18. august 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loodusvarade kasutamise tasu rakendamise eesmärk on hüvitada loodusressursside kasutamisega tekitatud kahju. Siia hulka kuuluvad: maavara ja maa-ainese kaevandamisõiguse hind, tasu vee ja veekogu kasutamise eest (vee erikasutustasu), ulukiküttimisõiguse hind, jahiloa hind, piiratud kalapüügiõiguse tasu, kutselise kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu.Saastetasu kehtestamise eesmärk on ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse Saastetasu seaduses (RT I 1999, 24, 361; 2001, 102, 667) nimetatud saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel.Sisuliselt on saastetasuks ka pakendiaktsiis. Uue pakendiseaduse kehtimahakkamisel on oodata pakendiaktsiisi asendamist tagatisraha süsteemiga, millega loodetakse suurendad pakendite taaskasutust. Uue süsteemi kohaselt peaks pakendatud kauba müüjad tagama pakendite kokkuostu. Loe lähemalt http://www.envir.ee/jaatmed/pakend.html

Eraldi tuleb käsitleda looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamist – see järgneb õigusvastase tegevuse eest. Seda valdkonda reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus 25.07.95 nr 275 "Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine" (RT I 1995, 63, 1062).

Kuidas saab teada, kas tegevus on maksustatav?

Üldiseks reegliks on, et keskkonnamaksu võetakse tegevuste eest, millele läheb vaja keskkonnaluba. Iseenesest ei ole loa olemasolu põhjuseks, et maksu tasuda – tegevus peab olema reaalselt vastavates mahtudes toimunud.

Erandiks on pakendiaktsiis, millega maksustatakse Eestis täidetud ja Eestisse imporditud alkohoolsete ja karastusjookide pakendeid. Imporditud pakendilt maksab aktsiisi importija, täidetult pakendilt selle kasutaja (st täitja).

Järgnevalt on toodud valdkondade kaupa ülevaade juhtudest, mille puhul nn kesk-konnamaksu tasuda ei tule.

Maavara ja maa-ainese kaevandamine on tasuta, kui füüsiline isik kasutab seda oma tarbeks talle kuuluva kinnisasja piires.

Vee erikasutuse eest ei võeta tasu järgmistel juhtudel:

vee võtmine põllumajandusliku maa niisutamiseks;

vee võtmine tiigikalakasvatuse tarbeks;vooluveekogu tõkestamine tõkestusrajatisega;vee võtmine isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest ja veekogu omanikule kuuluvast veekogust; isikliku majapidamise tarbeks saadavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata;vee-energia saamine.

Saastetasu ei võeta, kui saasteained või jäätmed viiakse keskkonda:

kogustes ja viisil, mille puhul luba ei nõuta;vääramatu jõu toimel;veelgi suurema saastamise või inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks.

Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel.

Saastetasu ei rakendata vee erikasutuse korral, kui keskkonda viidavaid aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena Väetiseseaduse (RT I 1997, 93, 1563; 2001, 50, 283) tähenduses ning Veeseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses.

Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse. Taaskasutatava pakendi aktsiisivabastuse aluseks on Keskkonnaministeeriumi väljastatud pakendi taaskasutamise tõend.

Kuidas toimida, kui tegevus on maksustatav?

Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja:

pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta;

esitama regulaarselt ehk iga kvartali kohta loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande;maksma kvartaalselt loodusvara kasutamise või keskkonna saastamise eest.

Kellele maksta?

Saastetasu, sh vee erikasutusloa tasu, kogub saasteloa (st vee erikasutusloa, jäätmeloa, välisõhu saasteloa, keskkonnakompleksloa) andja. Saastetasu makstakse neli korda aastas ja see peab olema loa andja arveldusarvele kantud kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

“Paberimajandus” seoses keskkonnamaksudega.

Iga kvartali kohta tuleb koostada aruanne, mil määral on loodusvarasid kasutatud või keskkonda saastatud.

Aruanne tuleb esitada asukohajärgsele keskkonnateenistusele. Sellega peab kaasnema dokumentatsioon, mis on olnud aruande koostamisel aluseks.

Maksude asendamise võimalus

Asendada on võimalik saastetasusid (Saastetasu seaduse § 19 ja 20). Saastetasu asendatakse tegevuse finantseerimisega, kui saastaja rakendab omal kulul keskkonnakaitse meetmeid, mis tagavad saasteainete või jäätmete vähendamise kolme aasta jooksul rakendamiseelse perioodi viimase aruandeaastaga võrreldes vähemalt 25 protsenti. Saastetasu asendamise aluseks on saastaja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud leping.

Ressursikasutuse tasude osas saab kohalik omavalitsus teha hinnasoodustusi või vabastada maksukohuslase tasu maksmisest kohalikku eelarvesse laekuva tasu osas (Maapõueseadus § 35 lg. 7, § 66 lg. 3; Veeseadus § 111 lg. 2).

Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada maavara kaevandamise õiguse hinna osas tasusoodustusi või vabastada tasust (Maapõueseadus § 35, lg. 3).

Kes ja kuidas maksustamise küsimuses ettevõtjat aitab?

Täiendavaid selgitusi on võimalik küsida keskkonnateenistusest või asukohajärgsest omavalitsusest. Samuti saab pöörduda konsultantide poole.

Autor: MTÜ Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO