Tööõnnetuse tagajärjel haigestumise, kutsehaigestumise ning kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel haigestumise korral makstakse haigushüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise korral makstakse haigushüvitist sellises summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava palgaga, jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega, on võrdne isiku kalendripäeva keskmise tuluga.
Pikaajalise haiguse korral – (enam kui 120 kalendripäeva, tuberkuloosi korral 178 kalendripäeva) saadab raviarst arstliku ekspertiisi taotluse hiljemalt 121. päevaks (tuberkuloosi korral 178. päevaks) arstliku ekspertiisi komisjoni. Ekspertiisi otsus on aluseks haigushüvitise maksmise jätkamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks.Kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva) ning kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva kalendriaastas.
Vähemalt 65-aastasel töötaval inimesel on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest.
Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest.