Jaga lugu:

IAS41 Põllumajandus

IASC juhatus kinnitas käesoleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 2000. aasta detsembris ning seda rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

SISSEJUHATUS

1. Standardis IAS 41 määrataksekindlaks raamatupidamiskäsitluse ja sellega seotud finantsaruannete esitamiseja avalikustamise nõuded põllumajandustegevuse osas, mida muud rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid ei käsitle. Põllumajandustegevus on tegevus, millekäigus ettevõte teostab elusloomade või -taimede (bioloogiliste varade)bioloogilist muundamist müügi eesmärgil, põllumajandustoodanguks või uuteksbioloogilisteks varadeks.

2. Muu hulgas kehtestab IAS 41 raamatupidamiskäsitluseka bioloogiliste varade kasvamise, vananemise, tootmise ja paljunemise ajalning põllumajandustoodangu esmase mõõtmise lõikuse hetkel. See standard nõuabbioloogilise vara mõõtmist õiglases väärtuses, millest on maha arvatudhinnangulised bioloogilise vara müügikulutused, alates esmasest arvelevõtmisestkuni lõikuse hetkeni, välja arvatud siis, kui õiglast väärtust ei ole võimalikesmasel arvelevõtmisel usaldusväärselt mõõta. Samas ei käsitle IAS 41 lõikuselejärgnevat põllumajandustoodangu töötlemist; näiteks viinamarjade töötlemistveiniks või villa töötlemist lõngaks.

3. Standard eeldab, et bioloogilisevara õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt mõõta. See eeldus onvaidlustatav üksnes sellise bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel, millekohta ei ole teada turuhinda või -väärtust ja mille õiglase väärtusealternatiivset hindamist peetakse ebausaldusväärseks. Sel juhul nõuab standardIAS 41, et ettevõte mõõdaks bioloogilist vara soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitudakumuleeritud kahjumid. Kui sellise bioloogilise vara õiglane väärtus muutubusaldusväärselt mõõdetavaks, peab ettevõte selle vara mõõtmisel rakendamaõiglast väärtust, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Igaljuhul peab ettevõte kajastama põllumajandustoodangut lõikuse hetkel õiglasesväärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.

4. Standard IAS 41 nõuab, etbioloogilise vara õiglase väärtuse muutusi (millest on maha arvatudhinnangulised müügikulutused) kajastataks nende tekkimise perioodi puhaskasumisvõi -kahjumis. Põllumajandustegevuses suurendab või vähendab eluslooma või-taime füüsiliste omaduste muutus otseselt majanduslikku kasu ettevõttele.Metsakasvatusettevõte ei pruugi tehingupõhise, soetusmaksumusel põhinevaarvestusmudeli rakendamisel kuni esimese lõikuse ja müügini tulu kajastada, misvõib juhtuda 30 aastat pärast metsa istutamist. Samas näitab bioloogilist kasvuõiglases väärtuses kajastav ja mõõtev arvestusmudel õiglase väärtuse muutustkogu perioodi kestel istutamisest lõikuseni.

5. IAS 41 ei kehtesta uusipõhimõtteid põllumajandustegevusega seotud maa arvestuse osas. Selle asemelrakendab ettevõte standardit IAS 16 “Materiaalne põhivara” või IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”,olenevalt sellest, kumb on antud olukorras asjakohane. Standard IAS 16 nõuab,et maa mõõdetaks soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusesttingitud akumuleeritud kahjumid, või ümberhinnatud maksumuses. Standard IAS 40nõuab, et maad, mis on kinnisvarainvesteering, mõõdetaks õiglases väärtuses võisoetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tingitudakumuleeritud kahjumid. Maaga füüsiliselt seotud bioloogilisi varasid (nt puudmetsaistandikus) mõõdetakse maast eraldi õiglases väärtuses, millest on mahaarvatud hinnangulised müügikulutused.

6. Standard IAS 41 nõuab, ettingimusteta sihtfinantseerimist, mis on seotud õiglases väärtuses (millest onmaha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetud bioloogiliste varadega,kajastatakse tuluna siis ja ainult siis, kui sihtfinantseerimine muutubkättesaadavaks. Tingimuslikku sihtfinantseerimist, k.a juhul, kuisihtfinantseerimine keelab ettevõttel mingi konkreetse põllumajandustegevusegategelda, kajastab ettevõte tuluna siis ja ainult siis, kui sihtfinantseerimisetingimused on täidetud. Kui sihtfinantseerimine on seotud bioloogilistevaradega, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritudkahjumid, siis rakendatakse standardit IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamineja valitsusepoolse abi avalikustamine”.

7. Standard IAS 41 kehtib nenderaamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis käsitlevad 1.jaanuaril 2003 võipärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine on soovitatav.

8. Standard IAS 41 ei kehtestakonkreetseid üleminekusätteid. Standardi IAS 41 esmane rakendamine toimubvastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead jamuutused arvestusmeetodites” põhimõtetele.

9. A lisas esitatakse standardi IAS41 rakendamise näiteid. B lisas “Järelduste alused” esitatakse kokkuvõtlikultjuhatuse põhjendused standardi IAS 41 nõuete kehtestamiseks.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–4 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 5–9 <_o3a_p /> Põllumajanduslikud mõisted <_o3a_p /> 5–7 <_o3a_p /> Üldmõisted <_o3a_p /> 8–9 <_o3a_p /> Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p /> 10–33 <_o3a_p /> Kasumid ja kahjumid <_o3a_p /> 26–29 <_o3a_p /> Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta <_o3a_p /> 30–33 <_o3a_p /> Sihtfinantseerimine <_o3a_p /> 34–38 <_o3a_p /> Esitamine ja avalikustamine <_o3a_p /> 39–57 <_o3a_p /> Esitamine <_o3a_p /> 3–9 <_o3a_p /> Avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> 40–57 <_o3a_p /> ü ldnõuded <_o3a_p /> 40–53 <_o3a_p /> Täiendav avalikustatav informatsioon bioloogiliste varade kohta, kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta <_o3a_p /> 54–56 <_o3a_p />  Sihtfinantseerimine <_o3a_p /> 57 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev ja üleminek <_o3a_p /> 58–59 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onsätestada põllumajandustegevuse raamatupidamiskäsitlus ja sellega seotudfinantsaruannete esitamise ja avalikustamise nõuded.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse järgmiste põllumajandustegevusega seotud objektide arvestuses:

a) bioloogilised varad;

b) põllumajandustoodanglõikuse hetkel; ja

c) paragrahvides 34–35käsitletud sihtfinantseerimine.

2. Käesolevat standardit eirakendata järgmiste objektide suhtes:

a) põllumajandustegevusega seotudmaa (vt IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”); ja

b) põllumajandustegevusega seotudimmateriaalne vara (vt IAS 38 “Immateriaalne vara”).

3. Käesolevat standardit rakendataksepõllumajandustoodangu suhtes, mis on ettevõtte bioloogiliste varade lõikuselsaadud toodang, ainult lõikuse hetkel. Pärast seda rakendatakse standardit IAS2 “Varud” või muud rakendamiseks sobivat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit. Sellest tulenevalt ei käsitle käesolev standardlõikusele järgnevat põllumajandustoodangu töötlemist; näiteks viinamarjadetöötlemist veiniks selle veinivalmistaja poolt, kes on need viinamarjadkasvatanud. Olgugi et töötlemine võib olla põllumajandustegevuse loogiline jaloomulik jätk ning töötlemise protseduur võib mingil määral olla sarnanebioloogilisele muundamisele, käesolevas standardis esitatudpõllumajandustegevuse mõiste seda siiski ei hõlma.

4. Järgnevas tabelis on esitatudbioloogiliste varade, põllumajandustoodangu ja pärast lõikust toimunudtöötlemise tulemusel saadud toodete näited.

Bioloogilised varad <_o3a_p /> Põllumajandustoodang <_o3a_p /> Tooted, mis saadakse pärast lõikust teostatud töötlemise tulemusel <_o3a_p /> Lambad <_o3a_p /> Vill <_o3a_p /> Lõng, vaip <_o3a_p /> Puud metsaistandikus <_o3a_p /> Palgid <_o3a_p /> Saematerjal <_o3a_p /> Taimed <_o3a_p /> Puuvill <_o3a_p /> Niit, riided <_o3a_p />   <_o3a_p /> Lõigatud suhkruroog <_o3a_p /> Suhkur <_o3a_p /> Piimakari <_o3a_p /> Piim <_o3a_p /> Juust <_o3a_p /> Sead <_o3a_p /> Lihakeha <_o3a_p /> Vorstid, singid <_o3a_p /> Põõsad <_o3a_p /> Leht <_o3a_p /> Tee, tubakas <_o3a_p /> Viinamarjapõõsad <_o3a_p /> Viinamarjad <_o3a_p /> Vein <_o3a_p /> Viljapuud <_o3a_p /> Korjatud puuvili <_o3a_p /> Töödeldud puuvili <_o3a_p />

 

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Põllumajandustegevus ontegevus, mille käigus ettevõte teostab bioloogiliste varade bioloogilistmuundamist müügiks, põllumajandustoodanguks või lisanduvateks bioloogilisteksvaradeks.

Põllumajandustoodang onettevõtte bioloogiliste varade lõikusel saadud toode.

Bioloogiline vara on elusloomvõi -taim.

Bioloogiline muundamine hõlmabkasvamise, vananemise, tootmise ja paljunemise protsesse, mis põhjustavadbioloogilise vara kvalitatiivseid või kvantitatiivseid muutusi.

Bioloogilise vara rühm onsarnaste elusloomade või -taimede kogum.

Lõikus on toodangu eraldaminebioloogilisest varast või bioloogilise vara elutegevuse lõpetamine.

6. Põllumajandustegevus hõlmaberinevaid tegevusalasid; näiteks karjakasvatus, metsandus, iga-aastane võipidev saagikoristus, viljapuuaedade ja istandike harimine, lillekasvatus jaakvakultuur (sh kalakasvatus). Nendel erinevatel tegevusaladel on teatavadsarnased tunnused:

a) võime muutuda: elusloomad ja -taimedon võimelised bioloogiliselt muunduma;

b) muutuste juhtimine: juhtimineaitab bioloogilisele muundamisele kaasa, parandades või vähemaltstabiliseerides protsessi toimumiseks vajalikke tingimusi (näiteks toitainetesisaldus, niiskus, temperatuur, viljakus ja valgus). Selline juhtimine eristabpõllumajandustegevust teistest tegevustest. Näiteks selliste bioloogilistevarade lõikus, mille kasvamist ei ole juhitud, ei ole põllumajandustegevus(näiteks avamerekalapüük ja metsa mahavõtmine); ja

c) muutuste mõõtmine: bioloogilisemuundumise tagajärjel tekkinud kvalitatiivsete (näiteks geneetilised omadused,tihedus, küpsus, rasvkihi paksus, valgusisaldus ja kiudude tugevus) võikvantitatiivsete (näiteks järglased, kaal, kuupmeetrid, kiudude pikkus või diameeterja pungade arv) muutuste mõõtmine ja jälgimine on tavapäranejuhtimisfunktsioon.

7. Bioloogiline muundamine toobkaasa järgmisi tulemusi:

a) vara muutub i) kasvades (loomavõi taime kvantiteedi suurenemine või kvaliteedi paranemine); ii) kahanedes(looma või taime kvantiteedi vähenemine või kvaliteedi halvenemine); või iii)paljunedes (uute elusloomade või taimede teke); või

b) põllumajandustoodangu, näitekslateksi, teelehe, villa või piima tootmine.

Üldmõisted

8. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Aktiivne turg on turg, kus ontäidetud kõik järgmised tingimused:

a) tooted, millega turulkaubeldakse, on homogeensed;

b) üldjuhul on mis tahes ajalvõimalik leida huvitatud ostjaid ja müüjaid; ja

c) hinnad on avalikkuselekättesaadavad.

Bilansiline maksumus on summa,milles vara on bilansis kajastatud.

Õiglane väärtus on summa,mille eest on teadlike, huvitatud ja mitteseotud poolte vahelises tehingusvõimalik vahetada vara või arveldada kohustist

.

Sihtfinantseerimine onmääratletud standardis IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine javalitsusepoolse abi avalikustamine”.

9. Vara õiglane väärtus põhinebselle vara praegusel asukohal ja seisukorral. Seega on näiteks laudas olevakarja õiglane väärtus karja turuhind, millest on maha arvatud transpordi- jamuud karja turule viimisega seotud kulud.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

10. Ettevõte kajastabbioloogilist vara või põllumajandustoodangut siis ja ainult siis, kui:

a) ettevõttel on eelnenudsündmuste tagajärjel selle vara üle kontroll;

b) sellest varast tulenevaltettevõtte tulevane majanduslik kasu tõenäoliselt suureneb;ja

c) vara õiglast väärtust võisoetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

11. Põllumajandustegevuses võibkontroll tähendada näiteks karja juriidilist omandiõigust ja märgistamist karjaostmisel, sündimisel või võõrutamisel. Tulevast majanduslikku kasu saabtavaliselt hinnata oluliste füüsiliste näitajate mõõtmise teel.

12. Bioloogilist varamõõdetakse esmasel arvelevõtmisel ja igal järgneval bilansipäeval õiglasesväärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatudparagrahvis 30 kirjeldatud juhul, kui õiglast väärtust ei ole võimalikusaldusväärselt mõõta.

13. Ettevõtte bioloogilistestvaradest saadud põllumajandustoodangut mõõdetakse lõikuse hetkel selle õiglasesväärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Mõõtmisetulemust loetakse soetusmaksumuseks antud kuupäeval, kui hakatakse rakendamastandardit IAS 2 “Varud” või mõnda muud rakendamiseks sobivat raamatupidamisstandardit.

14. Müügikulutused hõlmavadmaaklerite ja vahendajate komisjonitasusid, reguleerivate asutuste jakaubabörside lõivusid ning võõrandamisega kaasnevaid makse ja lõivusid.Müügikulutused ei hõlma transpordi- ega muid sarnaseid varade turule viimisegaseotud kulusid.

15. Bioloogilise vara võipõllumajandustoodangu õiglase väärtuse määramisele võib kaasa aidatabioloogilise vara või põllumajandustoodangu rühmitamine oluliste omaduste,näiteks vanuse või kvaliteedi järgi. Ettevõte valib sellised omadused, midaturul hinna määramise alusena kasutatakse.

16. Ettevõtted sõlmivad tihtilepinguid bioloogiliste varade või põllumajandustoodangu tulevase müügi kohta.Lepinguhinnad ei ole õiglase väärtuse määramisel alati olulised, sest õiglaneväärtus peegeldab antud hetke turgu, kus huvitatud ostja ja müüja võiksidtehingu sõlmida. Seetõttu ei korrigeerita lepingu olemasolu tõttu bioloogilisevara või põllumajandustoodangu õiglast väärtust. Mõnikord võib bioloogilisevara või põllumajandustoodangu müügileping olla kahjulik leping (määratletudstandardis IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikudvarad”). Kahjulike lepingute suhtes rakendatakse standardit IAS 37.

17. Kui bioloogilise vara võipõllumajandustoodangu osas on olemas aktiivne turg, siis on sellel turulnoteeritud hind vara õiglase väärtuse määramiseks sobiv alus. Kui ettevõttel onligipääs erinevatele aktiivsetele turgudele, siis peab ta kasutama kõigeasjakohasemat turgu. Näiteks kui ettevõttel on ligipääs kahele erinevaleaktiivsele turule, siis kasutatakse selle turu hindu, mida tulevikustõenäoliselt kasutatakse.

18. Kui aktiivset turgu eieksisteeri, siis määratakse õiglane väärtus ühe või mitme järgmise näitajaalusel (kui need on kättesaadavad):

a) viimase turutehingu hind,eeldusel et majanduslikud tingimused ei ole selle tehingu ja bilansipäevavahelisel perioodil oluliselt muutunud;

b) samalaadsete varade turuhinnad,korrigeerituna erinevuste peegeldamiseks; ja

c) tööstusharu üldine hinnatase,näiteks puuviljaistanduse väärtus väljendatuna eksportalustes, mahuühikutes võihektarites või karja väärtus väljendatuna lihakilogrammides.

19. Mõnikord võivad paragrahvis 18esitatud näitajad anda erinevaid tulemusi bioloogilise vara võipõllumajandustoodangu õiglase väärtuse suhtes. Ettevõte analüüsib nendeerinevuste põhjusi, et jõuda õiglase väärtuse kõige usaldusväärsema hinnanguniõiglaste väärtuste põhjendatud hinnangute suhteliselt kitsas vahemikus.

20. Mõnel juhul ei pruugibioloogiliste varade hetkeseisundile vastavaid turuhindu eksisteerida. Seljuhul kasutab ettevõte õiglase väärtuse määramiseks varaga seotud eeldatavatenetorahavoogude nüüdisväärtust, diskonteerituna hetke maksueelseturuintressimääraga.

21. Eeldatavate netorahavoogudenüüdisväärtuse arvutamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtusemääramine selle praeguses asukohas ja seisukorras. Ettevõte võtab seda arvessesobiva diskontomäära määramisel ja eeldatavate netorahavoogude prognoosimisel.Bioloogilise vara praegune seisukord välistab kõik väärtuse suurenemisedtäiendava bioloogilise muundamise ja ettevõtte tulevaste toimingute tagajärjel(näiteks tulevase bioloogilise muundamise edendamise, lõikuse ja müügiga seotudtoimingud).

22. Ettevõte ei võta arvesserahavoogusid varade finantseerimisest, tulumaksust või bioloogiliste varadetaastamisest pärast lõikust, näiteks pärast raiet uute puude istutamisemaksumust.

23. Mitteseotud poolte vahelisetehingu hinna kokkuleppimisel arvestavad informeeritud ja huvitatud ostjad jamüüjad ka rahavoogude kõikumise võimalusega. Seega peegeldab õiglane väärtussellise kõikumise võimalikkust. Sellega seoses võtab ettevõte rahavoogudeeeldatavat võimalikku kõikumist arvesse kas prognoositavates rahavoogudes,diskontomääras või mingis nende kombinatsioonis. Diskontomäärakindlaksmääramiseks kasutab ettevõte samu eeldusi, mida ta kasutab karahavoogude prognoosimisel, et vältida nende eelduste topeltarvestamist võiignoreerimist.

24. Soetusmaksumus võib mõnikordolla lähedal õiglasele väärtusele, eriti kui:

a) esialgsest kulutusest alates eiole olulist bioloogilist muundumist toimunud (näiteks vahetult ennebilansipäeva istutatud viljapuuistikud); või

b) bioloogilise muundumise mõjuhinnale ei ole eeldatavasti oluline (näiteks 30-aastase elutsükligamänniistandiku esialgne juurdekasv).

25. Bioloogilised varad on tihtifüüsiliselt maa küljes kinni (näiteks puud metsaistandikus). Maa küljes kinniolevate bioloogiliste varade osas ei pruugi eraldi aktiivset turgueksisteerida, kuid see võib olemas olla kombineeritud varade osas, stbioloogilise vara, maa ja maaparanduse osas kogumina. Ettevõte võibbioloogiliste varade õiglase väärtuse määramiseks kasutada kombineeritud varadekohta käivat informatsiooni. Näiteks võib bioloogiliste varade õiglase väärtusesaamiseks lahutada kombineeritud varade õiglasest väärtusest maa jamaaparanduste õiglase väärtuse.

Kasumid ja kahjumid

26. Kasumeid ja kahjumeid, mison tekkinud bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses(millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused),ningkasumeid ja kahjumeid bioloogilise vara õiglase väärtuse (millest on mahaarvatud hinnangulised müügikulutused) muutusest, kajastatakse nende tekkimiseselle perioodi puhaskasumis või -kahjumis, millal nad tekkisid.

27. Bioloogilise vara esmaselarvelevõtmisel võib tekkida kahjum, kuna bioloogilise vara õiglase väärtusemääramiseks arvatakse maha hinnangulised müügikulutused. Bioloogilise varaesmasel arvelevõtmisel võib tekkida ka kasum, näiteks vasika sündimisel.

28. Kasumeid ja kahjumeid, mison tekkinud põllumajandustoodangu esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses,millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, kajastatakse selleperioodi puhaskasumis või -kahjumis, millal nad tekkisid.

29. Kasum või kahjum võib tekkidapõllumajandustoodangu esmasel arvelevõtmisel lõikuse tulemusena.

Kui õiglast väärtust ei ole võimalikusaldusväärselt mõõta

30. Kehtib eeldus, etbioloogilise vara õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Seeeeldus on vaidlustatav üksnes sellise bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel,mille kohta ei ole teada turuhinda või -väärtust ja mille õiglase väärtusealternatiivset hindamist peetakse ebausaldusväärseks. Sellisel juhul mõõdetaksebioloogilist vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritudamortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid. Kuisellise bioloogilise vara õiglane väärtus muutub usaldusväärselt mõõdetavaks,peab ettevõte seda mõõtma õiglases väärtuses, millest on maha arvatudhinnangulised müügikulutused.

31. Paragrahvis 30 esitatud eeldustvõib vaidlustada ainult esmasel arvelevõtmisel. Ettevõte, mis on bioloogilistvara eelnevalt mõõtnud õiglases väärtuses, millest on maha arvatudhinnangulised müügikulutused, jätkab bioloogilise vara mõõtmist õiglasesväärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, kunibioloogilise vara võõrandamiseni.

32. Ettevõte mõõdabpõllumajandustoodangut lõikuse hetkel õiglases väärtuses, millest on mahaarvatud hinnangulised müügikulutused. Käesolev standard lähtub seisukohast, etpõllumajandustoodangu õiglast väärtust on võimalik lõikuse hetkel alatiusaldusväärselt mõõta.

33. Soetusmaksumuse, akumuleeritudamortisatsiooni ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumitemääramisel arvestab ettevõte standarditega IAS 2 “Varud”, IAS 16 “Materiaalnepõhivara” ja IAS 36 “Varade väärtuse langus”.

SIHTFINANTSEERIMINE

34. õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulisedmüügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud tingimustetasihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis ja ainult siis, kuisihtfinantseerimine muutub kättesaadavaks.

35. Kui õiglases väärtuses(millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilisevaraga seotud sihtfinantseerimine on tingimuslik (kaasa arvatud juhul, kuisihtfinantseerimine keelab ettevõttel mingi konkreetse põllumajandustegevusegategelda), siis kajastab ettevõte sihtfinantseerimist tuluna siis ja ainultsiis, kui sellega seotud tingimused on täidetud.

36. Sihtfinantseerimise tingimusedvõivad olla erinevad. Näiteks võib olla nõutud, et ettevõte peab maad harimamingis kindlas kohas viis aastat ja lühema kui viieaastase tegevuse korralselles kohas on ettevõte kohustatud kogu sihtfinantseerimise tagastama. Seljuhul ei kajastata sihtfinantseerimist tuluna enne viie aasta möödumist. Kuiaga osa sihtfinantseerimisest on lubatud lähtudes möödunud ajast säilitada,siis kajastab ettevõte sihtfinantseerimise tuluna proportsionaalselt ajale.

37. Kui sihtfinantseerimine onseotud bioloogilise varaga, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitudakumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30), siis rakendatakse standardit IAS 20“Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”.

38. Käesolev standard kehtestabstandardist IAS 20 erineva käsitluse, kui sihtfinantseerimine on seotudbioloogiliste varadega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on mahaarvatud hinnangulised müügikulutused, või kui sihtfinantseerimine näeb ette, ettegeldakse ainult mingi konkreetse põllumajandustegevusega. Standardit IAS 20rakendatakse ainult siis, kui sihtfinantseerimine on seotud bioloogilistevaradega, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritudkahjumid.

ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

Esitamine

39. Ettevõte peab esitamabioloogiliste varade bilansilised maksumused bilansis eraldi kirjel.

Avalikustatav informatsioon

ü

ldnõuded

40. Ettevõte peab avalikustamaaruandeperioodi kasumi või kahjumi summa, mis on saadud bioloogiliste varade japõllumajandustoodangu esmasest arvelevõtmisest ning bioloogiliste varadeõiglase väärtuse (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused)muutustest.

41. Ettevõte peab kirjeldamakõikide bioloogiliste varade rühmi.

42. Paragrahvis 41 nõutudinformatsioon esitatakse kas jutustava või koguselise kirjeldusena.

43. Ettevõttel soovitatakse esitadakõikide bioloogilise vara rühmade koguseline kirjeldus vastavalt varale, tuueseraldi välja tarbitavad ja tootvad bioloogilised varad või küpsed ja ebaküpsedbioloogilised varad. Näiteks võib ettevõte esitada rühmadena tarbitavatebioloogiliste varade ja tootvate bioloogiliste varade bilansilised maksumused.Need grupid võib ettevõte veel edasi jagada küpseteks ja ebaküpseteks varadeks.Sellised eristused annavad informatsiooni, mis võib olla kasulik tulevasterahavoogude ajastuse määramisel. Ettevõte avalikustab nimetatud eristustetegemise alused.

44. Tarbitavad bioloogilised varadon need, mida muudetakse põllumajandustoodanguks või mida müüakse bioloogilistevaradena. Tarbitavad bioloogilised varad on näiteks lihaloomade eluskari,müügiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvatustes, põllukultuurid nagu mais janisu ning lõikuseks kasvatatavad puud. Tootvad bioloogilised varad onbioloogilised varad, mis ei ole tarbitavad varad; näiteks piimakari,viinamarjapõõsad, viljapuud ja puud, millelt saadakse küttematerjali, jättespuu alles. Tootvad bioloogilised varad ei ole põllumajandustoodang, vaid pigemisetaastuvad varad.

45. Bioloogilised varad saab jagadaküpseteks ja ebaküpseteks bioloogilisteks varadeks. Küpsed bioloogilised varadon need, mis on saavutanud lõikusvalmiduse (tarbitavate bioloogiliste varadepuhul) või annavad regulaarselt saaki (tootvate bioloogiliste varade puhul).

46. Juhul kui seda ei olekajastatud mujal finantsaruannetega koos avaldatud informatsioonis, siiskirjeldab ettevõte ka järgmist:

a) kõigi bioloogiliste varaderühmadega seotud tegevuste olemus; ja

b) mitterahalised näitajad võihinnangud füüsiliste koguste kohta:

i) ettevõtte kõigibioloogiliste varade rühmade kohta perioodi lõpul; ja

ii) perioodi jooksul saadudpõllumajandustoodangu kohta.

47. Ettevõte avalikustabmeetodid ja olulised eeldused, mida on kasutatud kõikide põllumajandustoodangurühmade õiglaste väärtuste määramisel lõikuse hetkel ja bioloogiliste varaderühmade õiglaste väärtuste määramisel.

48. Ettevõte avalikustabperioodi jooksul toodetud õiglaste väärtuste (millest on maha arvatudhinnangulised müügikulutused) summa määratuna lõikuse hetkel.

49. Ettevõte peabavalikustama:

a) piiratud omandiõigusegabioloogiliste varade olemasolu ja bilansilised maksumused ning kohustiste eesttagatisena panditud bioloogiliste varade bilansilised maksumused;

 

b) bioloogiliste varadearendamiseks või omandamiseks võetud siduvate tulevikukohustuste summa; ja

c) põllumajandustegevusegaseotud finantsriski maandamise strateegia.

50. Ettevõte esitabbioloogiliste varade aruandeperioodi alguse ja lõpu bilansiliste väärtustemuutuste võrdluse. Eelmise perioodi võrdlusandmete esitamine ei olekohustuslik. Võrdlus peab sisaldama:

 

a) õiglase väärtuse, milleston maha arvatud hinnangulised müügikulutused, muutustest tingitud kasumit võikahjumit;

b) ostudest tulenevaidsuurenemisi;

c) müükidest tulenevaidvähenemisi;

d) lõikusest tulenevaidvähenemisi;

e) äriühendustest tulenevaidsuurenemisi;

f) välismaiste majandusüksustefinantsaruannete konverteerimisest tulenevaid valuutakursside netovahesid; ja

g) muid muutusi.

51. Bioloogilise vara õiglaneväärtus, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, võib muutudaseoses füüsiliste muutuste või turuhinna muutustega. Aruandeperioodi tulemuseja tulevikuväljavaadete hindamiseks on kasulik eraldi välja tuua füüsilisedmuutused ja turuhinna muutused, eriti juhul, kui tootmistsükkel on pikem kuiaasta. Sellisel juhul soovitatakse ettevõttel eraldi avalikustada õiglaseväärtuse (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) muutustesummad, mis kajastuvad puhaskasumis või -kahjumis seoses füüsiliste muutustegaja turuhinna muutustega. Kui tootmistsükkel on lühem kui aasta, siis on seeinformatsioon tavaliselt vähem kasulik, näiteks kanakasvatuse võiviljakasvatuse korral.

52. Bioloogilisel muundumisel onmitmeid vorme – kasvamine, vananemine, tootmine ja paljunemine – ja kõik needon jälgitavad ja mõõdetavad. Kõigil neil füüsilistel muutustel on otsene sidetulevase majandusliku kasuga. Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus lõikuse(saagikoristuse) tagajärjel on samuti füüsiline muutus.

53. Põllumajandustegevus on sageliseotud ilmastikust, haigustest ja muudest looduslikest asjaoludest tingitudriskidega. Kui toimub sündmus, mille mõju seoses selle sündmuse suuruse,olemuse või esinemissagedusega on ettevõtte vaatlusaluse perioodi tulemusemõistmiseks oluline, siis peab standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või-kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” kohaselt vastavad tulu jakulu objektid avalikustama. Näiteks toimitakse nii viirushaiguse leviku,üleujutuse, ränga põua, külma või putukate rünnaku korral.

Lisainformatsiooni avalikustamisenõuded, kui bioloogilise vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärseltmõõta

54. Kui ettevõte mõõdabbioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritudamortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid (vtparagrahv 30) perioodi lõpul, siis avalikustab ettevõte selliste bioloogilistevarade osas:

a) bioloogilise varakirjelduse;

b) selgituse, miks õiglastväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta;

 

c) kui võimalik, siisvahemiku, millesse tõenäoliselt langeksid õiglase väärtuse hinnangud;

d) kasutatudamortisatsioonimeetodi;

e) kasulikud tööead võikasutatud amortisatsioonimäärad; ja

f) perioodi alguse ja lõpubilansilise brutomaksumuse ja akumuleeritud amortisatsiooni (koos väärtuselangusest tingitud akumuleeritud kahjumitega).

55. Kui ettevõte mõõdabaruandeperioodil bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitudakumuleeritudkahjumid (vt paragrahv 30), siis avalikustab ettevõte kõik sellistebioloogiliste varade võõrandamise tulemusel kajastatud kasumid ja kahjumid ningesitab paragrahvis 50 nõutud võrdluses eraldi nende bioloogiliste varadegaseotud summad. Lisaks peab see võrdlus sisaldama järgmisi nende bioloogilistevaradega seotud ja puhaskasumis või -kahjumis sisalduvaid summasid:

a) väärtuse langusest tingitudkahjumid;

b) väärtuse langusest tingitudkahjumite tühistamised; ja

c) amortisatsioon.

56. Kui eelnevaltsoetusmaksumuses (millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon javäärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid) mõõdetud bioloogilistevarade õiglane väärtus osutub aruandeperioodi jooksul usaldusväärseltmõõdetavaks, siis avalikustab ettevõte selle bioloogilise vara osas järgmiseinformatsiooni:

a) bioloogilise varakirjeldus;

b) selgitus, miks õiglaneväärtus on osutunud mõõdetavaks; ja

c) muutuse mõju.

 

Sihtfinantseerimine

57. Ettevõte avalikustabkäesoleva standardi rakendusalasse jääva põllumajandustegevuse osas järgmiseinformatsiooni:

a) finantsaruanneteskajastatud sihtfinantseerimise olemus ja ulatus;

b) sihtfinantseerimisegaseotud täitmata tingimused ja muud tingimuslikud asjaolud; ja

c) eeldatavsihtfinantseerimise taseme oluline langus.

 

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

58. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse raamatupidamise aastaaruannete suhtes,mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid perioode. Varasemrakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit enne 1.jaanuari 2003 algavate perioodide suhtes, peab ta selle asjaolu avalikustama.

59. Käesolev standard ei kehtestakonkreetseid üleminekusätteid. Käesoleva standardi rakendamisel lähtutaksestandardist IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutusedarvestusmeetodites”.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt