Jaga lugu:

IAS20 Sihtfinants. arvestamine ja valitsuse abi

Käesoleva ümberkujundatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASC juhatus kinnitas algselt 1982. aasta novembris. See esitatakse muudetud vormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele tavadele.

1999. aasta mais muudeti standardigaIAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused” paragrahvi 11. Muudetudteksti rakendati nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmasid 1. jaanuaril 2000või pärast seda alanud aruandeperioode.

2001. aasta jaanuaris muudetistandardiga IAS 41 “Põllumajandus” paragrahvi 2. Muudetud teksti rakendataksefinantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast sedaalgavaid aruandeperioode.

Standardiga IAS 20 on seotud üks SICtõlgendus:

– SIC-10: ”Valitsusepoolne abi, kuipuudub konkreetne seos põhitegevusega”.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–2 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 3–6 <_o3a_p /> Sihtfinantseerimine <_o3a_p /> 7–33 <_o3a_p /> Mittemonetaarne sihtfinantseerimine <_o3a_p /> 23 <_o3a_p /> Varade sihtfinantseerimise esitusviis <_o3a_p /> 24–28 <_o3a_p /> Kulude sihtfinantseerimise esitusviis <_o3a_p /> 29–31 <_o3a_p /> Sihtfinantseerimise tagasimakse <_o3a_p /> 32–33 <_o3a_p /> Valitsusepoolne abi <_o3a_p /> 34–38 <_o3a_p /> Avalikustamine <_o3a_p /> 39 <_o3a_p /> Üleminekusätted <_o3a_p /> 40 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 41 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse sihtfinantseerimise arvestamisel ja avalikustamisel ja muuvalitsusepoolse abi avalikustamisel.

2. Käesolev standard ei käsitle:

a) spetsiifilisi probleeme, mistekivad sihtfinantseerimise arvestamisel muutuvate hindade mõju peegeldavatesfinantsaruannetes või samalaadses täiendavas informatsioonis;

b) valitsusepoolset abi, midaettevõte saab kasuna, mis on kasutatav maksustatava tulu kindlaksmääramisel võimis määratakse kindlaks või mida piiratakse tulumaksukohustuse alusel (nttulumaksupuhkus, investeeringu maksusoodustused, kiiramortisatsioonirakendamine ja vähendatud tulumaksumäärad);

c) riigile osalusega äriühingutekajastamisel;

d) standardiga IAS 41“Põllumajandus” hõlmatud sihtfinantseerimist.

MÕISTED

3. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Valitsus

on valitsus, valitsusasutused ja samalaadsedkohalikud, riiklikud või rahvusvahelised organid

.

Valitsusepoolne abi

on valitsusepoolne tegevus, mille eesmärk onanda konkreetset majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavaleettevõttele või ettevõtete rühmale

. Käesolevas standardis ei hõlma valitsusepoolne abikaudset abi, mida saadakse üldisi majandustingimusi mõjutavate meetmete kaudu(nt arenevatesse piirkondadesse infrastruktuuri rajamine või konkurentideleäripiirangute seadmine).

Sihtfinantseerimine

on valitsusepoolne abi ettevõttele ressurssideüleandmise teel vastutasuks selle eest, et ettevõte on minevikus vastanudteatavatele põhitegevusega seotud tingimustele või teeb seda tulevikus

. Siia ei kuulu need valitsusepoolse abivormid, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, ja tehingudvalitsusasutustega, mida ei ole võimalik eristada ettevõtte tavapärastestäritehingutest.22

{1>

Varade sihtfinantseerimine

on sihtfinantseerimine, mille esmatingimus on,et selle saamise tingimustele vastav ettevõte peab ostma, ehitama või muulviisil soetama pikaajalist vara

. Vara liigi või asukoha või soetamis- võikasutusperioodidega seotud kõrvaltingimuste lisandumine on samuti võimalik.

Kulude sihtfinantseerimine

on muu kui vara sihtfinantseerimine

.

Tingimuslikult tagastamatudlaenud

on laenud, milletagasimaksest laenuandja kohustub loobuma teatavatel kindlatel ettenähtudtingimustel

.

Õiglane väärtus

on summa, mille eest on võimalik vahetada varaomavahel mitteseotud teadliku ja huvitatud ostja ning teadliku ja huvitatudmüüja vahel

.

4. Valitsusepoolne abi võib esinedamitmesugustes vormides, mis erinevad nii abi laadi kui ka sellega tavaliseltkaasnevate tingimuste poolest. Abi eesmärk võib olla ettevõtte kannustaminesellise tegevuse alustamiseks, mida see ei oleks ette võtnud, kui abi ei oleksantud.

5. Valitsusepoolse abi saamine võibfinantsaruannete koostamisel olla oluline kahel põhjusel. Esiteks, kuiressursid on üle antud, peab nende arvestamiseks leidma sobiva arvestusmeetodi.Teiseks on soovitatav näidata, mil määral ettevõte on aruandeperioodilsellisest abist kasu saanud. See hõlbustab ettevõtte finantsaruannetevõrdlemist eelmiste perioodide finantsaruannetega ja teiste ettevõtetefinantsaruannetega.

6. Sihtfinantseerimist nimetataksetihti ka abirahaks, majandusabiks või toetusrahaks.

SIHTFINANTSEERIMINE

7. Sihtfinantseerimist,sealhulgas mittemonetaarsest sihtfinantseerimist õiglases väärtuses, eikajastata enne, kui on piisavalt kindel, et:

a) ettevõte vastabsihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele; ja

b) sihtfinantseerimine leiabaset.

8. Sihtfinantseerimist ei kajastataenne, kui on piisavalt kindel, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega kaasnevateletingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise toimumineei ole iseenesest piisav tõend, et sellega kaasnevad tingimused on täidetud võisaavad täidetud.

9. Sihtfinantseerimise viis ei oleselle arvestusmeetodi valimisel oluline. Seega arvestatakse abi ühtmoodi,olenemata sellest, kas see saadakse rahas või vähendatakse selle abil ettevõttekohustist valitsusasutuse ees.

10. Valitsusepoolset tingimuslikulttagastamatut laenu käsitletakse sihtfinantseerimisena, kui on piisavalt kindel,et ettevõte täidab laenu kustutamise tingimused.

11. Kui sihtfinantseerimine onkajastatud, käsitletakse iga sellega seotud tingimuslikku kohustist võitingimuslikku varaobjekti vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised,tingimuslikud kohustised ja tingimuslik vara”.

12. Sihtfinantseerimistkajastatakse süstemaatiliselt tuluna nendel perioodidel, mis on vajalikud tulusidumiseks kulutustega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ettenähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata otse omakapitalis.

13. Sihtfinantseerimiseraamatupidamislikus käsitluses on levinud kaks lähenemisviisi: kapitalipõhinelähenemine, mille kohaselt abi kajastatakse otse omakapitalis, ja tulupõhinelähenemine, mille kohaselt kajastatakse seda tuluna ühe või mitme perioodi jooksul.

14. Kapitalipõhise lähenemisviisipooldajad väidavad järgmist:

a) sihtfinantseerimine onrahastamisvahend ja sellena tuleb seda bilansis käsitleda, mitte agakasumiaruandes nende kuluobjektide tasaarvestuseks, mida sellega on rahastatud.Et tagasimakset ei eeldata, peab sihtfinantseerimist kajastama otseomakapitalis; ja

b) sihtfinantseerimise kajastaminekasumiaruandes ei ole asjakohane, sest seda ei teenita, vaid see kujutab endastvalitsuse poolt seatud stiimulit ilma vastavate kulutusteta.

15. Tulupõhise lähenemisviisipooldajad väidavad järgmist:

a) et sihtfinantseerimist saadaksemuust allikast kui omanikelt, siis ei kajastata seda otse omakapitalis, vaidtuluna vastavate perioodide jooksul;

b) sihtfinantseerimine on harvatasuta. Ettevõte saab selle vastutasuks temale pandud tingimuste ja kohustustetäitmise eest. Seega kajastatakse sihtfinantseerimist tuluna ja viiaksevastavusse nende kulutustega, mille katmiseks abi on ette nähtud; ja

c) et tulumaksuga ja muude maksudegamaksustatakse tulu, siis on loogiline käsitleda kasumiaruandes kasihtfinantseerimist, mis on riigi fiskaalpoliitika osa.

16. Tulupõhise lähenemisviisi puhulon peamine see, et sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna süstemaatiliselt jaratsionaalselt perioodidel, mis on vajalikud nende tulude sidumiseks vastavatekulutustega. Sihtfinantseerimise kajastamine tuluna, tuginedes laekumistele, eivasta tekkepõhisele arvestuspõhimõttele (vt IAS 1 “Finantsaruannete esitamine”)ja seda võib kasutada ainult siis, kui ei ole mingit alust toetusrahajaotamiseks muudele perioodidele kui sellele, millal see saadi.

17. Tavaliselt on perioode, milettevõte kajastab sihtfinantseerimisega seotud kulutusi või kulusid, lihtnekindlaks määrata ja seega kajastatakse konkreetsete kuludega seotud toetusrahatuluna vastavate kuludega samal perioodil. Samuti kajastatakseamortiseeritavate varaobjektide sihtfinantseerimist tuluna nendel perioodidelja samas proportsioonis, mil neid varaobjekte amortiseeritakse.

18. Mitteamortiseeritavatevaraobjektide sihtfinantseerimine võib samuti eeldada teatavate kohustustetäitmist ja siis tuleb sihtfinantseerimist kajastada nende perioodide tuluna,millal kohustuste täitmiseks vajalikud kulutused tekivad. Näiteks võib maaannetamise tingimus olla sellele ehitatav ehitis ja seetõttu võib ollaasjakohane kajastada seda tuluna ehitise kasutusea jooksul.

19. Abi on tihti osa mingistfinants- või fiskaalabi paketist, millega on seotud palju tingimusi. Sellisteljuhtudel tuleb hoolikalt täpsustada selliste kulutuste ja kulude tekkimisegaseotud tingimused, mis määravad kindlaks toetusraha teenimise perioodid.Mõnikord võib olla sobiv jaotada osa sihtfinantseerimisest ühtedel ja osateistel alustel.

20. Sellinesihtfinantseerimine, mis saadakse juba kantud kulude või tekkinud kahjudekompenseerimiseks või mille eesmärk on osutada ettevõttele kohest finantsabi,mis ei ole seotud tulevikus tehtavate kulutustega, kajastatakse juhul, kui seeon asjakohane erakorralise tuluna perioodil, mil tekib õigus selle saamiseks(vt IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutusedarvestusmeetodites”).

21. Teatavates tingimustes võibsihtfinantseerimine ettevõtte jaoks olla pigem kohene finantsabi kui stiimulkonkreetsete kulutuste tegemiseks. Selline sihtfinantseerimine võib ollapiiratud üksiku ettevõttega ja ei pruugi olla kättesaadav kogusihtfinantseeritavate rühmale. Sellised tingimused võivad õigustadasihtfinantseerimise kajastamist vajadusel selle perioodi erakorralise tuluna,millal ettevõte täidab abi saamise nõuded, ja sellise informatsiooniavalikustamist, mis tagab, et sihtfinantseerimise mõju on selgesti mõistetav.

22. Sihtfinantseerimine võibettevõtte jaoks olla eelmiste aruandeperioodide kulude või kahjumikompensatsioon. Niisugune toetusraha kajastatakse selle perioodi tuluna, millaltekib õigus selle saamiseks, ja vajaduse korral esitatakse see erakorraliseobjektina ning avalikustatakse informatsioon, mis peab tagama, et selle mõju onselgesti arusaadav.

Mittemonetaarnesihtfinantseerimine

23. Sihtfinantseerimine võib toimudamittemonetaarse varaobjekti (nt maa või muud ressursid) üleandmisenaettevõttele. Sellistel juhtudel on tavaks kindlaks määrata sellemittemonetaarse varaobjekti väärtus ja arvestada selles õiglases väärtuses niitoetusraha kui ka varaobjekti. Alternatiivse võimalusena kajastatakse mõnikordnii varaobjekti kui ka toetusraha nimiväärtuses.

Varade sihtfinantseerimiseesitusviis

24. Varadesihtfinantseerimine, sealhulgas mittemonetaarne sihtfinantseerimine õiglasesväärtuses, kajastatakse bilansis kas edasilükkunud tuluna või soetusmaksumuses,millest on maha arvatud sihtfinantseerimise summa.

25. Varade sihtfinantseerimise (võisihtfinantseerimise vastava osa) kajastamisel finantsaruannetes onaktsepteeritavad kaks meetodit.

26. Esimese meetodi rakendamiselkajastatakse sihtfinantseerimine edasilükkunud tuluna, mis seejärel näidataksesüstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel tuluna varaobjekti kasuliku elueajooksul.

27. Teise meetodi rakendamisellahutatakse toetusraha varaobjekti maksumusest, mille tulemusena saadaksevaraobjekti bilansiline maksumus. Toetusraha kajastatakse tulunaamortiseeritava varaobjekti eluea jooksul vähenevate amortisatsioonisummadekaudu.

28. Vara ostmine ja sellega seotudsihtfinantseerimise saamine võib põhjustada ettevõtte rahavoogudes olulisimuutusi. Seetõttu ja varasse tehtud brutoinvesteeringute avaldamiseksavalikustatakse need rahavoogudes toimunud muutused tihti eraldi kirjetena,olenemata sellest, kas  toetusraha lahutatakse bilansis sellega seotudvaraobjekti maksumusest või mitte.

Kulude sihtfinantseerimiseesitusviis

29. Kulude sihtfinantseerimineesitatakse kasumiaruandes kas eraldi või üldpealkirja, nagu näiteks “Muu tulu”,all; teise võimalusena lahutatakse see vastavatest kuludest.

30. Esimese meetodi pooldajadväidavad, et tulu ja kulu saldeerimine ei ole asjakohane ja toetusrahaeraldamine kuludest lihtsustab võrdlust teiste, sihtfinantseerimisestmõjutamata kuludega. Teise meetodi pooldajad väidavad, et neid kulusid ei oleksvõib-olla ilma sihtfinantseerimiseta üldse tehtud ning kulude esitamine ilmatoetusraha saldeerimiseta võib seega olla eksitav.

31. Mõlemat meetodit peetakse kuludesihtfinantseerimise puhul vastuvõetavaks. Finantsaruannete paremaks mõistmiseksvõib olla vajalik sihtfinantseerimise avalikustamine. Tavaliselt on asjakohaneavalikustada sihtfinantseerimise mõju kõigile avalikustamisele kuuluvateletulu- ja kulukirjetele.

Sihtfinantseerimise tagasimakse

32. Sihtfinantseerimist, miskuulub tagasimaksmisele, arvestatakse raamatupidamisliku hinnangu muutmisena(vt IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutusedarvestusmeetodites”). Kulude sihtfinantseerimise tagasimaksetrakendatakse kõigepealt edasilükkunud amortiseerimata tulu suhtes. Määral,mil tagasimakse ületab sellist edasilükkunud tulu, või kui edasilükkunud tulupuudub, kajastatakse tagasimakse viivitamatult kuluna. Varadesihtfinantseerimise tagasimakset kajastatakse, suurendades vara bilansilistmaksumust või vähendades edasilükkunud tulu saldot tagasimakstava summaulatuses. Täiendavat kumulatiivset amortisatsiooni, mida oleksseni sihtfinantseerimise puudumisel kajastatud kuluna, tuleb viivitamatultkajastada kuluna.

33. Varade sihtfinantseerimisetagasimakse tinginud asjaolud võivad nõuda vara uue bilansilise maksumusevõimaliku väärtuse languse kindlaksmääramist.

VALITSUSEPOOLNE ABI

34. Paragrahvis 3 esitatudsihtfinantseerimise mõistest on välja jäetud valitsusepoolse abi teatavadvormid, mille väärtust ei ole võimalik põhjendatult hinnata, ja tehingudvalitsusasutustega, mida ei ole võimalik eristada ettevõtte tavapärastestäritehingutest.

35. Abi, mida ei ole võimalikpõhjendatult hinnata, on näiteks tasuta tehniline või turustusalane nõustamineja garantiide andmine. Tehing valitsusasutusega, mida ei ole võimalik eristadaettevõtte tavapärastest äritehingutest, on näiteks riigihankega seotud tehing,mille tulemus on osa ettevõtte müügitegevusest. Kasu olemasolu võib küll ollavaieldamatu, kuid tavapärase äritegevuse ja valitsusepoolse abi eristamineoleks meelevaldne.

36. Kasu tähtsus võib ülaltoodudnäidetes olla nii oluline, et finantsaruannete eksitavuse vältimiseks on vajaavalikustada abi laad, määr ja kestus.

37. Nullintressimääraga või madalaintressimääraga laenud on üks valitsusepoolse abi vorme, kuid saadud kasumääratlemiseks intresse ei lahutata.

38. Käesolevas standardis ei loetavalitsusepoolseks abiks infrastruktuuride arendamist üldise transpordi- jasidevõrgu parandamise teel ning pakkudes selliseid paremaid teenuseid naguniisutus- või veevõrgustikku, mis on püsivalt kasutuses kogu kohalikuelanikkonna heaks.

AVALIKUSTAMINE

39. Avalikustada tulebjärgmine informatsioon:

a) sihtfinantseerimisearvestusmeetod, kaasa arvatud finantsaruannetes esitamise meetodid;

b) finantsaruanneteskajastatud sihtfinantseerimise laad ja ulatus ning muud valitsusepoolse abivormid, millest ettevõte on otseselt kasu saanud; ja

b) kajastatud valitsusepoolseabiga seotud täitmata tingimused ja muud võimalikud sündmused.

ÜLEMINEKUSÄTTED

40. Käesolevat standarditesimest korda rakendav ettevõte peab:

a) võimaluse korral täitmaavalikustamistingimused; ja

b) kas

i) korrigeerima omafinantsaruandeid vastavalt arvestusmeetodite muutusele standardi IAS 8“Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”kohaselt; või

ii) rakendama käesolevastandardi arvestussätteid ainult sellise abi või abi osade suhtes, mis muutuvadsaadaolevateks või kuuluvad tagasimaksmisele pärast käesoleva standardijõustumiskuupäeva.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

41. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 1984 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1

Vt ka SIC-10: “Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetneseos põhitegevusega”.

 

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt