31. juuli 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi Eesti Töötukassa juhid ega töötajad pole veel ametis ning kõikidel ettevõtjatel pole maksu tasumiseks isegi täpseid juhiseid, tuleb inimestel hakata oma palgast iga kuu kümneid kroone loovutama juba vähem kui kuu aja pärast.

Jaanuarist jõustuv töötuskindlustuse seadus tähendab seda, et tööandja arvestab igast palgast peale seniste maksude iga kuu maha ühe protsendi, mis läheb maksuameti kaudu töötukassasse.

Näiteks 6000-kroonise palgaga inimene, kes seni sai pärast maksude mahaarvamist kätte 4700 krooni, saab jaanuarist 60 krooni vähem.

Peale selle maksab tööandja ettevõtte palgafondilt töötukassasse veel pool protsenti, mis tähendab suurtele firmadele miljoni kroonini ulatuvat lisakulu.

Seaduse eesmärk on tagada inimesele rahalised hüvitised juhuks, kui ta kaotab töökoha või kui ettevõte muutub maksejõuetuks.

Abi tuleb aasta pärast

Rahaabi võivad inimesed töötuks jäämise puhul töötukassast siiski loota alles aasta pärast. Eile valitsuses kinnitatud põhikirjaga töötukassa kogub sotsiaalministeeriumi nõuniku Pille Liimali selgitusel esmalt aasta makseid, et tekiks reserv, mille varal inimestele hiljem raha välja maksta.

Aasta pärast võivad töötukassast saada abi need, kes on maksnud sinna makseid vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud kahe aasta jooksul. Töötukassa võib maksmisest keelduda, kui töötaja on vallandatud kohustuse mittetäitmise, usalduse kaotuse, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Raha saamiseks peab inimene ennast Liimali teatel kõigepealt võtma arvele kohalikus tööhõiveametis. Seal täidab ta hüvitiseavalduse, mis saadetakse edasi töötukassasse.

Väljamakstava summa suurus sõltub Liimali selgitusel inimese palgast, mida ta sai enne töökoha kaotust. Esimese saja päeva jooksul makstakse iga kuu poole palga suurust hüvitist, pärast seda väheneb summa 40 protsendini palgast. Hüvitise pealt tuleb inimesel maksta ka tulumaksu.

Hüvitise saamise maksimumaeg oleneb sellest, kui kaua on inimene maksnud töötuskindlustust. Alla viieaastase kindlustusstaazhi korral on õigus saada hüvitist 180 päeva jooksul, alates viiest aastast pikeneb see aeg 270 päevale. Kümneaastase staazhi puhul saab töötu raha juba peaaegu kogu järgneva aasta jooksul.

Seaduse kohaselt peab töötukassa eraldi arvestust töötaja ja ettevõtte makstava raha kohta. Kui töökoha kaotus puudutab üksikuid inimesi, siis makstakse neile hüvitist nende enda makstud raha varal.

Töölepingu lõpetamise hüvitisi kollektiivse koondamise korral ning saamata jäänud palka, puhkuseraha ja hüvitisi ettevõtte maksejõuetuse puhul makstakse aga fondist, mis hõlmab firma makstud raha. Kaob kord, et pankrotistunud ettevõtte töötajad saavad taotleda abi valitsuse reservfondist.

Ettevõtjad on ärevil

Ettevõtjate hulgas tekitab varsti jõustuv seadus suurt segadust, sest neil pole uusi juhised ja deklaratsioone, mille alusel raha maksuametile üle kanda.

«Ümber tuleb teha raamatupidamisprogrammid ja seda ilmselt jõuluõhtul, sest esimesed maksed tuleb meil teha juba detsembri palkade arvelt,» märkis Kreenholm Valduse finantsjuht Mai Palginõmm.

Liimali kinnitusel on maksudeklaratsioonid rahandusministeeriumis siiski juba olemas.

Autor: Erle Rudi