Töötuskindlustus kärbib uuest aastast palku

Peale selle maksab tööandja ettevõtte palgafondilt töötukassasse veel pool protsenti, mis tähendab suurtele firmadele miljoni kroonini ulatuvat lisakulu.

Seaduse eesmärk on tagada inimesele rahalised hüvitised juhuks, kui ta kaotab töökoha või kui ettevõte muutub maksejõuetuks.

Abi tuleb aasta pärast

Rahaabi võivad inimesed töötuks jäämise puhul töötukassast siiski loota alles aasta pärast. Eile valitsuses kinnitatud põhikirjaga töötukassa kogub sotsiaalministeeriumi nõuniku Pille Liimali selgitusel esmalt aasta makseid, et tekiks reserv, mille varal inimestele hiljem raha välja maksta.

Aasta pärast võivad töötukassast saada abi need, kes on maksnud sinna makseid vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud kahe aasta jooksul. Töötukassa võib maksmisest keelduda, kui töötaja on vallandatud kohustuse mittetäitmise, usalduse kaotuse, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Raha saamiseks peab inimene ennast Liimali teatel kõigepealt võtma arvele kohalikus tööhõiveametis. Seal täidab ta hüvitiseavalduse, mis saadetakse edasi töötukassasse.

Väljamakstava summa suurus sõltub Liimali selgitusel inimese palgast, mida ta sai enne töökoha kaotust. Esimese saja päeva jooksul makstakse iga kuu poole palga suurust hüvitist, pärast seda väheneb summa 40 protsendini palgast. Hüvitise pealt tuleb inimesel maksta ka tulumaksu.

Hüvitise saamise maksimumaeg oleneb sellest, kui kaua on inimene maksnud töötuskindlustust. Alla viieaastase kindlustusstaazhi korral on õigus saada hüvitist 180 päeva jooksul, alates viiest aastast pikeneb see aeg 270 päevale. Kümneaastase staazhi puhul saab töötu raha juba peaaegu kogu järgneva aasta jooksul.