtuslik uneaeg, kus süvaund on vähemalt 20% ja unenägude und üle 20%.
Osa inimesi ei väärtusta uneaega. Uneaja reeglit eiravad tööga ülekoormatud inimesed. Kui tervis on hea ja tööd on palju, tundub uni aja raiskamisena. Sellisest uneajal töötamisest tekivad mõne aja möödudes kroonilised tervisehäired ja täisväärtuslik uni ei ole enam saavutatav ka siis, kui magamiseks jääb aega. Siit soovitus — magada nädala lõpus nädala sees kogunenud unevõlg tasa.
Ka noored pidutsejad ei pea magamist oluliseks, kuid kolm järjest magamata ööd võib tekitada organismis taaspöördumatuid muutusi. Uneaeg võib olla piisav, kuid uni pole täisväärtuslik. On inimesi, kelle uneaeg on piisavalt pikk, kuid uni ei ole täisväärtuslik, tulemuseks on päevane väsimus.
Tuntuim unehäire, millega kaasneb süvaune puudus, on norskamisest alguse saav unelämbustõbi. Norskajate tüüpiline lause arsti vastuvõtul on: ma võin ka kümme tundi magada, aga ikka olen väsinud. Unelämbus katkestab süvaune ja põhjustab unenälja, mis väljendub päevases väsimuses ja unisuses. Selline inimene tukastab märkamatult pärastlõunal töölaua taga, samuti koosolekul, kui ta seda ise just ei juhata. Õhtuse televiisori vaatamise või teatrietenduse aegsest tukastamisest äratab omaenese norsatus. Kas pole piinlik!
Kuid tõsisem lugu on selliste unenäljas autojuhtidega, kelle põhitööks jääb võitlus unega. Kui palju tragikoomilisi juhtumeid on unelämbustõve all kannatavad inimesed autoroolis pidanud üle elama. Soomes 2004 läbi viidud uuringute alusel esineb keskmiselt 20% pikamaa-autojuhtidest unelämbustõbi ja 16% autoavariidest on põhjustatud väsimusest.
Samuti on unehäireid, mis ei lase uinuda õhtul, ja neid, mis äratavad öösel või liiga vara hommikul. Tulemuseks jällegi päevane väsimus, unisus.
Ka ravimid, alkohol, stimuleeriva toimega ained toovad kaasa une struktuuri muutusi ja päevase väsimuse. Kehalised haigused ja häired põhjustavad samuti unehäireid. Ei ole harvad juhtumid, kui unehäire põhjuseks on südamerütmihäired, millest patsient ise ei teagi. Stress ja depressioon põhjustavad unetust, samal ajal võivad unehäired olla stressi ja depressiooni põhjus.
Kuidas teada, kas uni on täisväärtuslik
Hetkel kuum
Esmatasandil selgitab häired välja perearst ja suunab vajadusel uneuuringute ja väsimuse kabinetti. Arsti otsustada jääb, milline uuring on vaja teha, et välja selgitada, kas uni on täisväärtuslik, kas väsimuse põhjus on unelämbus või mõni muu häire. Kas lasta haige väikese käekellasuuruse aparaadiga oma koju magama minna või uurida haiget öö läbi kliinikus, andurid küljes, või hoopis uurida päevast väsimust autojuhtimise simulaatoruuringu abil.
Autor: Marlit Veldi
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele