Eestis makstakse seoses raseduse ja lapse sünniga erinevaid
toetusi:
sünnitushüvitis;sünnitoetus;vanemahüvitis;kohalike omavalitsuste poolt makstavad toetused.
Haigekassa maksab neist vaid sünnitushüvitist, nn dekreediraha. Sünnitushüvitist saavad naised, kes on sünnituslehele jäämise ajal kindlustatud FIE-na või tööandja kaudu.
Sünnitoetuse ja vanemahüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus Pensioniametile. Ühekordset sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul 2006. aastal 5000 krooni. Vanemahüvitist hakatakse maksma pärast sünnituslehe lõppemist või alates lapse sünnist (kui naine ei saanud sünnitushüvitist).
Ka osa kohalikke omavalitsusi maksab lapse sünni puhul mitmesuguseid toetusi.
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Kui kaua kestab rasedus- ja sünnituspuhkus?
Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva, mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral 154 päeva.
Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Kui raseduse ajal on arsti otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi kergendatud või ta on üle viidud teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest juhul, kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva.
Kuidas arvutatakse sünnitushüvitist?
Sünnitushüvitise arvutamise aluseks on naise sünnituslehele jäämisele eelnenud aasta sotsiaalmaksu põhjal arvutatud ühe päeva keskmine tulu.
Töölepinguga töötajate ja avalike teenistujate puhul läheb arvesse nende arvestatud sotsiaalmaks. Töövõtulepinguga töötajate ja FIEde puhul põhineb sünnitushüvitis makstud sotsiaalmaksul. Ühe päeva tulu võrdub sotsiaalmaksu põhjal arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega (arvust 365 lahutatakse päevad, mil inimene oli eelnenud aastal töövõimetuslehel).
Kui naisel eelnenud kalendriaastal sotsiaalmaksustatud tulu puudus või oli see väga väike, siis töölepinguga töötajate ja avalike teenistujate puhul arvutatakse hüvitis alampalgalt (kui põhipalk on alampalgast suurem) või põhipalgalt (kui põhipalk on alampalgast väiksem). Võlaõigusliku lepingu alusel töötaja, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE puhul võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud määra (2006. aastal 1400 krooni) ja arvu 30 jagatisega. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on eelnev kehtiv juhul, kui tal on kohustus maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ning eelmisel aastal tulu puudus.
Haigekassa saab andmed sotsiaalmaksu kohta maksuametist. Haigekassa maksab hüvitise saaja pangaarvele 30 päeva jooksul, alates sünnituslehe jõudmisest haigekassasse.
Näide:
Mari töötas töölepingu alusel ja jäi sünnituslehele 2006. aastal, seega arvutatakse tema hüvitis 2005. aasta sotsiaalmaksu põhjal. Mari eest maksti 2005. aastal sotsiaalmaksu 23 100 krooni (seega tulu 23 100/ 0,33 = 70 000 krooni) ning ta ei olnud ühtegi päeva töövõimetuslehel. Nii on Mari kalendripäeva keskmine tulu 70 000 jagada 365= 192 krooni. Sünnitushüvitist saab ta 140 (päeva) korda 192 (kalendripäeva keskmine tulu) = 26 849 krooni. Summalt peetakse kinni tulumaks, nii et Mari saab sünnitushüvitist kätte 20 674 krooni.
Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise aluseks olnud andmete muutumisel on inimesel õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks 3 aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.
Mida peab arvestama tööandja?
Tööandja peab edastama sünnituslehe koos vajalike lisadega 7 päeva jooksul haigekassasse.
Sünnituslehel olles ei tohi naine täita töökohustusi ning ka tööandja ei tohi tal lubada seda teha. Töötamise korral kaotab inimene hüvitise töökohustuste täitmise päevast alates. Kui aga sünnituslehel olles laekub varasema aja eest palk, tulemustasu, preemia vms, siis selle tõttu naine hüvitist ei kaota.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks ravikindlustus töökoha kaudu ei katke.
Vanemahüvitis ja lapsehoolduspuhkus
Vanemahüvitist võib saada last kasvatav vanem, lapsendaja, võõrasvanem, eestkostja või hooldaja. Vanemahüvitist makstakse pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist. Kui lapse ema ei saanud sünnitushüvitist, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist.
Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast ning makstakse ajani, mil sünnitushüvitise päevadega kokku täitub 455 päeva. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 14 kuu vanuseks saamiseni.
Vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise aasta ühe kuu keskmise tulu põhjal. Hüvitise suurus kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise aasta ühe kuu keskmisest tulust.
Näide:
Mari ei tööta ning tema vanemahüvitist arvutatakse 2005. aasta ühe kuu keskmise tulu põhjal. 70 000 (aasta tulu) : 12 kalendrikuud = 5833 krooni kuus vanemahüvitist. Summalt peetakse kinni tulumaks.
Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendatakse tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks esitama avalduse pensioniametile.
Vanemahüvitise arvutamisel 2006.aastal lähtutakse järgmistest suurustest:
Hüvitise määra suurust vanemahüvitist (2006. aastal 2480 krooni) makstakse inimesele, kellel eelmisel aastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid).Kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist (2006. aastal 3000 krooni) makstakse inimesele, kelle eelnenud aasta keskmine 1 kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem. Hüvitise maksimaalne suurus ühes kuus on 19 191 krooni.
Kui naine on saanud järjest kaks last (laste vanusevahe alla kahe ja poole aasta) ning teise lapse sünniga seoses maksti talle sünnitushüvitist, siis on tal õigus taotleda sünnitus- ja vanemahüvitise vahe hüvitamist. Eeldusel, et sünnitushüvitise ühe päeva tasu on väiksem vanemahüvitise päevatasust.
Kui inimene töötab vanemahüvitise saamise perioodil?
Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja töötab. Hüvitise suurus aga sõltub isiku poolt teenitud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust.
Hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu antud kuul on hüvitise määra suurune summa, s.o 2006. aastal 2480 kr. Kui hüvitise saaja tulu on suurem, kui hüvitise määr, siis vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on juurdeteenitud tulu. Kasutatakse koefitsenti 1,2, mida pensioniamet kasutab vanemahüvitise väljaarvutamiseks ja mis on sätestatud seadusega.
Hüvitis arvutatakse valemi abil: (hüvitis + tulu): 1,2 – tulu.
Näide
Hüvitis on 6000 krooni ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on 3000 krooni. Kuu hüvitis (6000 + 3000) : 1,2 – 3000 = 4500 krooni (hüvitist vähendatakse 1500 krooni võrra).
Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordselt hüvitise määra, s.o 2006. aastal 12 400 krooni.
Hüvitise saaja ise teavitab pensioniametit, sest juba hüvitise taotlemise ajal on ta oma allkirjaga kinnitanud, et teavitab pensioniametit kõigist muutustest, s.t töötamisest, elukoha muutusest, nime vahetusest jms. Kui ta ei teata, siis tuleb see erinevus hiljem välja, sest pensioniametil on andmevahetus maksuametiga ja ümberarvestus tehakse vältimatult.
Mida peaks teadma tööandja?
Enne lapsehoolduspuhkust ja vanemahüvitise maksmise perioodi võiks tööandja kogu palga ja preemiad välja maksta, sest nn emapalga saamise ajal tuleb arvestada, et töötaja arvele laekuv palk või preemia võib vähendada hüvitise summat ning inimene võib ka antud kuu hüvitisest täiesti ilma jääda. Seadus ei tee vahet, kas preemia või palk on välja teenitud enne lapsehoolduspuhkust või selle ajal.
Lapsehoolduspuhkuse ajaks peab tööandja peatama töötaja ravikindlustuse. Puhkuselt naastes peab inimese jälle haigekassas arvele võtma. Vanemahüvitise saajatel on ravikindlustus pensioniameti kaudu.
Lähemat teavet saab haigekassa infotelefonilt 16363 ja kodulehelt
www.haigekassa.ee.
Sünnitoetuse, vanemahüvitise ja muude peretoetuste kohta saab täpsemat infot Sotsiaalkindlustusametist telefonid 6408120 ja 6408140 ning
www.ensib.eeKohaliku omavalitsuse toetusest saab teavet kohalikust omavalitsusest.
Autor: Kadri Klettenberg-Paas
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.