Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel, mis toimuvad perioodiliselt Vabariigi Valitsuse poolt määratud hindamisaastal. Maade korralisi hindamisi on Eestis läbi viidud kolmel korral - 1993.a, 1996.a ja 2001.a.
Maamaksu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära saab volikogu muuta maksustamisaasta 31. jaanuarini.
Maatüki maksustamishinna arvutamiseks leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub ning maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. Maatüki maksustamishind leitakse maatükile vastava hinnatsooni väärtuse ja maatüki pindala korrutamise teel. Saadud tulemus ümardatakse saja krooni täpsuseni.Tallinna Maa-amet arvutab kehtivate maa korralise hindamise tulemuste alusel maatükkidele maksustamishinnad ja koostab maatüki maksustamishinna aktid, mis kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega ja saadetakse tähitud postiga maksukohuslastele.
Maamaksuvabastuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2005 määrus nr 11 "
Maamaksuvabastuse taotlemise ja menetlemise kord".
Pensionäri maamaksuvabastus - maamaksust vabastatakse avalduse alusel kuni 500 krooni ulatuses riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja, kelle kasutuses oleva ja Tallinna haldusterritooriumil asuva elamumaa sihtotstarbega maatükk või selle mõtteline osa on suurem kui 200 m2.
Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksuvabastus - maamaksust vabastatakse avalduse alusel represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik tema kasutuses oleva ja Tallinna haldusterritooriumil asuva elamumaa osas.
Nii pensionäri kui represseeritu maksuvabastuse tingimuseks on, et taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu ning taotleja alalise elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tallinna linn. Kui isiku kasutuses on mitu elamumaa sihtotstarbega maatükki, on tal õigus saada maksuvabastust ainult ühele neist maatükkidest.
Maksuvabastuse taotlemiseks peab taotleja esitama Tallinna Maa-ametile kirjaliku avalduse, milles on järgmised andmed:
taotleja ees- ja perekonnanimi ning sünniaasta; taotleja pensionitunnistuse number või represseeritu tunnistuse number; taotleja elukoha aadress ja muud kontaktandmed; maksustatava maatüki aadress, pindala ja sihtotstarve; taotleja maakasutusõiguse ulatus; maksustatava maatüki rendi- ja üüritulu aastas.
Avaldus maksuvabastuse taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt maksustamisaasta 15. juuniks. Informatsiooni taotleja alalise elukoha aadressi kohta Eesti rahvastikuregistris annavad elukohajärgse linnaosa valitsuse rahvastikuregistri osakonnad. Taotleja peab maksuvabastuse avaldusele lisama pensionitunnistuse või represseeritu tunnistuse koopia.
Maamaksu tõusu hüvitamine (alus:
TlnLVK 16.06.2005 määrus nr 33) - riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavatele isikutel, kes vastavalt
linnavolikogu 10. veebruari 2005 määrusele nr 11 saavad maamaksuvabastust kuni 500 krooni ulatuses, kuid kelle poolt 2005. aastal tasutav maamaks ületab 2001. aastal tasutud maamaksu, on võimalik taotleda ühekordset toetust ulatuses, mille võrra 2005. aastaks määratud maamaks ületab 2001. aasta maamaksu. Toetust saama õigustatud isikutel tuleb toetuse saamiseks esitada avaldus Tallinna Maa-ametile näidates avalduses ära 2001. aastaks ja 2005. aastaks määratud maamaksu summa ning taotleja pangakonto numbri.
Maamaksu tasutakse Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud maksuteate alusel vähemalt 1/3 suuruste osadena hiljemalt 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks.
Autor: Maa-amet
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.