Raamatupidaja.ee  • 1. november 2006
Jaga lugu:

Intervjuu EV Raamatupidamise Toimkonna esimehega

Kuidasüldse jõudsite EV Raamatupidamise Toimkonna esimeheks?

„OlenRaamatupidamise Toimkonna esimees olnud alates 2001.aastaseptembrist, seega juba viis aastat. Pakkumise asuda juhtimaRaamatupidamise Toimkonda tegi mulle tookord Veiko TaliRahandusministeeriumist. Nõustusin pakkumisega, kuna mul oliselge nägemus sellest, millises suunas võiks Eestiraamatupidamine areneda ning kuidas seda arengut saavutada.Raamatupidamise Toimkond ning selle esimees valitakse kolmeks aastaks– seega minu esimene ametiaeg sai läbi 2004. aasta sügisel.Kuna olin põhilised endale ja uuele toimkonnale seatudeesmärgid (uus raamatupidamise seadus, uued rahvusvahelistelstandarditel tuginevad juhendid, toimkonna veebileht jne.) selleksajaks täitnud, oleksin toimkonna juhtimise tookord meeleldikellelegi üle andnud, aga ... mantlipärijat ei olnudkusagilt võtta. Nõustusin esmalt jätkama veelüheks aastaks, aasta pärast veel üheks, ja siis veelüheks ... Aga luban, et järgmise aasta sügisel, mil kateine kolmeaastane ametiaeg ümber saab, annan toimkonnajuhtimise kindlasti mõnele tublile inimesele üle.”

Millegategelesite enne Raamatupidamise Toimkonna esimeheks saamist?

„KõikRaamatupidamise Toimkonna liikmed, kaasa arvatud esimees, täidavadoma ülesandeid toimkonnas põhitöö kõrvalt.Minu enda põhitöökohaks oli nii enne toimkonnaesimeheks saamist kui ka praegu audiitorfirma PricewaterhouseCoopers(PwC). Ühinesin selle firmaga 1995. aastal Tallinnas, vahepealveetsin kaks aastat (1997-1999) PwC Londoni kontoris ning alates2001. aasta sügisest kuni 2004. aasta lõpuni juhtisin PwCEesti auditiosakonda. Alates 2005.aastast juhin PwC Venemaa ja SRÜriikide rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS)tegelevat osakonda, asukohaga Moskvas. Kõlab muidugikahtlaselt, aga hetkel juhitakse Eesti raamatupidamist taasMoskvast.”

Kes onRaamatupidamise Toimkonna ülejäänud liikmed ningkuidas näeb välja Toimkonna töökorraldus?

„Lisaksminule on praeguses toimkonnas veel kaks audiitorfirmade esindajat(Marju Põldniit Ernst & Young’ist ja Andris JegersKPMG’st), Juta Maar Rahandusministeeriumist, Anne NuutRaamatupidajate Kogust, Helene Trushina Finantsinspektsioonist jaVello Väinsalu Kaubandus-Tööstuskojast. Meietöövormiks on enamasti koosolekud (käime koossõltuvalt vajadusest, aga keskmiselt umbes kord kuus), kuidpaljusid probleeme saab lahendada ka meili või telefoni teelsuheldes.

RaamatupidamiseToimkonna esimehena on mu eesmärkideks olnud ühest küljestkvaliteetse raamatupidamisreeglisiku väljatöötamine,kuid teisest küljest selle saavutamine võimalikultefektiivselt ja vähese kuluga Eesti maksumaksja jaoks. Me ei peaüleval suurt armeed raamatupidamiseksperte ega tee muidkulutusi, mis ei loo väärtust. Raamatupidamise Toimkonnaesimeheks saades loobusin toimkonnale eraldi ruumide rentimisest,kuna meil on võimalik oma koosolekuteks kasutada kaRahandusministeeriumi ruume. Loobusin toimkonnale arvutite ostmisest,kuna kõigil toimkonna liikmetel on nende põhitöökohalniikuinii arvuti käepärast. Toimkonna liikmed saavad omatöö eest ainult sümboolset tasu ning suuremaid töid– näiteks juhendite koostamine või veebilehe tegemine–ostame sisse. Ja nii edasi – kohti, kus riigi eelarvestfinantseeritavad organisatsioonid kipuvad liiga kergekäeliseltraha kulutama on mitmeid.

Arvan,et ei eksi, kui ütlen, et Eestis praegu kehtivad RaamatupidamiseToimkonna juhendid on ühed kõige väiksematekulutustega toodetud raamatupidamisreeglid maailmas. Ning näiteksMaailmapank, kes on soovitanud Eesti juhenditest eeskuju võttateistelgi riikidel, usub, et nad kuuluvad oma kvaliteedilt parimatehulka.”

Millistettevõtmist ise Toimkonna töös kõige enamhindate ja miks?

„Omapõhilisteks saavutusteks pean rahvusvahelistefinantsaruandluse standardite seadustamist Eestis, uuteRaamatupidamise Toimkonna juhendite väljatöötamistning liigse bürokraatia väljarookimist raamatupidamiseseadusest.

Kuiasusin viis aastat tagasi toimkonda juhtima, oli erinevaid näegemusisellest, millises suunas peaks arenema Eesti raamatupidamisarvestus.Oli neid, kes arvasid, et kõik ettevõtted peaksidkoostama oma aruandeid vastavalt IFRSile (mäletatavasti kuni2002. aastani pidid kõik Eesti ettevõtted koostama omaaruandeid lähtudes kohalikust heast tavast, mis küllsarnanes IFRSiga, aga sisaldas ka tervet rida erinevusi). Oli teisi,kes arvasid, et „puhas“ IFRS Eestile siiski ei sobi ja me vajamemingeid oma standardeid. Minu nägemuse kohaselt tuliettevõtetele anda valik – lubada koostada aruandeidvastavuses IFRSiga nendel firmadel, kelle jaoks see oli oluline, ningpakkuda IFRSil tuginevat, kuid pisut lihtsustatud reeglistikkuväiksematele ettevõtetele, kelle jaoks täismahusIFRS aruande koostamisel tehtud kulutused oleksid ületanudsellest saadud kasu.

Sellinevalik antigi ettevõtetele Raamatupidamise Toimkonna pooltkoostatud uue raamatupidamise seadusega, mis võeti Riigikogupoolt vastu (muuseas, ilma ühegi vastuhääleta!) 2002.aasta novembris ning hakkas kehtima alates 2003. aastast. Vastavaltsellele seadusele tohivad kõik Eesti ettevõtted valida,kas koostada oma aruandeid kooskõlas IFRSiga või Eestihea raamatupidamistavaga.

Uueraamatupidamise seaduse kõrval pean oluliseks uutekvaliteetsete Raamatupidamise Toimkonna juhendite väljatöötamist.Raamatupidamise Toimkonna juhendid (ehk Eestihea raamatupidamistava) on sisuliselt pisut lihtsustatudvariant IFRSist, mille eesmärgiks onvõimaldada eelkõige väiksematel ja keskmisesuurusega ettevõtetel koostada mõistlike kulutustegaIFRSi põhimõtetel tuginevaid aruandeid.”

Midasaab Toimkond oma tegevusega Eesti Vabariigis muuta paremuse poole?

„RaamatupidamiseToimkonna tegevus mõjutab igapäevaselt tuhandeteraamatupidajate, finantsjuhtide ja ettevõtjate tööd.Toimkond tahab töötada ise efektiivselt ning luua selliseraamatupidamise keskkonna, mis võimaldaks ka ettevõtjateltõhusalt oma tööd teha. Toimkonna kindel seisukohton, et kõigel, mida me “sunnime” ettevõtjaid jaraamatupidajaid tegema, peab olema selge mõte. Usun, etToimkond aitab oma tegevusega kaasa selgema, usaldusväärsemaja bürokraatia-vabama majanduskeskkonna loomisel.

Naguenne mainisin, on Toimkonna üheks eesmärgiks ka käiaotstarbekalt ringi maksumaksja rahaga ja olla selles eeskujuksteistele valitussektori asutustele ja organisatsioonidele. Aastatel2001-2002, mil Raamatupidamise Toimkonda finantseeriti otse riigieelarvest (alates 2003. aastast finantseeritakse RaamatupidamiseToimkonna tegevust rahandusministeeriumi kaudu), oli toimkond üksväheseid, kui mitte ainuke riigi eelarvest finantseeritavasutus, mis ei kulutanud ära kogu talle ette nähtud raha –umbes komandik meile lubatust jäi üle. Olen selle üleuhke, kuigi oleksin lootnud, et järgnevatel aastatel saab olemarohkem neid riigiasutusi, kes järgivad meie eeskuju. Kahjukson sageli mentaliteediks endiselt kaubelda endale nii palju kuivõimalik ning kulutada see kindlasti aasta lõpuksviimase sendini ära – muidu antakse äkki järgmineaasta vähem.”

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt