Käibemaksusumma arvutamine ja sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud

Sisendkäibemaks (KMS §29 lg3) on registreeritud maksukohustuslase poolt:

teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

imporditud kauba eest tasutud käibemaks;välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti (§ 10 lg 2), maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käibemaksuseaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

Näide:

Kui kaup lähetati 29. mail, kätte saadi 29. mail ning arve väljastati kauba eest 2. juunil, deklareeritakse sisendkäibemaks maikuu eest esitataval käibedeklaratsioonil. Käibedeklaratsioon esitatakse ja käibemaks tasutakse 20. juuniks (maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise esmaseks tingimuseks on arve saamine kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt. Mahaarvamise tingimused on samased nii juhul, kui käibemaksusumma lisab arvele teine maksukohustuslane kui ka juhtumil, kui käibemaksu tasub kauba soetaja või teenuse saaja (nt ühendusesisene soetamine, reklaamiteenuse saamine välisriigi maksukohustuslaselt). Viimatinimetatud juhul arvestab kauba soetaja või teenuse saaja käibedeklaratsioonil käibemaksu ja arvab selle samal deklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha (nn pöördkäibemaks).

Kauba importimisel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup on kätte saadud ja käibemaks tasutud (kaasa arvatud juhul, kui käibemaks tasutakse tollimaakleri kaudu) (KMS § 31 lg 6 ja lg 8). Kui impordimaksud tasutakse tollimaakleri kaudu, on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui ta on saanud:

tollideklaratsiooni vormistanud tollimaaklerilt tolli kinnitatud tollideklaratsiooni originaali või elektroonse andmetöötlussüsteemi kaudu esitatud tollideklaratsiooni väljatrüki ja

tollimaaklerilt või tollilt kinnituse, et tollile on käibemaks tasutud.

Kui imporditava kauba omanik on ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud, on imporditud kauba sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Eestis maksukohustuslasel (KMS § 31 lg 5).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud

KMS § 30 on sätestatud mõningad piirangud sisendkäibemaksu mahaarvamisele, seda ka juhul kui maksukohustuslase kogu tegevus mahub maksustatava käibe mõiste alla.Mahaarvamisele ei kuulu sisendkäibemaks, mis on tasutud külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste eest tasumisel. Seda piirangut ei rakendata töölähetuses kasutatud majutusteenuse eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel (KMS § 30 lg 2).

Sisendkäibemaksu mahaarvamine juhul, kui soetatud kaupa või teenust kasutatakse nii ettevõtluse kui ka mitteettevõtluse jaoks

Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii KMS § 29 lõikes 1 sätestatud tehingute kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult KMS § 29 lõikes 1 sätestatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks (KMS § 29 lg 4). Juhul kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik ettevõtluskulutusi muudest kuludest eristada, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri juhi otsusega, lähtudes kaupade ja teenuste tegelikust kasutamisest. Üldist mahaarvamise korda (nagu on kehtestatud osaliseks mahaarvamiseks juhul, kui maksukohustuslasel on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive) ei ole kaupade ja teenuste kasutamisel ettevõtluse ja mitteettevõtluse tarbeks kehtestatud. Ettevõtluse ja mitteettevõtluse puhul vaadatakse igat konkreetset maksukohustuslast eraldi. Maksukohustuslane peab maksuhaldurile esitatavas taotluses ära tooma omapoolse ettepaneku, millist meetodit sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutada.

Näiteks kui ehitist kasutatakse nii ettevõtluse kui ka mitteettevõtluse jaoks ning ruumid on kasutamise otstarbe järgi eristatavad, võiks ettevõtluse osatähtsuse väljaviimisel lähtuda ettevõtluses kasutatava ning mitteettevõtluse jaoks kasutatava pinna suurusest.

Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine

Sisendkäibemaksu mahaarvamine juhul, kui soetatud kaupa või teenust kasutatakse nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe jaoks

Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe jaoks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase maksustatava käibe ning kogu tema Eestis tekkinud käibe, millele lisatakse maksukohustuslase osutatud teenuste käive, mille tekkimise koht ei ole Eesti, suhtest (maksustatava käibe ja kogu käibe suhe; KMS § 32 lg 1). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini. Nimetatud suhte väljaviimisel ei arvestata põhivara võõrandamist sõltumata asjaolust, kas nende võõrandamist KMS §16 lg 3 alusel maksustatakse või mitte. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku KMS § 16 lõike 2 punktides 5 (teenus krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-8, 10-12 ja 14 nimetatud tehingute ja toimingute teostamiseks, v.a. faktooring) ja punktis 6 (väärtpaber) nimetatud teenuste osutamist (KMS § 32 lg 2).

Juhul kui soetatud kaupu ja teenuseid kasutatakse nii ettevõtluse kui ka mitteettevõtluse jaoks ning samuti nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe jaoks, tuleb mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksu arvutamisel lähtuda esmalt KMS § 29 lg 4 ja välja viia ettevõtluse osatähtsusele vastav mahaarvamisele kuuluv sisendkäibemaks. Saadud tulemist saab sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt maksustatava käibe osatähtsusele kogu käibest.

Näide:

Kui soetatakse kaup, mille tasumisele kuuluv sisendkäibemaks on 1000 krooni ning kaupa kasutatakse ettevõtluse jaoks 80 % ulatuses, sealhulgas maksustatava käibe jaoks 50 % ulatuses, siis sisendkäibemaksu arvatakse maha 400 krooni (1000-st 80%=800 krooni; 800-st 50%=400 krooni). Toodud näide on lihtsustatud. Iga üksikjuhtumi puhul tuleb lähtuda konkreetsest meetodist (kas kasutatakse proportsionaalset meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit, kas on tegemist põhivaraga jne).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid (KMS § 33)

Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutatavad meetodid on sätestatud KMS § 33.