Jaga lugu:

IAS36 Varade väärtuse langus

IASC juhatus kinnitas käesoleva raamatupidamisstandardi 1998. aasta aprillis ja see kehtib finantsaruannete kohta, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

1998. aasta juulis kinnitatistandardid IAS 38 “Immateriaalne vara” ja IAS 22 (muudetud 1998)“Äriühendused”, mille tulemusena muutusid sissejuhatuses ning paragrahvides 39,40 ja 110 esitatud ristviited ja mõisted. Peale selle lisati standardiga IAS 38paragrahvi 5 mõiste “aktiivne turg”. Samuti parandati lisa A paragrahvide A47,A48 ja A57 väike sõnastuse vastuolu.

2000. aasta aprillis muudetistandardiga IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud” paragrahvi 1. Kõnealust muudatustrakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärastseda algavaid aruandeperioode.

2001. aasta jaanuaris muudetistandardiga IAS 41 “Põllumajandus” paragrahvi 1. Kõnealust muudatustrakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärastseda algavaid aruandeperioode.

SISSEJUHATUS

1. Käesoleva standardiga (edaspidi“IAS 36”)sätestatakse kõikide varade väärtuse languse arvestamine ja avalikustamine.Sellega asendatakse vara kaetavuse hindamise ja vara väärtuse langusesttekkinud kahjumite kajastamise nõuded, mida käsitleti järgmistes standardites:

a) IAS 16 (muudetud 1993)“Materiaalne põhivara” (vt IAS 16 (muudetud 1998));

b) IAS 22 (muudetud 1993)“Äriühendused” (vt IAS 22 (muudetud 1998));

c) IAS 28 (ümber kujundatud 1994)“Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” (vt IAS 28 (muudetud1998)); ja

d) IAS 31 (ümber kujundatud 1994)“Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta” (vt IAS 31 (muudetud1998)).

Suuremad muudatused võrreldesvarasemate nõuetega ja standardi IAS 36 põhimõtete selgitused on esitatuderaldi järelduste aluses.

2. Standard IAS 36 ei hõlma varude,edasilükkunud tulumaksu varade, ehituslepingutest tulenevate varade,töövõtjatele makstavatest hüvitistest tulenevate varade ega enamikefinantsvarade väärtuse langust.

3. IAS 36 nõuab vara kaetavaväärtuse hindamist, kui on tõendeid, et kõnealuse vara väärtus võib olla langenud. Erijuhtudel võib vara suhtes rakendatav rahvusvahelineraamatupidamisstandard sisaldada täiendavaid läbivaatamisi käsitlevaid nõudeid.Näiteks standardites IAS 38 “Immateriaalne vara” ja IAS 22 (muudetud 1998)“Äriühendused” nõutakse rohkem kui 20 aasta jooksul amortiseeritavaimmateriaalse vara ja firmaväärtuse kaetava väärtuse iga-aastast hindamist.

4. Standardis IAS 36 nõutakse varaväärtuse langusest tingitud kahjumi kajastamist (vara väärtus on langenud), kuivara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Väärtuse langusesttekkinud kahjum tuleb soetusmaksumuses esitatud varade puhul kajastadakasumiaruandes ja ümberhinnatud väärtuses esitatud varade puhul tuleb sedakäsitada ümberhindluse vähendamisena.

5. Standardis IAS 36 nõutaksekaetava väärtuse mõõtmist kas neto müügihinnana või kasutusväärtusena,olenevalt sellest, kumb on kõrgem:

a) neto müügihind on teadlike jahuvitatud mitteseotud osapoolte vahelises tehingus vara müügist saadav summa,millest on maha arvatud otseselt müügiga kaasnevad lisakulutused; ja

b) kasutusväärtus on sellisteeeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, mis eeldatavalt saadakse varajätkuvast kasutamisest ja selle võõrandamisest pärast kasuliku eluea lõppu.

6. Vara kasuliku eluea määramiselnõutakse standardis IAS 36, et ettevõte peab kasutama muu hulgas järgmist:

a) mõistlikel ja põhjendatudeeldustel põhinevaid rahavoogude prognoose, mis:

i) väljendavad vara hetkeseisukorda;ja

ii) esindavad juhtkonna parimathinnangut kõnealuse vara ülejäänud kasuliku eluea jooksul kehtivatemajandustingimuste kohta; ja

b) maksueelset diskontomäära, misväljendab turusuundumusi raha hetkeväärtuse osas ja kõnealuse varaga seotudeririske. Diskontomäär ei tohiks väljendada riske, mille suhtes tulevasirahavoogusid on korrigeeritud.

7. Kõikide varade kaetav väärtustuleb hinnata eraldi. Kui see ei ole võimalik, nõutakse standardis IAS 36, etettevõte määrab selle raha teeniva varaüksuse kaetava väärtuse, mille alla varakuulub. Raha teeniv üksus on väikseim eristatav varade rühm, millest jätkuvalkasutamisel tulenevad muudest varade või vararühmade rahavoogudest suures osassõltumatud raha laekumised. Kui vara või vararühma toodangut müüakse aktiivselturul, tuleks kõnealune vara või vararühm kindlaks määrata eraldi raha teenivaüksusena isegi juhul, kui osa või kogu kõnesoleva vara või vararühma toodangutkasutatakse ettevõttesiseselt. Lisas A “Näited” on esitatud näited rahateenivate üksuste kindlaksmääramise kohta.

8. Standardis IAS 36 nõutakse, etraha teeniva üksuse väärtuse languse kontrollimisel tuleb arvesse võttakõnealuse raha teeniva üksusega seotud firmaväärtust ja üldkasutatavat vara (ntpeakontori varasid). Standardis IAS 36 on täpsustatud, kuidas seda tuleb teha.

9. Raha teeniva üksuse väärtuselangusest tekkinud kahjumi kajastamise ja mõõtmise põhimõtted on samad, misüksiku vara puhul. Standardis IAS 36 on täpsustatud, kuidas määrata raha teenivaüksuse bilansilist maksumust ja kuidas jaotada väärtuse langusest tekkinudkahjum kõnealuse üksuse varade vahel.

10. Standardis IAS 36 nõutakse varaväärtuse langusest tekkinud kahjumi, mida on kajastatud eelmistel aastatel,tühistamist ainul juhul, kui kaetava väärtuse määramisel kasutatud hinnangud onmuutunud pärast vara väärtuse langusest tekkinud viimase kahjumi kajastamist.Väärtuse langusest tekkinud kahjum tühistatakse ainult ulatuses, mis ei muudavara bilansilist maksumust suuremaks kõnealuse vara sellisest bilansilisest(amortiseeritud) maksumusest, mis oleks määratud, kui eelmistel aastatel eioleks kajastatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjumit. Väärtuse langusesttekkinud kahjumi tühistamine tuleb soetusmaksumuses esitatud varade puhulkajastada kasumiaruandes ja ümberhinnatud väärtuses esitatud varade puhul tulebseda käsitleda ümberhindluse suurendamisena.

11. Standard IAS 36 ei lubafirmaväärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamist, v.a järgmistel juhtudel:

a) väärtuse langusest tekkinudkahjumi on tinginud konkreetne erakordne ettevõtteväline sündmus, miseeldatavasti ei kordu; ja

b) järgmised ettevõttevälisedsündmused on tühistanud kõnealuse sündmuse mõju.

12. Väärtuse langusest tekkinudkahjumite kajastamisel (tühistamisel) nõutakse standardis IAS 36 teatavainformatsiooni avalikustamist:

a) vara liigi järgi; ja

b) avalikustatavate segmentide järgiettevõtte segmendiaruandluses kasutatavas põhivormis (nõutakse ainult juhul,kui ettevõte rakendab standardit IAS 14 “Segmendiaruandlus”).

Standardis IAS 36 nõutakselisainformatsiooni avalikustamist, kui väärtuse langusest tekkinud kahjumitel,mis on perioodi jooksul kajastatud (tühistatud), on oluline osa aruandvaettevõtte finantsaruannetes.

13. Standardi IAS 36 esmakordselkasutuselevõtmisel tuleb seda rakendada ainult edasiulatuvalt. Kajastatavaid(tühistatavaid) kahjumeid väärtuse langusest tuleb käsitleda standardi IAS 36alusel, mitte aga standardis IAS 8 “Aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum,rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” esitatud põhimõtete võiavestusmeetodite muudatuste puhul lubatud alternatiivkäsitluste alusel.

14. Standardit IAS 36 rakendatakse1. juulil 1999 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasemrakendamine on soovitatav.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–4 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 5 <_o3a_p /> Vara väärtuse võimaliku languse kindlakstegemine <_o3a_p /> 6–14 <_o3a_p /> Kaetava väärtuse mõõtmine <_o3a_p /> 15–56 <_o3a_p /> Neto müügihind <_o3a_p /> 21–25 <_o3a_p /> Kasutusväärtus <_o3a_p /> 26–56 <_o3a_p /> Tulevaste rahavoogude hindamise alused <_o3a_p /> 27–31 <_o3a_p /> Tulevaste rahavoogude hinnangute koostamine <_o3a_p /> 32–46 <_o3a_p /> Tulevased rahavood välisvaluutas <_o3a_p /> 47 <_o3a_p /> Diskontomäär <_o3a_p /> 48–56  <_o3a_p /> Väärtuse langusest tekkinud kahjumi kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p /> 57–63  <_o3a_p /> Raha teenivad üksused <_o3a_p /> 64–93  <_o3a_p /> Raha teeniva üksuse kindlakstegemine <_o3a_p /> 65–72 <_o3a_p /> Raha teeniva üksuse kaetav väärtus ja bilansiline maksumus <_o3a_p /> 73–87  <_o3a_p /> Firmaväärtus <_o3a_p /> 79–83  <_o3a_p /> Üldkasutatav vara <_o3a_p /> 84–87  <_o3a_p /> Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tekkinud kahjum <_o3a_p /> 88–93  <_o3a_p /> Väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine <_o3a_p /> 94–112  <_o3a_p /> Üksiku varaobjekti väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine <_o3a_p /> 102–106  <_o3a_p /> Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine <_o3a_p /> 107–108  <_o3a_p /> Firmaväärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine <_o3a_p /> 109–112 <_o3a_p /> Avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> 113–119 <_o3a_p /> Üleminekusätted <_o3a_p /> 120–121 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 122 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning "Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga". Rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektidesuhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onformuleerida menetlused, mida ettevõte peab rakendama, tagamaks, et varasid eiesitataks nende kaetavast väärtusest suuremana. Kui vara bilansiline maksumusületab vara kasutamisest või müügist saadava summa, on tegemist varaesitamisega kaetavast väärtusest suuremas väärtuses. Sel juhul kirjeldataksevara väärtust langenuna ja käesolev standard nõuab ettevõttelt väärtuselangusest tekkinud kahjumi kajastamist. Samuti täpsustatakse käesolevasstandardis, millal ettevõte peab tühistama väärtuse langusest tekkinud kahjumi,ja  kehtestatakse teatavad nõuded varade väärtuse languse kohtaavalikustamisele kuuluvale informatsioonile.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit tulebrakendada kõikide varade väärtuse languse arvestamisel, v.a järgmised varad:

a) varud (vt IAS 2 “Varud”);

b) ehituslepingutest tulenevadvarad (vt IAS 11 “Ehituslepingud”);

c) edasilükkunud tulumaksuvara (vt IAS 12 “Tulumaks”);

d) töövõtjatele makstavatesthüvitistest tulenevad varad (vt IAS 19 “Hüvitised töövõtjatele”);

e) finantsvarad, mis kuuluvadstandardi IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”rakendusalasse;

f) õiglases väärtusesmõõdetavad kinnisvarainvesteeringud (vt IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”);ja

g) õiglases väärtusesmõõdetavad põllumajandustegevusega seotud bioloogilised varad, millest on mahaarvatud prognoositavad müügikulud (vt IAS 41 “Põllumajandus”).

2. Käesolevat standardit eirakendata varude, ehituslepingutest tulenevate varade, edasilükkunud tulumaksuvara ja töövõtjatele makstavatest hüvitistest tulenevate varade suhtes, sestkõnealuste varade suhtes rakendatavad olemasolevad rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid juba hõlmavad nende kajastamise ja mõõtmiseerinõudeid.

3. Käesolevat standarditrakendatakse investeeringute suhtes, mis on tehtud:

a) tütarettevõtetesse standardis IAS27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtudinvesteeringute arvestus” määratletud tähenduses;

b) sidusettevõtetesse standardis IAS28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” määratletud tähenduses;ja

c) ühisettevõtmistesse standardisIAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta” määratletudtähenduses.

Muude finantsvarade väärtuse langustkäsitletakse standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

4. Käesolevat standarditrakendatakse varade suhtes, mida esitatakse muude rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite, näiteks standardis IAS 16 “Materiaalne põhivara”lubatud alternatiivkäsitluse alusel ümber hinnatud väärtuses (õiglasesväärtuses). Ümberhinnatud vara väärtuse võimaliku languse kindlaksmääraminesõltub õiglase väärtuse määramise alustest:

a) kui vara õiglane väärtus onturuväärtus, on ainus erinevus vara õiglase väärtuse ja selle neto müügihinnavahel vara võõrandamisega otseselt kaasnevad lisakulud:

i) kui müügikulutused onebaolulised, peab ümberhinnatud vara kaetav väärtus olema ligilähedane selleümberhinnatud väärtusele (õiglasele väärtusele) või sellest suurem. Sel juhulon ebatõenäoline, et pärast ümberhindamisnõuete rakendamist ümberhinnatud varaväärtus langeb ja seega ei ole kaetavat väärtust vaja hinnata; ja

ii) kui müügikulutused on olulised,peab ümberhinnatud vara neto müügihind olema väiksem kui selle õiglane väärtus.Seetõttu langeb ümberhinnatud vara väärtus, kui selle kasutusväärtus on väiksemkui ümberhinnatud väärtus (õiglane väärtus). Sel juhul rakendab ettevõte pärastümberhindamisnõuete rakendamist käesolevat standardit, et teha kindlaks varaväärtuse võimalik langus; ja

b) kui vara õiglase väärtusemääramise aluseks on muu kui turuväärtus, võib selle ümberhinnatud väärtus(õiglane väärtus) olla kaetavast väärtusest suurem või väiksem. Sellesttulenevalt rakendab ettevõte pärast ümberhindamisnõuete rakendamist käesolevatstandardit, et teha kindlaks vara väärtuse võimalik langus.

MÕISTED

5. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Kaetav väärtus on kas varaneto müügihind või kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on suurem

.

Kasutusväärtus on sellisteeeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, mis eeldatavalt tulenevad varajätkuvast kasutamisest ja selle vara võõrandamisest pärast kasuliku eluea lõppu

.

Neto müügihind on teadlike jahuvitatud mitteseotud osapoolte vahelises tehingus vara müügist saadav summa,millest on maha arvatud müügikulutused

.

Müügikulutused on vara müügigaotseselt kaasnevad lisakulutused, v.a finantskulud ja tulumaksu kulu.

Kahjum väärtuse langusest onsumma, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle vara kaetava väärtuse

.

Bilansiline maksumus on summa,milles vara on bilansis kajastatud pärast akumuleeritud amortisatsiooni ja varaväärtuse langusest tekkinud akumuleeritud kahjumite mahaarvamist.

Amortisatsioon on varaamortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale

.

Amortiseeritav osa on varasoetusmaksumus või muu summa, millega soetusmaksumus on finantsaruannetesasendatud, miinus selle lõppväärtus.

Kasulik eluiga on

:

a) periood, mille jooksulettevõte eeldatavalt kasutab amortiseeritavat vara; või

b) toodangu- või muudesamalaadsete ühikute arv, mida ettevõte eeldatavasti varast saab.

Raha teeniv üksus on väikseimeristatav vararühm, millest jätkuval kasutamisel tulenevad muudest varadest võivararühmadest suures osas sõltumatud raha laekumised

.

Üldkasutatav vara on vara,välja arvatud firmaväärtus, mis annab panuse nii vaadeldava raha teeniva üksusekui ettevõtte teiste raha teenivate üksuste tulevastesse rahavoogudesse

.

Aktiivne turg on turg, kuskehtivad kõik järgmised tingimused:

a) turul kaubeldavad objektidon homogeensed;

b) üldjuhul on igal ajalvõimalik leida huvitatud ostjaid ja müüjaid; ja

c) hinnad on avalikkuselekättesaadavad.

VARA VÄÄRTUSE VÕIMALIKU LANGUSE KINDLAKSTEGEMINE

6. Paragrahvides 7–14 täpsustatakse,millal tuleb määrata kaetav väärtus. Kõnealustes nõuetes kasutatakse mõistet“vara”, mida rakendatakse nii üksiku varaobjekti kui ka raha teeniva üksusesuhtes.

7. Vara väärtus on langenud, kuiselle bilansiline maksumus ületab kaetava väärtuse. Paragrahvides 9–11kirjeldatakse mõningaid asjaolusid, mis viitavad vara väärtuse võimalikulelangusele: ettevõte peab mõne kõnealuse asjaolu esinemise korral koostamaametliku hinnangu kaetava väärtuse kohta. Kui väärtuse langusest tekkivalevõimalikule kahjumile viitavaid asjaolusid ei esine, ei nõua käesolev standardettevõttelt kaetava väärtuse ametliku hinnangu koostamist.

8. Ettevõte peab igalbilansipäeval hindama vara väärtuse võimalikule langemisele viitavate asjaoludeesinemist. Iga sellise asjaolu esinemise korral peab ettevõtehindama vara kaetavat väärtust.

9. Ettevõte peab vara väärtusevõimalikule langusele viitava asjaolu hindamisel arvestama vähemalt järgmisiasjaolusid:

Ettevõttevälised informatsiooniallikad

a) vara turuväärtus onvähenenud perioodi jooksul märkimisväärselt rohkem kui aja möödumise võitavapärase kasutamise tulemusena võiks eeldada;

b) kõnealuse perioodi jooksulon toimunud või lähitulevikus toimuvad märkimisväärsed ja ettevõtte jaokskahjulikud muutused tehnoloogia-, turu-, majandus- või õiguskeskkonnas, kusettevõte tegutseb, või turul, mis on varaga otseselt seotud;

c) turu intressimäärad võimuud turul investeeringutelt saadava tulu määrad on kõnealuse perioodi jooksulsuurenenud ning see mõjutab tõenäoliselt vara kasutusväärtuse arvutamiselkasutatavat diskontomäära ja vähendab oluliselt vara kaetavat väärtust;

d) aruandva ettevõttenetovarade bilansiline maksumus on suurem selle turu kapitalisatsioonist;

Ettevõttesisesed informatsiooniallikad

e) on olemas tõendid varaiganemise või füüsilise kahjustuse kohta;

f) kõnealuse perioodi jooksulon toimunud või lähitulevikus toimuvad märkimisväärsed ettevõtte jaokskahjulikud muutused vara kasutamise või eeldatava kasutamise ulatuses võiviisis. Kõnesolevad muutused hõlmavad varaga seotudtegevusvaldkonna lõpetamise või restruktureerimise või vara eeldatavastvarasema müümise kavasid; ja

g) ettevõttesisesestaruandlusest saadavad tõendid viitavad sellele, et vara majandusnäitajad onhetkel või tulevikus eeldatust halvemad.

10. Paragrahvis 9 esitatud loeteluei ole täielik. Ettevõte võib kindlaks määrata muid vara väärtuse võimalikulelangusele viitavaid asjaolusid, mis nõuavad ettevõttelt samuti vara kaetavaväärtuse määramist.

11. Ettevõttesisesest aruandlusesttulenevate vara võimalikule väärtuse langusele viitavate tõendite hulkakuuluvad:

a) vara soetamisega seotud rahavoodvõi hilisemad vara kasutamise või hooldamisega seotud rahalised vajadused, mison algselt eelarvestatust märkimisväärselt suuremad;

b) varaga seotud tegelike netorahavoogude või tegevuskasumi või -kahjumi märkimisväärne halvenemine võrreldeseelarvestatuga;

c) varaga seotud eelarvestatud netorahavoogude või tegevuskasumi märkimisväärne vähenemine või eelarvestatud kahjumimärkimisväärne suurenemine; või

d) aruandeperioodi näitajatelisamisel eelarvestatud näitajatele saadakse tulemuseks vara tegevuskahjumidvõi negatiivne neto rahavoog.

12. Vara kaetava väärtuse määramisevajalikkuse kindlaksmääramisel rakendatakse olulisuse põhimõtet. Näiteks kuivarasematest arvutustest ilmneb, et vara kaetav väärtus on märkimisväärseltsuurem selle bilansilisest maksumusest, ei pea ettevõte vara kaetavat väärtustümber hindama, kui ei ole toimunud kõnealust erinevust kõrvaldavat sündmust.Samuti võib varasem analüüs näidata, et vara kaetav väärtus ei ole tundlik ühe(või mitme) paragrahvis 9 loetletud asjaolu suhtes.

13. Paragrahvi 12 iseloomustabjärgmine näide: kui turu intressimäärad või muud turul investeeringuteltsaadava tulu määrad on aruandeperioodi jooksul tõusnud, ei pea ettevõtekoostama ametlikku vara kaetava väärtuse hinnangut järgmistel juhtudel:

a) kui on ebatõenäoline, etkõnealuste turumäärade tõus mõjutab vara kasutusväärtuse arvestamiselkasutatavat diskontomäära. Näiteks ei pruugi lühiajaliste investeeringuteintressimäärade tõus oluliselt mõjutada diskontomäärasid, mida kasutatakse pikakasuliku elueaga vara puhul; või

b) kui on tõenäoline, et kõnealusteturumäärade suurenemine mõjutab vara kasutusväärtuse arvestamisel kasutatavatdiskontomäära, kuid varasemast kaetava väärtuse tundlikkuse analüüsist ilmnebjärgmine:

i) kaetava väärtuse olulinevähenemine on ebatõenäoline, sest tulevased rahavood tõenäoliselt suurenevad.Näiteks võib ettevõte mõningatel juhtudel olla võimeline tõendama, et takorrigeerib oma tulusid turumäärade kasvu kompenseerimiseks; või

ii) kaetava väärtuse vähenemisetagajärjel tekkiv oluline kahjum väärtuse langusest on ebatõenäoline.

14. Vara väärtuse võimalikulelangusele viitav asjaolu võib osutada sellele, et kõnealuse vara järelejäänudkasulik eluiga, amortisatsioonimeetod või vara lõppväärtus tuleb üle vaadata jakorrigeerida vara suhtes rakendatava rahvusvahelise raamatupidamisstandardialusel, isegi kui vara kohta ei kajastata kahjumit väärtuse langusest.

KAETAVA VÄÄRTUSE MÕÕTMINE

15. Käesolevas standardis on kaetavväärtus määratletud kas vara neto müügihinnana või kasutusväärtusena, olenevaltsellest, kumb neist on suurem. Paragrahvides 16–56 on esitatud kaetava väärtusemõõtmise nõuded. Kõnealustes nõuetes kasutatakse mõistet “vara” nii üksikuvaraobjekti kui ka raha teeniva üksuse kohta.

16. Mõlema, nii vara neto müügihinnakui ka kasutusväärtuse määramine ei ole alati vajalik. Näiteks kui ükskõnealustest summadest ületab vara bilansilise maksumuse, ei ole vara väärtuslangenud ja teist näitajat ei ole vaja hinnata.

17. Vara neto müügihinna määraminevõib olla võimalik isegi juhul, kui vara aktiivsel turul ei müüda. Mõnikord eiole siiski võimalik määrata neto müügihinda, sest puuduvad alused usaldusväärsehinnangu andmiseks teadlike ja huvitatud mitteseotud osapoolte vahelisestehingus vara müügist saadava summa kohta. Sel juhul võib vara kaetavatväärtust käsitada selle kasutusväärtusena.

18. Kui ei ole põhjust arvata, etvara kasutusväärtus ületab oluliselt selle vara neto müügihinda, võib netomüügihinnana käsitada kõnealuse vara kaetavat väärtust. Seda tehakse sagelijuhtudel, kui vara kavatsetakse võõrandada. Võõrandatava vara kasutusväärtuskoosneb põhiliselt võõrandamisel saadavatest netolaekumistest, kuna ontõenäoline, et selle vara kasutamisest saadavad tulevased rahavood kuni sellevõõrandamiseni on ebaolulise suurusega.

19. Kaetav väärtus määrataksekonkreetsele varale, v.a juhtudel, kui sellest varast ei tulene jätkuval kasutamiselmuudest varadest või vararühmadest suures osas sõltumatuid raha laekumisi. Seljuhul määratakse kaetav väärtus selle raha teeniva üksuse kohta, kuhu kõnealunevara kuulub (vt paragrahvid 64–87), v.a järgmistel juhtudel:

a) vara neto müügihind on suuremselle vara bilansilisest maksumusest; või

b) vara hinnatav kasutusväärtus onlähedane selle neto müügihinnale ja neto müügihinda on võimalik määrata.

20. Mõningatel juhtudel võivadhinnangud, keskväärtused ja lihtsustatud arvutused anda neto müügihinna võikasutusväärtuse määramisel ligilähedaselt samasuguseid tulemusi nagu käesolevasstandardis esitatud üksikasjalikud arvutused.

Neto müügihind

21. Parim tõend vara neto müügihinnakohta on mitteseotud osapoolte vahelises tehingus sõlmitud siduvas müügilepingusmääratud hind, mida on korrigeeritud otseste müügikulutustega.

22. Kui siduv müügileping puudub,kuid varaga kaubeldakse aktiivsel turul, on vara neto müügihind selle varaturuhind, millest arvatakse maha müügikulutused. Asjakohane turuhind on tavaliseltkehtiv hinnapakkumine. Kui ei ole kehtivaid hinnapakkumisi, võib netomüügihinna kindlaksmääramisel tugineda kõige hiljutisema tehingu hinnale,tingimusel, et tehingu kuupäeva ja hinnangu andmise kuupäeva vaheliselperioodil ei ole majandustingimused märkimisväärselt muutunud.

23. Kui vara kohta ei ole siduvatmüügilepingut ja sellel varal puudub aktiivne turg, on neto müügihinnamääramise aluseks parim kättesaadav informatsioon, mis väljendab summat, midaettevõte võib bilansipäeval saada vara võõrandamisel teadlike ja huvitatudmitteseotud osapoolte vahelises tehingus pärast müügikulutuste mahaarvestamist.Kõnesoleva summa määramisel võtab ettevõte arvesse hiljutiste sarnaste varadekohta sõlmitud ja sama tegevusalaga seotud tehingute tulemusi. Neto müügihindei väljenda sundmüüki, v.a juhul, kui juhtkond on sunnitud vara viivitamatultmüüma.

24. Neto müügihinna määramiselarvatakse maha müügikulutused, välja arvatud juba kohustistena kajastatudkulutused. Kõnealusteks kulutusteks on näiteks juriidilised kulud, tempelmaksudja muud samalaadsed tehingumaksud, vara teisaldamise kulud ja varamüügikõlblikuks muutmisega seotud otsesed lisakulud. Töösuhte lõpetamisehüvitised (määratletud standardis IAS 19 “Hüvitised töövõtjatele”) jaäritegevuse vähenemise või reorganiseerimisega seotud kulud pärast varavõõrandamist ei kuulu vara müügiga otseselt kaasnevate lisakulutuste hulka.

25. Mõnikord nõuab vara võõrandamineostjalt kohustise ülevõtmist ning vara ja kohustise kohta on olemas vaid üksneto müügihind. Paragrahvis 77 selgitatakse kõnealuste juhtude käsitlemisekorda.

Kasutusväärtus

26. Vara kasutusväärtuse hindaminehõlmab järgmisi etappe:

a) vara jätkuvast kasutamisest jaselle lõplikust võõrandamisest tulenevate tulevaste raha laekumiste ja väljamaksetehindamine; ja

b) asjakohase diskontomäärarakendamine kõnealuste tulevaste neto rahavoogude suhtes.

Tulevaste rahavoogude hindamisealused

27. Kasutusväärtuse mõõtmisel:

a) rahavoogude prognoosidpeavad põhinema mõistlikel ja põhjendatud eeldustel, mis esindavad juhtkonnaparimat hinnangutkõnealuse vara ülejäänud kasuliku eluea jooksulkehtivate majandustingimuste kohta. Suuremat tähtsust tuleksomistada ettevõttevälistele tõenditele;

b) rahavoo prognoosid peavadpõhinema kõige viimastel juhtkonna heakskiidetud finantseelarvetel/-ennustustel.Kõnealustel eelarvetel/ennustustel põhinevad prognoosid peaksid hõlmamamaksimaalselt viit aastat, v.a juhul, kui pikem periood on põhjendatud;ja

c) kõige viimastefinantseelarvete/-ennustustega hõlmatud perioodile järgnevate rahavoogudeprognoosimisel tuleks eelarvete/ennustuste alusel tehtud prognoosid üle kandajärgmistele aastatele, kasutades püsivat või vähenevat kasvumäära, v.a juhul,kui suurenev määr on põhjendatud. Kõnealune kasvumäär ei tohiületada pikaajalist keskmist kasvumäära, mida rakendatakse ettevõtte toodete,tegevusalade või sellise riigi või selliste riikide suhtes, kus ettevõtetegutseb,  ega sellise turu suhtes rakendatavat pikaajalist keskmistkasvumäära, kus kõnealust vara kasutatakse, v.a juhul, kui kõrgem määr onpõhjendatud.

28. Üksikasjalikud, selged jausaldusväärsed tulevaste rahavoogude eelarved/ennustused, mis on koostatudrohkem kui viie aasta pikkuse perioodi kohta, ei ole üldjuhul kättesaadavad.Seetõttu põhinevad tulevasi rahavooge käsitlevad juhtkonna hinnangud kõigeviimastel, kuni viit aastat käsitlevatel eelarvetel/ennustustel. Juhtkond võibkasutada rohkem kui viie aasta pikkust perioodi hõlmavatelfinantseelarvetel/-ennustustel põhinevaid rahavoogude prognoose, kui ollakse kindel,et kõnealused prognoosid on usaldusväärsed, ja kui juhtkond on varasematekogemuste põhjal tõendanud oma suutlikkust ennustada täpselt rahavoogusidsellise pikema perioodi kohta.

29. Rahavoogude prognoosimisel varakasuliku eluea lõpuni kantakse finantseelarvetel/-ennustustel põhinevad rahavooprognoosid kasvumäära abil üle järgmistele aastatele. Kõnesolev määr on püsivvõi vähenev, v.a juhul, kui suurenev määr on kooskõlas toote või tegevusalaelutsüklit iseloomustava objektiivse informatsiooniga. Vajaduse korral onkasvumäär null või negatiivne.

30. Väga soodsate tingimuste korraltuleb turule tõenäoliselt konkurente, kes piiravad kasvu. Seetõttu onettevõttel raske mineviku keskmist kasvumäära pikema aja (nt kahekümne aasta)jooksul ületada nende toodete, tegevusalade või riigi või riikide puhul, kusettevõte tegutseb või turu puhul, kus kõnealust vara kasutatakse.

31. Finantseelarvetest/-ennustustestsaadava informatsiooni kasutamisel võtab ettevõte arvesse, kas kõnealuneinformatsioon väljendab mõistlikke ja põhjendatud eeldusi ning kas see esindabjuhtkonna parimat hinnangut kõnealuse vara ülejäänud kasuliku eluea jooksulkehtivate majandustingimuste kohta.

Tulevaste rahavoogude hinnangutekoostamine

32. Tulevaste rahavoogudehinnangud peavad sisaldama järgmist:

a) vara jätkuvast kasutamisesttulenevate raha laekumiste prognoosid;

b) prognoosid rahaväljamaksete kohta, mis paratamatult kaasnevad vara jätkuvast kasutamisesttulenevate raha laekumiste tekitamisega (sh vara kasutamiskõlblikuks muutmisegaseotud raha väljamaksed) ning mis on otseselt seotud varaga ja mida saabpõhjendatult ja järjepidevalt sellele jaotada; ja

c) võimalikud neto rahavood,mis saadakse (või makstakse) vara võõrandamisel selle kasuliku eluea lõpus.

33. Tulevaste rahavoogude hinnangudja diskontomäär väljendavad järjekindlaid oletusi üldisest inflatsioonistpõhjustatud hinnatõusude kohta. Sellest tulenevalt, kui diskontomäär sisaldabüldisest inflatsioonist tulenevate hinnatõusude mõju, on tulevaste rahavoogudehinnangud antud nominaalväärtuses. Kui diskontomäär ei sisalda üldisestinflatsioonist tulenevate hinnatõusude mõju, on tulevaste rahavoogude hinnangudantud reaalväärtuses (kuid sisaldavad tulevasi spetsiifilisi hinnatõuse ja -langusi).

34. Raha väljamaksete prognoosidsisaldavad tulevasi üldkulusid, mida saab põhjendatud ja järjepideval aluselvara kasutamisega otseselt või kaudselt seostada.

35. Kui vara bilansiline maksumus eisisalda kõiki selle vara kasutus- või müügivalmiduseks vajalikke väljaminekuid,sisaldab tulevaste raha väljamaksete hinnang kõiki selliseid täiendavaid rahaväljamakseid, mis oletatavasti tekivad enne kõnealuse vara kasutus- võimüügivalmisust. Näiteks on see nii ehitamisjärgus oleva hoone või lõpuleviimata arendusprojekti korral.

36. Topeltarvestuse vältimiseks eisisalda tulevaste rahavoogude hinnangud järgmist:

a) raha laekumised varadest, millejätkuvast kasutamisest tulenevad rahalaekumised on suures osas sõltumatudvaatlusalusest varast tulenevatest rahalaekumistest (nt sellised finantsvaradnagu nõuded). ja

b) raha väljamaksed, mis on seotudkohustistena juba kajastatud kohustustega (nt võlad, pensionid või eraldised).

37. Vara tulevasi rahavoogusidtuleb hinnata selle vara hetkeseisukorra alusel.Tulevasterahavoogude hinnangud ei tohi sisaldada prognoositavaid tulevasi rahalaekumisiega väljamakseid, mis eeldatavasti tulenevad järgmisest:

a) tulevasestrestruktureerimisest, mida ettevõte ei ole veel kohustunud läbi viima;või

b) tulevastestinvesteeringutest põhivara parendamisse või täiustamisse, muutes varatootlikkuse esialgselt hinnatust suuremaks.

38. Kuna vara tulevasi rahavoogusidhinnatakse hetkeseisukorra alusel, ei väljenda vara kasutusväärtus järgmist:

a) tulevased raha väljamaksed,kulude kokkuhoid (nt personalikulude vähendamine) või kasu, mida eeldatavaltsaadakse tulevasest restruktureerimisest, mida ettevõte ei ole veel kohustunudläbi viima; või

b) tulevased investeeringud põhivaraparendamisse või täiustamisse, mis muudavad vara tootlikkuse esialgselthinnatust suuremaks, või sellisest tulevasest kulutusest tulevikus saadav kasu.

39. Restruktureerimine on juhtkonnapoolt kavandatav ja kontrollitav programm, mis oluliselt muudab ettevõtteäritegevuse ulatust või teostamise viisi. Standardis IAS 37 “Eraldised,tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” antakse täpsustavaid juhiseid,kuidas määratleda ettevõtte kohustust restruktureerimise läbiviimiseks.

40. Kui ettevõte on kohustatudrestruktureerimise läbi viima, võib kõnealune restruktureerimine mõjutadamõningaid varasid. Kui ettevõte on kohustatud restruktureerima, siis:

a) kasutusväärtuse määramiselkajastatakse raha laekumiste ja väljamaksete hinnangutes kulude kokkuhoidu jamuud restruktureerimisest saadavat kasu (tuginedes kõige viimastele juhtkonnaheakskiidetud finantseelarvetele/-ennustustele); ja

b) tulevaste restruktureerimisegaseotud raha väljamaksete hinnanguid käsitletakse standardis IAS 37 “Eraldised,tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” esitatudrestruktureerimissätte alusel.

Lisas A esitatud näide 5iseloomustab tulevase restruktureerimise mõju kasutusväärtuse arvutamisele.

41. Kuni ettevõte ei ole teinudinvesteeringuid põhivara parendamisse või täiustamisse, muutes vara tootlikkuseesialgselt hinnatust suuremaks, ei sisalda tulevaste rahavoogude hinnangudkõnealustest investeeringutest tulenevaid prognoositavaid tulevasi rahalaekumisi (vt lisa A, näide 6).

42. Tulevaste rahavoogude hinnangudsisaldavad tulevasi investeeringuid põhivarasse, mis on vajalikud varaesialgselt hinnatud tootlikkuse säilitamiseks ja toetamiseks.

43. Tulevaste rahavoogudehinnangud ei tohi sisaldada järgmist:

a) finantseerimistegevusesttulenevad raha laekumised ja väljamaksed; või

b) tulumaksuna laekunud võiväljamakstud summad.

44. Eeldatavad tulevased rahavood väljendavadeeldusi, mis on kooskõlas diskontomäära määramise viisiga. Vastasel korralarvestatakse mõnede eelduste mõju kaks korda või eiratakse seda. Et eeldatavatetulevaste rahavoogude diskonteerimisel võetakse arvesse raha hetkeväärtust, eisisalda kõnealused rahavood finantseerimistegevusest tulenevaid raha laekumisiega väljamakseid. Et diskontomäär määratakse enne maksustamist, hinnataksetulevasi rahavoogusid samuti enne maksustamist.

45. Vara võõrandamisestsaadava (või makstava) neto rahavoo hinnang kõnealuse vara kasuliku eluea lõpuson summa, mida ettevõte loodab saada vara müügist teadlike ja huvitatudmitteseotud osapoolte vahelises tehingus pärast prognoositavate müügikulutustemahaarvestamist.

46. Vara võõrandamisest saadava (võimakstava) neto rahavoo hinnang kõnealuse vara kasuliku eluea lõpus määrataksesarnaselt vara neto müügihinnale, välja arvatud juhtudel, kui neto rahavoogudehindamisel:

a) ettevõte kasutab hinnangukoostamise päeval kehtivaid kasuliku eluea lõppu jõudnud sarnaste ja samalaadsetestingimustes kasutatud varade hindasid; ja

b) kõnealuseid hindu korrigeeritaksevastavalt üldisest inflatsioonist tulenevate hinnatõusude ja tulevastespetsiifiliste hinnatõusude (-languste) mõjule. Kui vara jätkuvast kasutamisesttulenevate tulevaste rahavoogude hinnangutes ja diskontomäärades ei ole arvessevõetud üldise inflatsiooni mõju, ei võeta kõnealust mõju arvesse kavõõrandamisest tulenevate neto rahavoogude hindamisel.

Tulevased rahavood välisvaluutas

47. Tulevasi rahavooge hinnataksevaluutas, milles need tekivad, ja seejärel diskonteeritakse need kõnealuselevaluutale vastava diskontomääraga. Ettevõte arvestab saadud nüüdisväärtuseümber, kasutades bilansipäeval kehtivat valuutakurssi (kirjeldatudsulgemiskursina standardis IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud”).

Diskontomäär

48. Diskontomäär (või -määrad)peab (peavad) olema maksueelne määr (või maksueelsed määrad), mis väljendab(väljendavad) raha hetkeväärtuse turusuundumusi  ja varaga seotud eririske.Diskontomäär (-määrad) ei või väljendada riske, mille suhtes tulevasterahavoogude hinnanguid on korrigeeritud.

49. Määr, mis väljendab rahahetkeväärtuse turusuundumusi ja varaga seotud eririske, on tulumäär, midainvestorid nõuaksid, kui neil tuleks valida investeering, mis tekitaks summa,ajastuse ja riskiprofiili poolest samasuguseid rahavooge nagu ettevõte eeldabkõnealuse vara puhul. Sellise määra prognoosimisel kasutatakse sarnaste varadeturutehingutele omast määra või võetakse aluseks üht sarnaseteenustepotentsiaali ja riskidega vara (või varaportfelli) omava ettevõttekaalutud keskmine kapitali maksumus.

50. Kui vara spetsiifilist määra eiole võimalik turul otseselt määrata, kasutab ettevõte diskontomääraprognoosimisel asemikke. Eesmärgiks on võimalikult täpselt hinnata turusuundumusijärgmistes küsimustes:

a) raha aegväärtus kuni varakasuliku eluea lõpuni; ja

b) riskid, et tulevased rahavooderinevad hinnangutest summa või ajastuse poolest.

51. Lähtepunktina võib ettevõtevõtta arvesse järgmisi määrasid:

a) ettevõtte kaalutud keskminekapitali maksumus, mis on määratud näiteks Capital Asset Pricing mudelikohaselt;

b) ettevõtte täiendava laenuintressimäär; ja

c) muud turu laenuintresside määrad.

52. Neid määrasid korrigeeritakse:

a) väljendamaks turuhinnangutprognoositavate rahavoogudega seostatavate eririskide kohta; ja

b) välistamaks riske, mis ei oleprognoositavate rahavoogudega seotud.

Arvestatakse ka riigi, valuuta,hindade ja rahavoogudega seotud riske.

53. Topeltarvestuse vältimiseks eiväljenda diskontomäär riske, mille suhtes tulevaste rahavoogude hinnanguid onkorrigeeritud.

54. Diskontomäär on sõltumatuettevõtte kapitali struktuurist ja sellest, kuidas ettevõte on finantseerinudvara ostmist, kuna vara kasutamisest eeldatavalt tulenevad tulevased rahavoodei sõltu sellest, kuidas ettevõte on vara ostmist finantseerinud.

55. Kui kõnealune määr onmaksujärgne, korrigeeritakse selle määramise aluseid nii, et see oleksmaksueelne.

56. Ettevõte kasutab varakasutusväärtuse hindamisel tavaliselt üht diskontomäära. Seejuures kasutabettevõte erinevaid diskontomäärasid erinevate tulevaste perioodide kohta, kuikasutusväärtus on eri perioodide riskide erinevuste või intressimäärade suhtestundlik.

VÄÄRTUSE LANGUSEST TEKKINUD KAHJUMIKAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

57. Paragrahvides 58–63 sätestatakseüksiku varaobjekti väärtuse langusest tekkinud kahjumite kajastamise jamõõtmise nõuded. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tekkinud kahjumitekajastamist ja mõõtmist käsitletakse paragrahvides 88–93.

58. Vara väärtust tuleb vähendadaselle kaetava väärtuseni ainult juhul, kui vara kaetav väärtus on väiksem kuiselle bilansiline maksumus.Sellist vähendamist nimetataksekahjumiks väärtuse langusest.

59. Kahjum väärtuse langusesttuleb viivitamata kajastada kasumiaruandes kuluna, v.a juhul, kui varaesitatakse ümberhinnatud väärtuses mõne teise rahvusvaheliseraamatupidamisstandardi alusel (nt standardis IAS 16 “Materiaalne põhivara”lubatud alternatiivkäsitluse alusel). Kõnealuse teiserahvusvahelise raamatupidamisstandardi kohaselt tuleb ümberhinnatud varaväärtuse langusest tekkinud kahjumit käsitada ümberhindluse vähendamisena.

60. Ümberhinnatud vara väärtuselangusest tekkinud kahjum kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Ümberhinnatudvara väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse siiski otseselt kõnealusevara ümberhindluse reservis niivõrd, kuivõrd väärtuse langusest tekkinud kahjumei ületa samast varast tulenevat ümberhindlusreservis sisalduvat summat.

61. Kui prognoositud kahjumväärtuse langusest on suurem selle vara bilansilisest maksumusest, peabettevõte kajastama kohustist ainult juhul, kui seda nõuab mõni muurahvusvaheline raamatupidamisstandard.

62. Pärast väärtuse langusesttekkinud kahjumi kajastamist tuleb korrigeerida vara amortisatsioonikulutulevastel perioodidel nii, et vara muudetud bilansiline maksumus, millest onmaha arvatud lõppväärtus (kui see on olemas), jaotatakse süstemaatiliselt koguselle ülejäänud kasulikule elueale.

63. Väärtuse langusest tekkinudkahjumi kajastamisel määratakse kõik sellega seotud edasilükkunud tulumaksuvarad või kohustised vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks” vara muudetudbilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi võrdlemise teel (vt lisa A, näide 3).

RAHA TEENIVAD ÜKSUSED

64. Paragrahvides 65–93 sätestatakseraha teeniva varaüksuse kindlaksmääramise ning raha teenivate üksustebilansilise maksumuse määramise ja väärtuse langusest tekkinud kahjumitekajastamise nõuded.

Raha teeniva üksusekindlakstegemine

65. Vara väärtuse võimalikulelangusele viitava asjaolu korral tuleb hinnata üksiku varaobjekti kaetavväärtus. Kui üksiku varaobjekti kaetavat väärtust ei ole võimalikhinnata, peab ettevõte määrama selle raha teeniva üksuse kaetava väärtuse, kuhukõnealune varaobjekt kuulub (raha teeniv üksus).

66. Üksiku varaobjekti kaetavatväärtust ei saa määrata järgmistel juhtudel:

a) vara hinnatav kasutusväärtus eiole ligilähedane selle neto müügihinnale (nt kui vara jätkuvast kasutamisesttulenevaid tulevasi rahavoogusid ei saa hinnata ebaoluliseks); ja

b) vara jätkuvast kasutamisest eitulene raha laekumisi, mis on suures osas sõltumatud muudest varadesttulenevatest laekumistest. Sel juhul võidakse määrata ainult raha teenivavaraüksuse kasutusväärtus ja sellest tulenevalt ka kaetav väärtus.

Näide

Kaevandusettevõttel on eraraudtee,mis toetab kaevandustegevust. Seda eraraudteed saaks müüa vaid utiiliväärtusegaja selle jätkuval kasutusel ei teki raha laekumisi, mis oleksid suures osassõltumatud kõnealuse kaevanduse muudest varadest tulenevatest laekumistest.

Eraraudtee kaetava väärtusehindamine ei ole võimalik, sest kõnealuse raudtee kasutusväärtust ei olevõimalik määrata ja see erineb tõenäoliselt selle utiiliväärtusest. Seetõttuhindab ettevõte selle raha teeniva üksuse, kuhu eraraudtee kuulub, (st kogukaevanduse) kaetava väärtuse.

67. Nagu paragrahvis 5 määratletud,on raha teeniv varaüksus kõige väiksem kõnealust vara hõlmav vararühm, millestjätkuval kasutamisel tulenevad raha laekumised, mis on suures osas sõltumatudmuudest varadest või vararühmadest tulenevatest laekumistest. Raha teenivavaraüksuse kindlaksmääramisel on vaja anda hinnang. Kui üksiku vara kaetavatväärtust ei ole võimalik määrata, määrab ettevõte kindlaks väikseima vararühma,millest jätkuval kasutamisel tulenevad suures osas sõltumatud raha laekumised.

Näide

Bussifirma osutab kohalikuomavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt teenust minimaalselt viiel erinevalmarsruudil. Iga marsruudiga seotud varasid ja igast marsruudist tulenevaidrahavoogusid on võimalik eraldi kindlaks määrata. Üks marsruutidest tegutsebmärkimisväärse kahjumiga.

Kuna ettevõttel ei ole võimalik omategevust piirata ühegi bussiliini arvelt, on selle väikseim eristatav rahalaekumiste tase viie bussiliini teenitava raha laekumised kokku, mis tulenevadjätkuvast kasutamisest ja on suures osas sõltumatud teiste vararühmadelaekumistest. Iga liini raha teenivaks üksuseks on bussifirma tervikuna.

68. Jätkuvast tegevusest tulenevadraha laekumised on raha ja raha ekvivalentide laekumised, mis saadakse aruandvaettevõtte välistelt osapooltelt. Määrates kindlaks, kas varast (võivararühmast) tulenevad raha laekumised on suures osas sõltumatud muudestvaradest (või vararühmadest) tulenevatest raha laekumistest, võtab ettevõtearvesse mitmeid erinevaid tegureid, sh seda, kuidas juhtkond kontrollibettevõtte tegevust (nt tootegruppide, tegevusvaldkondade, asukohtade võipiirkondade kaupa või muul viisil) või seda, kuidas juhtkond teeb ettevõttevarade või tegevuse jätkamist või lõpetamist käsitlevaid otsuseid. Lisa Anäites 1 on esitatud raha teeniva üksuse kindlaksmääramise näited.

69. Kui vara või vararühmatoodangul on aktiivne turg, tuleb kõnealune vara või vararühm kindlaks määrataraha teeniva üksusena, isegi kui osa toodangust või kogu toodang kasutatakseettevõttesiseselt. Sel juhul tuleb kasutada juhtkonna parimathinnangut tulevaste turuhindade kohta:

a) kõnealuse raha teenivaüksuse kasutusväärtuse määramisel, kui hinnatakse toodangu ettevõttesisesekasutamisega seotud tulevasi raha laekumisi; ja

a) muude aruandva ettevõtteraha teenivate üksuste kasutusväärtuse määramisel, kui hinnatakse toodanguettevõttesisese kasutamisega seotud tulevasi raha väljamakseid.

70. Kui aruandva ettevõtte teisedüksused kasutavad vara või vararühmade kogu toodangut või osa sellest (nttooteid tootmisprotsessi vaheetapis), moodustab kõnealune vara või vararühmeraldi raha teeniva üksuse, kui ettevõttel oleks võimalik müüa kõnealusttoodangut aktiivsel turul. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõnealusel varal võivararühmal oleks võimalik tekitada raha laekumisi jätkuvast kasutamisest, misoleksid suures osas sõltumatud muudest varadest või vararühmadest tulenevatestlaekumistest. Kõnealuse raha teeniva üksusega seotudfinantseelarvetel/-ennustustel põhineva informatsiooni kasutamisel korrigeeribettevõte seda, kui ettevõttesisesed siirdehinnad ei väljenda raha teenivaüksuse toodangu tulevasi turuhindu käsitlevat juhtkonna parimat hinnangut.

71. Raha teeniv üksus tulebperioodide kaupa järjepidevalt kindlaks määrata sama vara või samadevaraliikide osas, v.a juhul, kui muudatus on põhjendatud.

72. Kui ettevõte otsustab, et varakuulub eelmistest perioodidest erinevasse raha teenivasse üksusesse või et rahateenivasse varaüksusesse kuuluvad varaliigid on muutunud, nõuab paragrahv 117raha teeniva üksusega seotud teatud informatsiooni avalikustamist, kui seosesraha teeniva üksusega on kajastatud või tühistatud väärtuse langusest tekkinudkahjum ja see on kogu aruandva ettevõtte finantsaruannete seisukohast oluline.

Raha teeniva üksuse kaetavväärtus ja bilansiline maksumus

73. Raha teeniva üksuse kaetavväärtus on kas selle raha teeniva üksuse neto müügihind või kasutusväärtus,olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Raha teeniva üksuse kaetava väärtusemääramisel loetakse paragrahvides 16–56 sisalduvad viited “varale” viitena“raha teenivale üksusele”.

74. Raha teeniva üksusebilansiline maksumus tuleb määrata kooskõlas raha teeniva üksuse kaetavaväärtuse määramisega.

75. Raha teeniva üksuse bilansilinemaksumus:

a) sisaldab ainult nende varadebilansilist maksumust, mis on otseselt seotud raha teeniva üksusega või midasaab põhjendatult või järjepidevalt sellele jaotada ning mis tekitab rahateeniva üksuse kasutusväärtuse määramisel hinnatud tulevasi raha laekumisi; ja

b) ei sisalda ühegi kajastatudkohustise bilansilist maksumust, v.a juhul, kui raha teeniva üksuse kaetavatväärtust ei saa määrata ilma sellist kohustist arvesse võtmata.

Seda seetõttu, et raha teenivaüksuse neto müügihinna ja kasutusväärtuse määramisel ei võeta arvesse sellistevaradega seotud rahavoogusid, mis ei kuulu raha teenivasse üksusesse, egakohustisi, mida on finantsaruannetes juba kajastatud (vt paragrahvid 24 ja 36).

76. Kui varad rühmitatakse nendeväärtuse kaetavuse hindamiseks, on oluline arvestada raha teeniva üksuse allakõik varad, mis tekitavad asjakohaseid jätkuvast kasutamisest tulenevaid rahalaekumisi. Vastasel juhul võib raha teeniva üksuse väärtus näida täielikultkaetuna, kuigi tegelikult esineb kahjum väärtuse langusest. Mõnikord ei oleteatavaid varasid võimalik põhjendatult ja järjepidevalt jaotada raha teenivaleüksusele isegi siis, kui need aitavad tekitada raha teeniva üksuse eeldatavaidtulevasi rahavoogusid. See on tõenäoline firmaväärtuse või üldkasutatava vara,näiteks peakontori varade puhul. Paragrahvides 79–87 selgitatakse, kuidaskäsitleda kõnealuseid varasid raha teeniva üksuse väärtuse langusekontrollimisel.

77. Raha teeniva üksuse kaetavaväärtuse määramisel võib olla vaja arvestada teatavaid kajastatud kohustisi.Selline olukord võib tekkida, kui raha teeniva üksuse võõrandamine nõuabostjalt kohustise ülevõtmist. Sel juhul on raha teeniva üksuse neto müügihind(või lõplikust võõrandamisest tulenev eeldatav rahavoog) raha teeniva üksusevarade eeldatava müügihind koos kohustisega, millest arvestatakse maha müügikulutused.Raha teeniva üksuse bilansilise maksumuse ja kaetava väärtuse põhjendatudvõrdlemisel arvatakse raha teeniva üksuse kasutusväärtuse ja bilansilisemaksumuse määramisel maha kohustise bilansiline maksumus.

Näide

Ettevõttel on kaevandus riigis, milleõigusaktid nõuavad omanikult kaevanduskoha taastamist kaevandustegevuselõpetamisel. Taastamiskulu sisaldab katendi taastamist, mis tuleb eemaldadaenne kaevandustegevuse alustamist. Katendi taastamiskulude eraldis kajastativahetult pärast katendi eemaldamist. Vastav summa kajastati kaevandamiskuludeosana ja amortiseeritakse kaevanduse kasuliku eluea jooksul. Taastamiskuludeeraldise bilansiline maksumus on 500, mis on võrdne taastamiskuludenüüdisväärtusega.

Ettevõte kontrollib kaevanduseväärtuse langust. Kaevanduse raha teenivaks üksuseks on kaevandus tervikuna.Ettevõte on saanud erinevaid pakkumisi kaevanduse ostmise kohta hinnaga umbes800; sellise hinna puhul on arvesse võetud asjaolu, et ostja võtab üle katmikutaastamise kohustuse. Kaevanduse müügiga seotud kulutused on ebaolulised.Kaevanduse kasutusväärtus on umbes 1200, mis ei sisalda taastamiskulusid.Kaevanduse bilansiline maksumus on 1000.

Raha teeniva üksuse neto müügihindon 800. Selle summa puhul on arvesse võetud taastamiskulusid, mille jaoks onvastavad eraldised juba tehtud. Selle tulemusena määratakse raha teeniva üksusekasutusväärtus pärast taastamiskulude mahaarvestamist ja selle hinnangulisekssuuruseks on 700 (1200 miinus 500). Raha teeniva üksuse bilansiline maksumus on500, mis on kaevanduse bilansiline maksumus (1000) miinus taastamiskuludeeraldise bilansiline maksumus (500).

78. Praktilistel põhjustelmääratakse raha teeniva üksuse kaetav väärtus mõnikord pärast seda, kui onarvesse võetud ka raha teeniva üksuse alla mittekuuluvaid varasid (nt nõudeidvõi muid finantsvarasid) või finantsaruannetes juba kajastatud kohustisi (ntvõlgu, pensione või muid eraldisi). Sel juhul suureneb raha teeniva üksusebilansiline maksumus kõnealuste varade bilansilise maksumuse võrra ja vähenebkõnealuste kohustiste bilansilise maksumuse võrra.

Firmaväärtus

79. Ettevõtte omandamisest tulenevfirmaväärtus on makse, mida ostja teinud eeldatava tulevase majandusliku kasueest. Tulevane majanduslik kasu võib tuleneda omandatud eristatavate varaobjektidevahelisest koostoimest või varadest, mida finantsaruannetes eraldi eikajastata. Firmaväärtus ei tekita teistest varadest või vararühmadestsõltumatuid rahavooge ja seetõttu ei saa firmaväärtuse kui üksiku vara kaetavatväärtust määrata. Sellest tulenevalt, kui on alust arvata, et firmaväärtus võibolla langenud, määratakse firmaväärtust omava raha teeniva üksuse kaetavväärtus. Seda summat võrreldakse seejärel kõnealuse raha teeniva üksuse kaetavaväärtusega ja väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse kooskõlasparagrahviga 88.

80. Raha teeniva üksuseväärtuse languse kontrollimisel peab ettevõte kindlaks tegema, kas raha teenivaüksusega seotud firmaväärtus on finantsaruannetes kajastatud. Kuion, siis peab ettevõte:

a) kontrollima altpoolt ülespoole,s.t et ettevõte peab:

i) tegema kindlaks, kasfirmaväärtuse bilansilist maksumust saab põhjendatult ja järjepidevalt jaotadavaatlusalusele raha teenivale üksusele; ja

ii) seejärel võrdlemavaatlusaluse raha teeniva üksuse kaetavat väärtust selle bilansilisemaksumusega (sh jaotatud firmaväärtuse bilansilise maksumusega) ja kajastamaväärtuse langusest tekkinud kahjumi vastavalt paragrahvile 88.

Ettevõte peab teostamaaltpoolt ülespoole kontrollimise teise osa isegi juhul, kui firmaväärtusebilansilist maksumust ei saa vaatlusalusele raha teenivale üksuselepõhjendatult ja järjepidevallt jaotada

; ja

b) kui altpoolt ülespoolekontrollimisel ei olnud ettevõttel võimalik vaatlusalusele raha teenivaleüksusele firmaväärtuse bilansilist maksumust põhjendatult ja järjepidevaltjaotada, peab ta kontrollima ka ülalpoolt allapoole, s.t et ettevõte peab:

i) kindlaks tegema väikseimaraha teeniva üksuse, mille alla vaatlusalune raha teeniv üksus kuulub jamillele saab firmaväärtuse bilansilise maksumuse põhjendatult ja järjepidevaltjaotada (“suurem” raha teeniv üksus); ja

ii) seejärel võrdlema suuremaraha teeniva üksuse kaetavat väärtust selle bilansilise maksumusega (shjaotatud firmaväärtuse bilansilise maksumusega) ja kajastama väärtuse langusesttekkinud kahjumi vastavalt paragrahvile 88.

81. Raha teeniva üksuse väärtuselanguse kontrollimisel võtab ettevõte arvesse mis tahes firmaväärtust, mis onseotud raha teeniva üksuse tekitatavate tulevaste rahavoogudega. Kuifirmaväärtust saab põhjendatult ja järjepidevalt jaotada, kontrollib ettevõteainult altpoolt ülespoole. Kui firmaväärtust ei ole võimalik põhjendatult jajärjepidevalt jaotada, peab ettevõte kontrollima nii altpoolt ülespoole kui kaülaltpoolt allapoole (vt lisa A, näide 7).

82. Altpoolt ülespoolekontrollimisega tagatakse, et ettevõte kajastab raha teeniva üksuse, sealhulgasfirmaväärtuse, mida saab põhjendatult ja järjepidevalt jaotada, väärtuselangusest tekkinud kahjumi. Kui firmaväärtust ei ole võimalik altpooltülespoole kontrollides põhjendatult ja järjepidevalt jaotada, kontrollitaksenii altpoolt ülespoole kui ka ülaltpoolt allapoole, millega tagatakse, etettevõte kajastab järgmist:

a) esiteks kahjumi väärtuselangusest, mis tuleneb raha teenivast üksusest ilma firmaväärtust arvesse võtmata;ja

b) seejärel firmaväärtuse langusesttekkinud kahjumi. Et ettevõte kontrollib kõigepealt altpoolt ülespoole kõikivarasid, mille väärtus võib olla langenud, on ülaltpoolt allapoolekontrollimise käigus suurema raha teeniva üksuse puhul kindlakstehtud kahjumväärtuse langusest seotud ainult kõnealuse suuremale üksusele jaotatudfirmaväärtusega.

83. Kui kontrollitakse ülaltpooltallapoole, määrab ettevõte ametlikult suurema raha teeniva üksuse kaetavaväärtuse, v.a juhul, kui on veenvad tõendid selle kohta, et puudub kõnealusesuurema raha teeniva üksuse väärtuse languse oht (vt paragrahv 12).

Üldkasutatav vara

84. Üldkasutatava vara alla kuuluvadkontserni või selle allüksuste varad, näiteks peakontori hoone või ettevõtteallüksus, IT-seadmed või uurimiskeskus. Ettevõtte struktuur määrab, kas teatavaraha teeniva üksuse vara vastab käesolevas standardis esitatud üldkasutatavavara määratlusele. Üldkasutatava vara põhiomaduste kohaselt ei tekita seeteistest varadest või vararühmadest sõltumatuid raha laekumisi ja sellebilansilist maksumust ei saa täielikult seostada vaatlusaluse raha teenivaüksusega.

85. Et üldkasutatav vara ei tekitaeraldi raha laekumisi, ei ole võimalik määrata üksiku üldkasutatava varakaetavat väärtust, v.a juhul, kui juhtkond on otsustanud vara müüa. Sellesttulenevalt, kui esinevad üldkasutatava vara väärtuse langusele viitavadasjaolud, määratakse selle raha teeniva üksuse kaetav väärtus, kuhuüldkasutatav vara kuulub, võrreldakse seda kõnealuse raha teeniva üksusebilansilise maksumusega ja kajastatakse mis tahes kahjum väärtuse langusestkooskõlas paragrahviga 88.

86. Raha teeniva üksuseväärtuse languse kontrollimisel peab ettevõte kindlaks tegema koguüldkasutatava vara, mis on seotud vaatlusaluse raha teeniva üksusega.Seejärelrakendab ettevõte iga kindlakstehtud üldkasutatava vara suhtes paragrahvi 80,s.t et:

a) kui üldkasutatava varabilansilist maksumust on võimalik põhjendatult ja järjepidevalt vaatlusaluseleraha teenivale üksusele eraldada, peab ettevõte kontrollima ainult altpooltülespoole; ja

b) kui üldkasutatava varabilansilist maksumust ei ole võimalik põhjendatult ja järjepidevaltvaatlusalusele raha teenivale üksusele eraldada, peab ettevõte kontrollima niialtpoolt ülespoole kui ka ülaltpoolt allapoole.

87. Näide üldkasutatava varakäsitlemise kohta on esitatud lisa A näites 8.

Raha teeniva üksuse väärtuselangusest tekkinud kahjum

88. Raha teeniva üksuseväärtuse langusest tekkinud kahjum tuleb kajastada ainult juhul, kui kõnealuseüksuse kaetav väärtus on väiksem kui selle bilansiline maksumus.Etvähendada kõnealuse üksuse varade bilansilist maksumust, tuleb väärtuselangusest tekkinud kahjum jaotada järgmises järjekorras:

a) esiteks raha teenivaleüksusele jaotatud firmaväärtusele (selle olemasolul); ja

b) seejärel muudele kõnealuseüksuse varadele proportsionaalselt üksuse iga vara bilansilisele maksumusele.

Selliseid bilansilisemaksumuse vähendamisi tuleb käsitada üksikute varade väärtuse langusest tekinudkahjumitena ja need tuleb kajastada vastavalt paragrahvile 59

.

89. Väärtuse langusesttekkinud kahjumi jaotamisel paragrahvi 88 kohaselt ei tohi vara bilansilistmaksumust vähendada madalamaks kui:

a) selle neto müügihind (kuiseda on võimalik määrata);

b) selle kasutusväärtus (kuiseda on võimalik määrata); ja

c) null.

Väärtuse langusest tekkinudkahjumite summa, mis oleks muidu jaotatud varale, tuleb jaotadaproportsionaalselt teistele kõnealuse üksuse varadele

.

90. Raha teenivale üksusele jaotatudfirmaväärtust vähendatakse selle laadist tulenevalt enne teiste kõnealuseüksuse varade bilansilise maksumuse vähendamist.

91. Kui puudub praktiline võimalusraha teeniva üksuse iga üksiku vara kaetava väärtuse määramiseks, nõuabkäesolev standard väärtuse langusest tekkinud kahjumi meelevaldset jaotamistkõnealuse üksuse varade, v.a firmaväärtus, vahel, kuna kõik raha teeniva üksusevarad töötavad koos.

92. Kui üksiku vara kaetavatväärtust ei ole võimalik määrata (vt paragrahv 66):

a) kajastatakse vara kohta kahjumväärtuse langusest, kui selle bilansiline maksumus on suurem kui selle netomüügihind või paragrahvides 88 ja 89 kirjeldatud jaotamismenetluste tulemused,olenevalt sellest kumb neist on suurem; ja

b) ei kajastata vara kohta kahjumitväärtuse langusest, kui sellega seotud raha teeniva üksuse väärtus ei olelangenud. Seda rakendatakse isegi juhul, kui vara neto müügihind on väiksem kuiselle bilansiline maksumus.

Näide

Masinal tekkinud rikke tõttu töötabsee halvemini kui varem. Masina neto müügihind on väiksem kui selle bilansilinemaksumus. Masina jätkuvast kasutamisest ei teki sõltumatuid rahavooge. Väikseimeristatav vararühm, mille alla masin kuulub ja mis tekitab teistest varadestsuures osas sõltumatuid raha laekumisi jätkuvast kasutamisest, on tootmisliin,mille alla masin kuulub. Tootmisliini kaetav väärtus näitab, et kogutootmisliini väärtus ei ole langenud.

1. eeldus: juhtkonna kinnitatudeelarved/ennustused ei väljenda juhtkonna võetud kohustust masin väljavahetada.

Masina eraldiseisvat kaetavatväärtust ei ole võimalik hinnata järgmistel põhjustel:

a) masina kasutusväärtus võiberineda selle neto müügihinnast; ja

b) masina kasutusväärtust onvõimalik määrata ainult selle raha teeniva üksuse kohta, mille alla masinkuulub (tootmisliin).

Tootmisliini väärtus ei olelangenud, mistõttu ei kajastata masina väärtuse langusest tekkinud kahjumit.Sellegipoolest võib juhtkonnal olla vaja ümber hinnata masinaamortisatsiooniperiood või -meetod. Lühem amortisatsiooniperiood või kiiremamortisatsioonimeetod võib olla vajalik selleks, et väljendada masinajärelejäänud kasulikku eluiga või seda, kuidas ettevõte kasutab äramajandusliku kasu.

2. eeldus: juhtkonna kinnitatudeelarved/ennustused väljendavad juhtkonna võetud kohustust kõnealune masinvälja vahetada ja lähitulevikus müüa. Masina jätkuvast kasutamisest kuni sellevõõrandamiseni saadavaid rahavooge peetakse ebaolulisteks.

Masina kasutusväärtus onligilähedane selle neto müügihinnale. Seetõttu saab masina kaetavat väärtustmäärata ilma masinat omavat raha teenivat üksust (tootmisliini) arvestamata. Etmasina neto müügihind on väiksem kui selle bilansiline maksumus, kajastataksekõnealuse masina väärtuse langusest tekkinud kahjum.

93. Pärast paragrahvides 88 ja89 esitatud kriteeriumide rakendamist tuleb raha teeniva üksuse väärtuselangusest tekkinud kahjumist üle jäänud summa kajastada kohustisena ainultjuhul, kui seda nõuavad teised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid.

VÄÄRTUSE LANGUSEST TEKKINUD KAHJUMITÜHISTAMINE

94. Paragrahvides 95–101 onsätestatud nõuded, mis käsitlevad vara või raha teeniva üksuse kohta eelmistelaastatel kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamist.Kõnealustes nõuetes kasutatakse mõistet “vara”, mida rakendatakse nii üksikuvara kui ka raha teeniva üksuse suhtes. Paragrahvides 102–106 on esitatud lisanõudedüksiku varaobjekti kohta, paragrahvides 107–108 raha teeniva üksuse kohta japaragrahvides 109–112 firmaväärtuse kohta.

95. Ettevõte peab igalbilansipäeval hindama, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, eteelmistel aastatel vara kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam eieksisteeri või see on vähenenud. Mõne sellise asjaolu esinemisekorral peab ettevõte hindama kõnealuse vara kaetavat väärtust.

96. Hinnates, kas esinebmingeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara kohtakajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see on vähenenud,peab ettevõte võtma arvesse vähemalt järgmist:

Ettevõttevälisedinformatsiooniallikad

a) vara turuväärtus onperioodi jooksul märkimisväärselt suurenenud;

b) perioodi jooksul ontoimunud või lähitulevikus toimuvad märkimisväärsed ja ettevõtte jaoks soodsadmuutused tehnoloogia-, turu-, majandus- või õiguskeskkonnas, kus ettevõtetegutseb, või turul, mis on varaga otseselt seotud;

c) turu intressimäärad võimuud turul investeeringutelt saadavad tulumäärad on perioodi jooksul vähenenudning see mõjutab tõenäoliselt vara kasutusväärtuse arvutamisel kasutatavatdiskontomäära ja suurendab oluliselt vara kaetavat väärtust;

Ettevõttesisesedinformatsiooniallikad

d) kõnealuse perioodi jooksulon toimunud või lähitulevikus toimuvad märkimisväärsed ettevõtte jaoks soodsadmuutused vara kasutamise või eeldatava kasutamise ulatuses või viisis.Sellistemuutuste hulka kuuluvad kõnesoleva perioodi jooksul põhivarasse tehtudinvesteeringud, et parandada või täiustada vara tootlikkust, muutes selleesialgselt hinnatust suuremaks, või kõnealuse varaga seotud tegevusvaldkonnalõpetamise või restruktureerimise kohustus; ja

e) ettevõttesisesestaruandlusest saadavad tõendid viitavad sellele, et vara majandusnäitajad onhetkel või tulevikus eeldatust paremad.

97. Paragrahvis 96 esitatudasjaolud, mis viitavad vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi võimalikulevähenemisele, peegeldavad põhiliselt vara väärtuse langusest tekkinudvõimalikule kahjumile viitavaid asiaolusid, mis on esitatud paragrahvis 9.Määramaks kindlaks, kas eelmistel aastatel vara kohta kajastatud kahjum varaväärtuse langusest on vaja tühistada ja kas on vaja määrata vara kaetavväärtus, rakendatakse olulisuse põhimõtet.

98. Kui esinevad asjaolud, misviitavad sellele, et vara kohta kajastatud kahjumit selle väärtuse langusestenam ei eksisteeri või see on vähenenud, võib see osutada sellele, et kõnealusevara järelejäänud kasulik eluiga, amortisatsioonimeetod või vara lõppväärtustuleb üle vaadata ja korrigeerida vara suhtes rakendatava rahvusvaheliseraamatupidamisstandardi alusel, isegi kui vara väärtuse langusest tekkinudkahjumit ei tühistata.

99. Vara väärtuse langusesttekkinud kahjum, mida on kajastatud eelmistel aastatel, tuleb tühistada ainuljuhul, kui vara kaetava väärtuse määramisel kasutatud hinnangud on muutunudpärast vara väärtuse langusest tekkinud viimase kahjumi kajastamist. Seljuhul on vaja suurendada vara bilansilist maksumust selle kaetava väärtuseni.Selline suurendamine on vara väärtuse langusest tekkinud kahjumitühistamine.

100. Vara väärtuse langusesttekkinud kahjumi tühistamine väljendab vara kasutamisest või müügist tingitudeeldatava teenustepotentsiaali suurenemist alates päevast, mil ettevõte kajastasviimati kõnealuse vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi. Ettevõte peabkindlaks tegema eeldatava teenustepotentsiaali suurenemise põhjustanud hinnangumuutused. Hinnangute muutused on näiteks järgmised:

a) kaetava väärtuse aluste muutus(s.t. kas kaetav väärtus põhineb neto müügihinnal või kasutusväärtusel);

b) kui kaetav väärtus põhineskasutusväärtusel: eeldatavate tulevaste rahavoogude summa, ajastuse võidiskontomäära muutumine; või

c) kui kaetav väärtus põhines netomüügihinnal: neto müügihinna komponente käsitleva hinnangu muutumine.

101. Vara kasutusväärtus võibmuutuda suuremaks kui vara bilansiline maksumus üksnes seetõttu, et tulevasterahavoogude nüüdisväärtus suureneb aja möödudes. Vara teenustepotentsiaal eiole siiski suurenenud. Seetõttu ei tühistata väärtuse langusest tekkinudkahjumit ainult aja möödumise tõttu (mõnikord nimetatakse diskonto“tühistamiseks”), isegi kui vara kaetav väärtus on muutunud selle bilansilisestmaksumusest suuremaks.

Üksiku varaobjekti väärtuselangusest tekkinud kahjumi tühistamine

102. Vara bilansilinemaksumus, mis on suurenenud selle väärtuse langusest tekkinud kahjumitühistamise tõttu, ei tohi ületada bilansilist maksumust, mis oleks määratud(amortiseeritud maksumus), kui eelmistel aastatel ei oleks kajastatud varaväärtuse langusest tekkinud kahjumit.

103. Vara bilansilise maksumusekasvamist suuremaks kui vara bilansiline amortiseeritud maksumus, mis oleksmääratud, kui eelmistel aastatel ei oleks kajastatud vara väärtuse langusesttekkinud kahjumit, nimetatakse ümberhindluseks. Ettevõte rakendab selliseümberhindluse arvestamisel kõnealuse vara suhtes rakendatavat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit.

104. Väärtuse langusesttekkinud kahjumi tühistamine tuleb viivitamata kajastada kasumiaruandes tuluna,v.a juhul, kui vara esitatakse ümberhinnatud väärtuses mõne teiserahvusvahelise raamatupidamisstandardi alusel (nt standardis IAS 16“Materiaalne põhivara” lubatud alternatiivkäsitluse alusel). Ümberhinnatudvara väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamist tuleb kõnealuse teiserahvusvahelise raamatupidamisstandardi alusel käsitleda ümberhindlusesuurendamisena.

105. Ümberhinnatud vara väärtuselangusest tekkinud kahjumi tühistamine krediteeritakse otse omakapitaliümberhindluse reservi. Niivõrd, kui sama ümberhinnatud vara väärtuse langusesttekkinud kahjumit kajastati varem kasumiaruandes kuluna, kajastatakse kõnealusevara väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine kasumiaruandes tuluna.

106. Pärast väärtuse langusesttekkinud kahjumi tühistamise kajastamist tuleb korrigeerida varaamortisatsioonikulu tulevastel perioodidel nii, et vara muudetud bilansilinemaksumus, millest on maha arvatud lõppväärtus (kui see on olemas), jaotataksesüstemaatiliselt kogu selle ülejäänud kasulikule elueale.

Raha teeniva üksuse väärtuselangusest tekkinud kahjumi tühistamine

107. Raha teeniva üksuseväärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine peab olema jaotatud nii, et seesuurendaks kõnealuse üksuse varade bilansilist maksumust järgmises järjekorras:

a) esiteks muudele varadele,v.a firmaväärtus, proportsionaalselt üksuse iga vara bilansilisele maksumusele;ja

b) seejärel kõnesolevaleüksusele jaotatud firmaväärtusele (selle olemasolul), kui paragrahvis 109esitatud nõuded on täidetud.

Selliseid bilansilisemaksumuse suurenemisi tuleb käsitleda üksikute varade väärtuse langusesttekkinud kahjumite tühistamistena ja need tuleb kajastada vastavaltparagrahvile 104.

108. Jaotades raha teenivaüksuse väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamist vastavalt paragrahvile107, ei tohi vara bilansiline maksumus suureneda nii palju, et see ületabjärgmistest väikseima:

a) selle kaetav väärtus (kuiseda on võimalik määrata); ja

b) bilansiline amortiseeritudmaksumus, mis oleks määratud, kui eelmistel aastatel ei oleks kajastatud varaväärtuse langusest tekkinud kahjumit.

Väärtuse langusest tekkinudkahjumi tühistamise summa, mis oleks muidu jaotatud kõnesolevale varale, tulebjaotada proportsionaalselt teistele kõnealuse üksuse varadele.

Firmaväärtuse langusest tekkinudkahjumi tühistamine

109. Erandina paragrahvis 99esitatud nõudest ei tühistata firmaväärtuse langusest tekkinud kahjumitjärgmistel perioodidel, v.a alljärgnevatel juhtudel:

a) väärtuse langusest tekkinudkahjumi tingis konkreetne erakordne ettevõtteväline sündmus, mis eeldatavastiei kordu; ja

b) hiljem on toimunudettevõttevälised sündmused, mis tühistavad kõnesoleva sündmuse mõju.

110. Standard IAS 38 “Immateriaalnevara” keelab sisemiselt loodud firmaväärtuse kajastamise. Sellele järgnevfirmaväärtuse kaetava väärtuse suurenemine on tõenäoliselt sisemiselt loodavafirmaväärtuse suurenemine, v.a juhul, kui suurenemine on selgelt seotudkonkreetse erakordse ettevõttevälise sündmuse mõju tühistumisega.

111. Käesolev standard ei lubafirmaväärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamist hinnangute muutumise tõttu(nt diskontomäära muutumine või firmaväärtusega seotud raha teeniva üksusetulevaste rahavoogude summa ja ajastuse muutumine).

112. Konkreetne ettevõttevälinesündmus on väljaspool ettevõtte kontrolli olev sündmus. Erakorralisedettevõttevälised sündmused on näiteks uued seadused, mis piiravadmärkimisväärselt ettevõtte tegevust, või firmaväärtusega seotud äritegevusetasuvuse vähenemine.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

113. Finantsaruannetes avalikustatakseiga varaliigi järgmine informatsioon:

a) perioodi jooksulkasumiaruandes kajastatud kahjumite summad väärtuse langusest ja kasumiaruandekirje(d), kus kõnealused väärtuse langusest tekkinud kahjumid kajastuvad;

b) perioodi jooksulkasumiaruandes kajastatud, väärtuse langusest tekkinud kahjumite tühistamistesumma ja kasumiaruande kirje(d), kus kõnealused väärtuse langusest tekkinudkahjumid tühistatakse;

c) perioodi jooksul otseomakapitalis kajastatud kahjumite summad väärtuse langusest; ja

d) perioodi jooksul otseomakapitalis kajastatud, väärtuse langusest tekkinud kahjumite tühistamistesumma.

114. Vara liik on ettevõtte sarnaseiseloomuga ja ettevõtte tegevuses sarnase kasutusotstarbega varade rühm.

115. Paragrahvis 113 nõutavatinformatsiooni võib esitada koos muu sama varaliigi kohta avalikustatavainformatsiooniga. Näiteks võib sellise informatsiooni lisada materiaalsepõhivara bilansilise maksumuse võrdlusesse perioodi alguses ja lõpus, nagu onette nähtud standardiga IAS 16 “Materiaalne põhivara”.

116. Ettevõte, kusrakendatakse standardit IAS 14 “Segmendiaruandlus”, peab iga avalikustatavasegmendi kohta avalikustama järgmise, tuginedes segmendiaruandluseskasutatavale põhivormile (nagu on määratletud standardis IAS 14):

a) perioodi jooksulkasumiaruandes ja otse omakapitalis kajastatud kahjumite summad väärtuselangusest; ja

b) perioodi jooksulkasumiaruandes ja otse omakapitalis kajastatud väärtuse langusest tekkinudkahjumite tühistamiste summa.

117. Kui perioodi jooksul onkajastatud üksiku vara või raha teeniva üksuse väärtuse langusest tekkinudkahjum või selle tühistamine ning see on oluline kogu aruandva ettevõttefinantsaruannete seisukohalt, peab ettevõte avalikustama:

a) sündmused või asjaolud, misviisid väärtuse langusest tekkinud kahjumi kajastamiseni või tühistamiseni;

b) väärtuse langusest tekkinudkahjumi summa, mida kajastatakse või mis tühistatakse;

c) üksiku varaobjekti kohta:

i) vara kirjelduse; ja

ii) avalikustatava segmendi,kuhu vara kuulub, tuginedes segmendiaruandluses kasutatavale põhivormile (naguon määratletud standardis IAS 14 “Segmendiaruandlus”, kui ettevõte rakendabstandardit IAS 14);

d) raha teeniva üksuse kohta:

i) raha teeniva üksusekirjelduse (kas see on tooteliin, tehas, äritegevus, geograafiline piirkond,standardis IAS 14 määratletud avalikustatav segment või muu);

ii) väärtuse langusesttekkinud kahjumi summa, mida kajastatakse või mis tühistatakse vara liikidekaupa ja avalikustatavate segmentide kaupa, tuginedes segmendiaruandluseskasutatavale põhivormile (nagu on määratletud standardis IAS 14, kui ettevõteseda rakendab); ja

iii) kui pärast eelmist rahateeniva üksuse kaetava väärtuse hinnangut (selle olemasolu korral) on rahateeniva üksuse kindlaksmääramisel muutunud varade summeerimine, peab ettevõtekirjeldama nii praegust kui ka eelmist varade summeerimise viisi ja rahateeniva üksuse kindlaksmääramise viisi muutmise põhjusi;

e) kas vara (raha teenivaüksuse) kaetav väärtus on selle neto müügihind või selle kasutusväärtus;

f) kui kaetav väärtus on netomüügihind, siis selle määramise alused (nt kas müügihind määrati aktiivse turutingimuste põhjal või muul viisil); ja

g) kui kaetav väärtus onkasutusväärtus, siis diskontomäära(-määrad), mida on kasutatud praeguses javarasemas kasutusväärtuse hinnangus (selle olemasolu korral).

118. Kui perioodi jooksulkajastatud (tühistatud) kahjum väärtuse langusest on kogu aruandva ettevõttefinantsaruannete seisukohast kokkuvõttes oluline, peab ettevõte avalikustamalühikirjelduse järgmiste asjaolude kohta:

a) vara põhiliigid, midamõjutavad väärtuse langusest tekkinud kahjumid (väärtuse langusest tekkinudkahjumi tühistamised), mille kohta ei ole paragrahvi 117 alusel informatsiooniavalikustatud; ja

b) põhisündmused ja -asjaolud,mis viisid selliste vara väärtuse langusest tekkinud kahjumite kajastamiseni(tühistamiseni), mille kohta ei ole paragrahvi 117 alusel informatsiooniavalikustatud.

119. Ettevõttel on soovitatavavalikustada põhieeldused, mida on kasutatud varade (raha teenivate üksuste)kaetava väärtuse määramisel perioodi jooksul.

ÜLEMINEKUSÄTTED

120. Käesolevat standardit eirakendata tagasiulatuvalt. Käesoleva standardi vastuvõtmisesttulenevad kahjumidväärtuse langusest (vara väärtuse langusesttekkinud kahjumite tühistamised) tuleb kajastada kooskõlas käesolevastandardiga (st kasumiaruandes, v.a juhul, kui vara esitatakse ümberhinnatudväärtuses.Ümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinudkahjumit (vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamist) tuleb käsitadaümberhindluse vähendamisena (suurendamisena)).

121. Enne käesoleva standardivastuvõtmist käsitlesid mitmed rahvusvahelised raamatupidamisstandardid varaväärtuse langusest tekkinud kahjumi kajastamise ja tühistamise nõudeid, mis onüldiselt samasugused kui käesolevas standardis esitatud nõuded. Võrreldesvarasemate hinnangutega võib esineda erinevusi, sest käesolevas standardis onüksikasjalikult sätestatud kaetava väärtuse mõõtmise ja raha teeniva varaüksusekäsitlemise viisid. Tagasiulatuvalt oleks keeruline määrata, missugune oleksolnud kaetava väärtuse hinnang. Seetõttu ei rakenda ettevõte käesolevastandardi vastuvõtmisel standardiga IAS 8 “Aruandeperioodi puhaskasum või-kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” esitatud põhimõtteid egaarvestusmeetodite muude muutuste puhul lubatud alternatiivkäsitlusi.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

122. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.juulil 1999 või pärast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine onsoovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit finantsaruannetesuhtes, mis hõlmavad enne 1. juulit 1999. aastat algavaid perioode, peab taselle asjaolu avalikustama.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt