Jaga lugu:

IAS14 Segmendiaruandlus

Käesoleva muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 14 “Finantsinformatsiooni esitamine segmentide lõikes”, mille ümberkujundatud versiooni kinnitas IASC juhatus 1994. aastal. Muudetud standard kehtib finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1998 või pärast seda algavaid perioode.

Standardi IAS 36 “Varade väärtuselangus” paragrahvides 116 ja 117 on sätestatud teatavad avalikustamisnõuded varadeväärtuse langusest tuleneva kahjumi esitamiseks segmentide lõikes.

SISSEJUHATUS

Käesoleva standardiga (“muudetudstandard IAS 14”) asendatakse standard IAS 14 “Finantsinformatsiooni esitaminesegmentide lõikes” (“esialgne standard IAS 14”). Muudetud standard IAS 14kehtib perioodide suhtes, mis algavad 1. juulil 1998 või pärast seda. Suuremadmuudatused esialgse standardiga IAS 14 võrreldes on järgmised:

1. Esialgset standardit IAS 14rakendati ettevõtete suhtes, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad ja muudemajanduslikult oluliste üksuste suhtes. Muudetud standardit IAS 14 rakendatakseettevõtete suhtes, mille omakapitali- või võlaväärtpaberid on vabaltkaubeldavad, kaasa arvatud ettevõtted, mille omakapitali- või võlaväärtpaberiteemiteerimine vabaturul on käimas, kuid mitte muude majanduslikult olulisteüksuste suhtes.

2. Esialgses standardis IAS 14 nõutiandmete esitamist tegevusalade ja geograafiliste segmentide kohta. Sellessätestati vaid üldised suunised tegevusalade ja geograafiliste segmentidemääratlemiseks. Selles öeldi, et avalikustatavate segmentide määratlemisealuseks võivad olla ettevõttesisesed organisatsioonilised rühmitused või tulebsegmendiaruandluseks andmed ümber liigitada. Muudetud standard IAS 14 nõuabinformatsiooni esitamist ärisegmentide ja geograafiliste segmentide kohta.Selles sätestatakse üksikasjalikumad suunised ärisegmentide ja geograafilistesegmentide kindlaksmääramiseks kui esialgses standardis IAS 14. Sellesnõutakse, et ettevõte peab määratlema need segmendid ettevõttesiseseorganisatsioonilise struktuuri ja ettevõttesisese aruandlussüsteemi põhjal. Kuiettevõttesisesed segmendid ei põhine sarnastel toodete ja teenuste rühmadel egageograafilisel jaotusel, peab ettevõte muudetud standardi IAS 14 kohaselt määratlemaavalikustatavad segmendid ettevõttesisese segmenteerimise järgmise madalamatasandi põhjal.

3. Esialgne standard IAS 14 nõudis,et nii tegevusalade kui ka geograafiliste segmentide kohta esitatakse ühesugunehulk informatsiooni. Muudetud standard IAS 14 sätestab, et on üks esmanesegmenteerimisalus ja teine lisanduv, kusjuures lisanduvate segmentide kohtatuleb avalikustada tunduvalt vähem informatsiooni.

4. Esialgses standardis IAS 14polnud öeldud, kas segmendiinformatsioon tuleb koostada konsolideeritudfinantsaruannete või ettevõtte finantsaruannete arvestusmeetodite alusel.Muudetud standard IAS 14 nõuab, et järgitaks ühesuguseid arvestusmeetodeid.

5. Esialgne IAS 14 lubas erinevusisegmendi tulemi määratlemist erinevates ettevõtetes. Muudetud IAS 14 sätestabesialgsest standardist IAS 14 üksikasjalikumad suunised konkreetsete tulu- jakuluobjektide kohta, mis tuleb arvata segmendi tulu ja segmendi kulu sisse võisegmendi tulust ja segmendi kulust välja. Nii sätestab muudetud standard IAS 14segmendi tulemi standardiseeritud mõõtmisaluse, aga ainult sellises ulatuses,kuivõrd tulusid ja põhitegevuskulusid on võimalik segmentidele kas otseseltomistada või mõistlikult jaotada.

6. Muudetud standard IAS 14 nõuab“sümmeetriat” objektide arvamisel segmendi tulemi ja segmendi vara hulka. Kuinäiteks segmendi tulem peegeldab amortisatsioonikulu, tuleb amortiseeritavvaraobjekt arvata segmendi vara hulka. Esialgses standardis IAS 14 ei olnudselle kohta midagi öeldud.

7. Esialgses standardis IAS 14polnud öeldud, kas segmente, mida peetakse eraldi aruandluseks liiga väikeseks,võiks ühendada teiste segmentidega või arvata välja kõikide avalikustatavatesegmentide hulgast. Muudetud standard IAS 14 sätestab, et väikeseid,ettevõttesisese aruandluse alla kuuluvaid segmente, mille kohta ei nõuta eraldiaruandlust, võib omavahel ühendada, kui neil on olemas arvestatav hulk ühiseidtegureid, mis on omased ärisegmendile või geograafilisele segmendile, või kuiteatud tingimused on täidetud, ühendada sarnase olulise segmendiga, mille kohtaesitatakse informatsiooni ettevõttesiseselt.

8. Esialgses standardis IAS 14polnud öeldud, kas geograafiliste segmentide aluseks peaks olema ettevõtte varaasukoht (müügi lähtekoht) või selle klientide asukoht (müügi sihtkoht).Muudetud standard IAS 14 nõuab, et sõltumata sellest, kummal alusel ettevõttegeograafilised segmendid põhinevad, tuleb suur osa andmeid esitada teiselalusel, kui see on oluliselt erinev.

9. Esialgne standard IAS 14 nõudisinformatsiooni esitamist nelja peamise punkti osas nii tegevusvaldkondadesegmentide kui ka geograafiliste segmentide kohta:

(a) müügi- või muu põhitegevustulu,eristades tulu, mida saadi ettevõttevälistelt klientidelt, ja tulu, mida saadimuudest segmentidest;

(b) segmendi tulem;

(c) segmendi kasutuses olev vara, ja

(d) segmentidevahelisehinnakujunduse alused.

Muudetud standard IAS 14 nõuab, etettevõtte segmendiaruandluse (ärisegmendid ja geograafilised segmendid)esmaseks aluseks on needsamad neli punkti millele lisanduvad:

(a) segmendi kohustised;

(b) arvestusperioodi jooksulsoetatud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetusmaksumus;

(c) amortisatsioonikulud;

(d) muud mitterahalised kulud, väljaarvatud amortisatsioonikulud, ja

(e) ettevõtte osa kapitaliosalusemeetodil kajastatud sidusettevõtte, ühisettevõtmise või muu investeeringupuhaskasumist või -kahjumist, juhul kui oluline osa sidusettevõtte tegevusesttoimub vaid selle segmendi siseselt, ning seotud investeeringu summa.

Ettevõtte lisanduvasegmendiaruandluse osas on muudetud standardist IAS 14 välja jäetud esialgsesstandardis IAS 14 sätestatud segmendi tulemi esitamise nõue, asendades sellenõudega esitada perioodi jooksul soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivarasoetusmaksumus.

10. Esialgses standardis IAS 14polnud öeldud, kas eelneva perioodi kohta esitatavad segmendi võrdlusandmedtuleks muuta võrreldavaks, kui segmendi arvestusmeetodeid on oluliseltmuudetud. Muudetud standard IAS 14 nõuab andmete võrreldavaks muutmist, väljaarvatud juhul, kui seda on võimatu teha.

11. Muudetud standard IAS 14 nõuab,et kui kõikide avalikustatavate segmentide summaarne tulu ettevõttevälisteltklientidelt moodustab vähem kui 75% ettevõtte kogutulust, tuleb määratledatäiendavad avalikustatavad segmendid, kuni saavutatakse 75% tase.

12. Esialgne standard IAS 14 lubassegmendi andmetes kasutada tegelikust siirdehinna määramisel kasutatudmeetodist erinevat segmentidevahelise siirdehinna määramise meetodit. Muudetudstandard IAS 14 nõuab, et segmentidevahelisi siirdeid mõõdetaks samal alusel,mida ettevõte tegelikult kasutas siirdehinna määramiseks.

13. Muudetud standard IAS 14 nõuabtulu avalikustamist iga sellise segmendi kohta, mida ei kajastata eraldisegmendina põhjusel, et see teenib suurema osa oma tulust müügist teistelesegmentidele, juhul kui selle segmendi tulu müügist ettevälistele klientidelemoodustab 10% või rohkem ettevõtte kogutulust. Esialgses standardis IAS 14polnud sellega võrreldavat nõuet.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–7 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 8–25 <_o3a_p /> Mõisteid muudest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest <_o3a_p /> 8 <_o3a_p /> Ärisegmendi ja geograafilise segmendi mõiste <_o3a_p /> 9–15 <_o3a_p /> Segmendi tulu, kulu, tulemi, vara ja kohustiste mõisted <_o3a_p /> 16–25 <_o3a_p /> Avalikustatavate segmentide kindlaksmääramine <_o3a_p /> 26–43 <_o3a_p /> Segmendiaruandluse põhiformaat ja lisaformaat <_o3a_p /> 26–30 <_o3a_p /> Ärisegmendid ja geograafilised segmendid <_o3a_p /> 31–33 <_o3a_p /> Avalikustatavad segmendid <_o3a_p /> 34–43 <_o3a_p /> Segmentide arvestusmeetodid <_o3a_p /> 44–48 <_o3a_p /> Avalikustamine <_o3a_p /> 49–83 <_o3a_p /> Põhiformaat <_o3a_p /> 50–67 <_o3a_p /> Segmendiinformatsiooni lisaformaat <_o3a_p /> 68–72 <_o3a_p /> Segmendiinformatsiooni avalikustamise näited <_o3a_p /> 73 <_o3a_p /> Muu avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> 74–83 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 84 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onsätestada põhimõtted finantsinformatsiooni esitamiseks segmentide kaupa –informatsiooni eri liiki toodete ja teenuste kohta, mida ettevõte pakub, jaerinevate geograafiliste piirkondade kohta, kus ettevõte tegutseb, et aidatafinantsaruannete kasutajatel:

(a) paremini mõista ettevõttevarasemat toimimist;

(b) paremini hinnata ettevõtte riskeja rentaablust; ning

(c) anda ettevõtte kui terviku kohtaobjektiivsemaid hinnanguid.

Paljud ettevõtted pakuvad toodete jateenuste gruppe või tegutsevad geograafilistes piirkondades, mille puhulkasumlikkuse määrad, kasvuvõimalused, tulevikuväljavaated ja riskid onerinevad. Informatsioon ettevõtte eri liiki toodete ja teenuste ning selletegevuse kohta eri geograafilistes piirkondades – mida sageli nimetataksesegmendiinformatsiooniks –on asjakohane mitmes eri valdkonnas tegutseva hargmaiseettevõtte riskide ja rentaabluse hindamisel, aga seda ei ole alati võimalikkoondandmetest välja lugeda. Seepärast peetakse segmendiinformatsioonilaialdaselt vajalikuks finantsaruannete kasutajate vajaduste rahuldamiseks.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse täiskomplektina avaldatavate finantsaruannete suhtes, mis vastavadrahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

2. Finantsaruande täiskomplektsisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutusinäitavat aruannet ja lisasid, nagu on sätestatud standardis IAS 1“Finantsaruannete esitamine”.

3. Käesolevat standarditrakendatakse ettevõtete suhtes, mille omakapitali- või võlaväärtpaberid onavalikult kaubeldavad, ja ettevõtete suhtes, mille omakapitali- või võlaväärtpaberiteemiteerimine vabaturule on pooleli.

4. Kui ettevõte, mille väärtpaberidei ole vabalt kaubeldavad, koostab finantsaruanded rahvusvahelisteleraamatupidamisstandarditele tuginedes, siis sel ettevõttel on soovitatavvabatahtlikult avalikustada finantsinformatsioon segmentide lõikes.

5. Kui ettevõte, milleväärtpaberid ei ole vabalt kaubeldavad, otsustab vabatahtlikult avalikustadasegmendiinformatsiooni rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele vastavatesfinantsaruannetes, siis tuleb sel ettevõttel täita täielikult käesolevasstandardis esitatud nõuded.

6. Kui ühekordnefinantsaruandestik sisaldab nii sellise ettevõtte konsolideeritudfinantsaruandeid, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad, kui ka emaettevõttevõi ühe või mitme tütarettevõtte eraldi finantsaruandeid, tulebsegmendiinformatsiooni esitada ainult konsolideeritud finantsaruannete alusel.Kui tütarettevõte on ise ettevõte, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad,esitab tütarettevõte segmendiinformatsiooni oma eraldi koostatud finantsaruandestikus.

7. Samuti, kui ühekordnefinantsaruandestik sisaldab finantsaruandeid ettevõtte kohta, milleväärtpaberid on vabalt kaubeldavad, ja eraldi finantsaruandeid kapitaliosaluselarvestatud sidusettevõtte või ühisettevõtmise kohta, milles ettevõttel onfinantsosalus, siis tuleb segmendiinformatsiooni esitada ainult ettevõttefinantsaruannete alusel. Kui kapitaliosaluse meetodil kajastatav sidusettevõtevõi ühisettevõtmine on ise ettevõte, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad,siis esitab see ettevõte segmendiinformatsiooni oma eraldi koostatudfinantsaruandestikus.

MÕISTED

Mõisted muudest rahvusvahelistestraamatupidamisstandarditest

8. Käesolevas standardis onkasutatud järgmisi mõisteid, mis on määratletud standardis IAS 7 “Rahavoogudearuanded”, standardis IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead jamuutused arvestusmeetodites” ja standardis IAS 18 “Tulu”.

Põhitegevus on ettevõttepõhiline tulutoov ja muu tegevus, mis ei ole investeerimis- egafinantseerimistegevus.

Arvestusmeetodid onkonkreetsed põhimõtted, alused, lepped, eeskirjad ja tavad, mida ettevõtejärgib finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

Tavategevustulu on ettevõttetavategevuse käigus aruandeperioodil tekkiv majanduslik brutokasu perioodijooksul, kui selle tulemus on ettevõtte omakapitali suurenemine, välja arvatudsuurenemine omanike tehtavate sissemaksete arvelt.

Ärisegmendi ja geograafilisesegmendi mõisted

9. Käesolevas standardiskasutatakse mõisteid “ärisegment” ja “geograafiline segment” järgmises tähenduses:

Ärisegment on ettevõtteeristatav osis, mis tegeleb konkreetse toote või teenusega või omavahel seotudtoodete või teenuste grupiga ning mille riskid ja rentaablus erinevad teisteärisegmentide riskidest ja renataablusest. Toodete ja teenuste omavaheliseseotuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada järgmisi tegureid:

(a) toodete või teenuste laad;

(b) tootmisprotsesside laad;

(c) tooteid või teenuseidtarbiv klienditüüp või -klass;

(d) toodete turustamiseks võiteenuste osutamiseks kasutatavad meetodid; ja

(e) vajaduse korralregulatiivse keskkonna iseloom, näiteks panganduse, kindlustuse või avalikketeenuseid pakkuvate ettevõtete puhul.

Geograafiline segment onettevõtte eristatav osis, mis tegeleb toodete valmistamise või teenusteosutamisega teatud majanduskeskkonnas ning mille riskid ja rentaablus erinevadteistes majanduskeskkondades tegutsevate ettevõtte osiste riskidest jarentaablust. Geograafiliste segmentide kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta:

(a) majanduslike japoliitiliste tingimuste sarnasust;

(b) eri geograafilistespiirkondades aset leidvate toimingute seoseid;

(c) toimingute geograafilistlähedust;

(d) eririske, mis on seotudkonkreetses piirkonnas tegutsemisega;

(e) valuutatehinguidreglementeerivaid normatiivakte; ja

(f) valuutariske.

Avalikustatav segment oneelnevate mõistete alusel kindlaksmääratud ärisegment või geograafilinesegment, mille puhul käesolev standard nõuab segmendiinformatsiooniavalikustamist.

10. Tegurid ärisegmentide jageograafiliste segmentide kindlaksmääramiseks paragrahvis 9 ei ole loetletudkindlas järjekorras.

11. Üksik ärisegment ei hõlmamärkimisväärselt erinevate riskide ja rentaablusega tooteid ja teenuseid. Kuigiühe või mitme ärisegmendi kindlaksmääramisel võib olulise teguri osas esinedaerinevusi, eeldatakse, et suurem osa tegureist on ühte ärisegmenti kuuluvatetoodete ja teenuste puhul sarnased.

12. Samuti ei hõlma geograafilinesegment toiminguid märkimisväärselt erinevate riskide ja rentaablusegamajanduskeskkondades. Geograafiline segment võib olla riik, kahest või enamastriigist koosnev rühm või piirkond riigis.

13. Peamised riskiallikad mõjutavadenamiku ettevõtete organiseerimist ja juhtimist. Seepärast sätestataksekäesoleva standardi paragrahvis 27, et ettevõtte segmentide kindlaksmääramisealuseks on ettevõtte organisatsiooniline struktuur ja ettevõttesisenearuandlussüsteem. Ettevõtte riske ja rentaablust mõjutavad nii ettevõttetegevuse geograafiline asukoht (kus tooteid valmistatakse või kus on teenustepakkumise keskus) kui turu asukoht (kus tooteid müüakse või teenuseidpakutakse). Määratluse järgi võivad geograafilised segmendid põhineda kas:

(a) ettevõtte toodangu valmistamisevõi teeninduskanalite seadmete ja muu vara asukohas või

(b) ettevõtte turgude ja klientideasukohas.

14. Tavaliselt annab ettevõtteorganisatsiooniline struktuur ja sisearuandluse struktuur informatsiooni sellekohta, kas ettevõtte peamine geograafiliste riskide allikas tuleneb selle varaasukohast (müügi lähtekoht) või selle klientide asukohast (müügi sihtkoht).Seetõttu otsustab ettevõte oma struktuuri põhjal, kas geograafilised segmendidpeaksid põhinema vara asukohal või klientide asukohal.

15. Ärisegmendi ja geograafilisesegmendi struktuuri määratlemine on teataval määral hinnanguline. Hinnanguandmisel võtab ettevõtte juhtkond arvesse käesolevas standardis sätestatudeesmärki, mille kohaselt tuleb finantsinformatsiooni aruandlus esitadasegmentide kaupa, ja finantsaruannete kvalitatiivseid omadusi, mis on kindlaksmääratud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Komitee (IASC)“Finantsaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtetes”. Nendekvalitatiivsete omaduste hulka kuuluvad ettevõtte erinevate toodete ja teenustegruppide ning kindlates geograafilistes piirkondades toimuva tegevuse kohtaesitatud finantsinformatsiooni asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavusperiooditi, ja selle informatsiooni kasulikkus ettevõtte kui terviku riskide jarentaabluse hindamisel.

Segmendi tulu, kulu, tulemi, varaja kohustiste mõisted

16. Käesolevas standardiskasutatakse lisaks järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Segmendi tulu on ettevõttekasumiaruandes kajastatud otseselt segmendile omistatav tulu ja oluline osaettevõtte tulust, mida saab põhjendatud alustel segmendile jaotada ning missaadakse müügist ettevõttevälistele klientidele või tehingutest sama ettevõtteteiste segmentidega. Segmendi tulu ei sisalda:

(a) erakorralisi tulusid;

(b) intressi- võidividenditulu, sealhulgas teistele segmentidele antud avanssidelt või laenudeltteenitud intresse, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevus on peamiseltfinantstegevus, või

(c) kasumit investeeringutemüügist või kasumit võla tasumisest, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevuson peamiselt finantstegevus.

Segmendi tulu sisaldabettevõtte osa kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevõtete,ühisettevõtmise või muude investeeringute kasumist või kahjumist ainult juhul,kui need on arvatud konsolideeritud tulu või ettevõtte kogutulu hulka.

Segmendi tulu sisaldabühisettevõtmise osaniku osa ühiselt valitsetava majandusüksuse tulus, midaarvestatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodil vastavalt standardileIAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta”.

Segmendi kulu on segmendipõhitegevusest tulenev otseselt segmendile omistatav kulu ja oluline osaettevõtte kuludest, mida saab põhjendatud alustel segmendile jaotada,sealhulgas kulud, mis on seotud müügiga ettevõttevälistele klientidele jakulud, mis on seotud sama ettevõtte teiste segmentidega sooritatud tehingutega.Segmendi kulude hulka ei kuulu:

(a) erakorralised kulud;

(b) intressid, kaasa arvatudteistelt segmentidelt saadud avansside ja võetud laenude intressid, väljaarvatud juhul, kui segmendi tegevus on laadilt peamiselt finantstegevus;

(c) kahjumid investeeringutemüügist või võla tasumise kahjumid, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevuson laadilt peamiselt finantstegevus;

(d) ettevõtte osasidusettevõtete, ühisettevõtmise või muude investeeringute kahjumitest, midaarvestatakse kapitaliosaluse meetodil;

(e) tulumaksu kulu; või

(f) üld- ja halduskulud,peakontori kulud ning muud kulud, mis tekivad ettevõtte tasandil ja on seotudettevõtte kui tervikuga. Mõnikord tekitab aga segment ettevõtte tasandilkajastuvaid kulutusi. Sellised kulutused on segmendi kulud, kui need on seotudsegmendi põhitegevusega ja neid saab otseselt omistada või põhjendatud alustelsegmendile jaotada.

Segmendi kulude hulka kuulubühisettevõtmise osaniku osa ühiselt valitseva majandusüksuse kuludest, midaarvestatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodil vastavalt standardileIAS 31.

Kui segmendi põhitegevus onlaadilt peamiselt finantstegevus, võib intressitulu ja intressikulusegmendiaruandluses esitada ühe netosummana ainult juhul, kui need kirjed ontasaarvestatud konsolideeritud finantsaruannetes või ettevõttefinantsaruannetes.

Segmendi tulem on segmenditulude ja segmendi kulude vahe. Segmendi tulem määratletakse enne mis taheskorrigeerimist vähemusosaga.

Segmendi vara on seekasutusvara, mida segment põhitegevuses rakendab ja mida saab otseselt segmendiomaks pidada või põhjendatud alustel segmendile jaotada.

Kui segmendi tulem sisaldabintressitulu või dividenditulu, kuuluvad segmendi vara hulka nendega seotudnõuded, laenud, investeeringud või muud tulu toovad varaobjektid.

Segmendi vara hulka ei kuuluvarana kajastatud tulumaks.

Segmendi vara hulka kuuluvadkapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud ainult juhul, kui kasum võikahjum sellistelt investeeringutelt on arvatud segmendi tulu sisse. Segmendivara hulka kuulub ühisettevõtmise osaniku osa sellise ühiselt valitsetavamajandusüksuse kasutusvarast, mida standardi IAS 31 kohaselt arvestatakseproportsionaalse konsolideerimise meetodil.

Segmendi vara määratletaksepärast asjaomaste väärtusvähendite mahaarvamist, mida näidatakse ettevõttebilansis otseste tasaarveldustena.

Segmendi kohustised onsellised tegevuskohustised, mis tulenevad segmendi põhitegevusest ja mida saabotseselt segmendile omistada või mida saab põhjendatud alustel segmendilejaotada.

Kui segmendi tulemi hulkakuulub intressikulu, siis kuuluvad segmendi kohustiste hulka vastavad intressikandvad kohustised.

Segmendi kohustiste hulkakuulub ühisettevõtmise osaniku osa sellise ühiselt valitsetava majandusüksusekohustistest, mida standardi IAS 31 kohaselt arvestatakse proportsionaalsekonsolideerimise meetodil.

Segmendi kohustiste hulka eikuulu tulumaksukohustised.

Segmentide arvestusmeetodid onnii kontserni või ettevõtte finantsaruannete koostamisel ja esitamiselkasutatavad meetodid kui ka need arvestusmeetodid, mis on otseselt seotudsegmendiaruandlusega.

17. Segmendi tulu, kulu, tulemi,vara ja kohustiste määratlused hõlmavad niisuguste objektide summasid, midasaab otseselt segmendile omaks pidada, ja niisuguste objektide summasid, midavõib põhjendatud alustel segmendile jaotada. Ettevõtte kasutab otseseltsegmendile omistatavate või põhjendatud alustel segmendile jaotatavateobjektide kindlaksmääramisel lähtepunktina oma sisemise finantsaruandlusesüsteemi. See tähendab, et eeldatakse, et summad, mis on sisemises finantsaruandlusessegmentidega seotud, on otseselt segmendile omistatavad või neid võibpõhjendatud alustel segmentidele jaotada ka segmentide tulude, kulude, vara jakohustiste määratlemisel.

18. Mõnel juhul võib aga tulu, kulu,vara või kohustis olla ettevõtte juhatusele mõistetaval alusel segmendilejaotatud sisemise finantsaruandluse alusel, mida finantsaruanneteettevõttevälised kasutajad võivad pidada subjektiivseks, tinglikuks võiraskesti mõistetavaks. Selline jaotamine ei ole käesolevas standardis esitatudsegmendi tulu, kulude, vara ja kohustiste mõistete määratluste kontekstispõhjendatud. Vastupidiselt sellele võib ettevõte otsustada sisemisesfinantsaruandluses jätta mõne tulu- või kuluartikli, varaobjekti või kohustisesegmendile jaotamata, kuigi selleks on põhjendatud alus olemas. Selline objektjaotatakse vastavalt käesolevas standardis esitatud segmendi tulu, segmendikulu, segmendi vara ja segmendi kohustiste mõistetele.

19. Segmendi vara on näitekssegmendi põhitegevuses kasutatav käibevara, materiaalne põhivara, kapitalirendialla kuuluvad varad (IAS 17 “Rent”) ja immateriaalne vara. Kui teatudamortiseerimiskulu arvatakse segmendi kulude hulka, arvatakse ka sellega seotudvaraobjekt segmendi vara hulka. Segmendi vara hulka ei kuulu vara, midakasutatakse ettevõtte üldvajadusteks või peakontori jaoks. Segmendi vara hulkakuulub kasutusvara, mida jagavad kaks või enam segmenti, kui on olemaspõhjendatud jaotusalus nende jaotamiseks. Segmendi vara hulka kuulubfirmaväärtus, mida saab otseselt segmendile omistada või põhjendatud alustelsegmendile jaotada, ja segmendi kulude hulka kuulub vastav firmaväärtuseamortisatsioon.

20. Segmendi kohustised on näitekstasumata arved ja muud võlad, viitvõlad, avansid klientidelt, tootegarantiieraldised ja muud toodete ja teenustega seotud nõuded. Segmendikohustiste hulka ei kuulu laenud, kapitalirendi (IAS 17) alla kuuluva varagaseotud kohustised ja muud kohustised, mis on tekkinud pigem finantstegevuseeesmärkidel kui põhitegevuses. Kui intressikulud on arvatud segmendi tulemisisse, arvatakse vastav intressi kandev kohustis segmendi kohustiste hulka.Selliste segmentide, mille tegevus ei ole peamiselt finantstegevus, kohustistehulka ei loeta laenusid ja muid sarnased kohustisi, sest segmendi tulem väljendabpigem põhitegevuse tulemit kui finantstegevuse tulemusega korrigeeritudpuhaskasumit või -kahjumit. Lisaks sellele ei ole sageli võimalik intressikandvat kohustist otseselt segmendile omistada või põhjendatud alustelsegmendile jaotada, kuna sageli võetakse võlg peakontori tasandil koguettevõtte jaoks.

21. Segmendi vara ja kohustistehindamisel võetakse arvesse ostuna käsitletava äriühenduse käigus soetatudettevõtte kindlaksmääratavate segmendi varaobjektide ja kohustistekorrigeerimist eelneva bilansilise maksumuseni isegi siis, kui needkorrigeerimised tehakse vaid konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks janeid ei kajastata emaettevõtte ega tütarettevõtte eraldi finantsaruannetes.Samuti, kui materiaalne põhivara on pärast soetamist ümber hinnatud vastavaltstandardis IAS 16 lubatud alternatiivsele raamatupidamiskäsitlusele, siissegmendi varas kajastuvad vastavad ümberhindlused.

22. Mõningaid juhiseid kuludejaotamiseks võib leida teistest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest.Näiteks standardi IAS 2 “Varud” paragrahvides 8–16 on sätestatud suunisedkulude omistamiseks ja jaotamiseks varudele ja standardi IAS 11“Ehituslepingud” paragrahvides 16–21 on esitatud suunised kulude omistamiseksja jaotamiseks lepingutele. Need juhised võivad kulude segmentidele omistamiselvõi jaotamisel kasulikuks osutuda.

23. Standardis IAS 7 “Rahavoogudearuanded” antakse juhised selle kohta, kas arvelduskrediit tuleb esitada rahakomponendi või laenuvõtuna.

24. Segmendi tulu, kulud, vara jakohustised määratakse kindlaks enne, kui kontsernisisesed saldod jakontsernisisesed tehingud konsolideerimise käigus elimineeritakse, väljaarvatud juhul, kui sellised kontsernisisesed saldod ja tehingud on tehtudsamasse segmenti kuuluvate kontserni ettevõtete vahel.

25. Kuigi ettevõtte kui tervikufinantsaruannete koostamise ja esitamise arvestusmeetodid on ka segmentidepeamised arvestusmeetodid, hõlmavad segmentide meetodid lisaks veelkonkreetselt segmendiaruandlusega seotud meetodeid, näiteks segmentide kindlaksmääramist,segmentidevaheliste tehingute hinnakujunduse meetodit ning tulude ja kuludesegmendile jaotamise aluseid.

AVALIKUSTATAVATE SEGMENTIDEMÄÄRATLEMINE

Segmendiaruandluse põhiformaat jalisaformaat

26. Ettevõtte riskide jarentaabluse peamine allikas ja iseloom määrab, kas ettevõtte segmendiaruandlusepõhiformaat põhineb ärisegmentidel või geograafilistel segmentidel. Kuiettevõtte riske ja rentaablusmäärasid mõjutavad peamiselt ettevõttesvalmistoodete ja osutatavate teenuste erinevused, põhineb sellesegmendiaruandluse põhiformaat ärisegmentidel ja lisaformaat koostataksegeograafiliste segmentide põhjal. Samuti, kui ettevõtte riske ja rentaablusmäärasid mõjutab peamiseltasjaolu, et ettevõte tegutseb eri riikides või geograafilistes piirkondades,siis on geograafilised segmendid segmendiaruandluse põhiformaadiks jalisainformatsiooni esitatakse samal viisil omavahel seotud toodete ja teenusterühmade alusel.

27. Tavaliselt onettevõttesisene organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning juhatuseleja tegevjuhile suunatud sisemine aruandlussüsteem peamine allikas ettevõtteriskide ja rentaablusmäärade muutumise ja nende laadi kindlaksmääramisel jaseetõttu ka aluseks, et määratleda, kumb aruandluse formaat on põhiformaat jakumb lisaformaat, välja arvatud punktides a ja b sätestatud juhtudel:

(a) kui ettevõtte riske jarentaablusmäärasid mõjutavad tugevalt nii ettevõttes valmistatavate toodete jaosutatavate teenuste erinevused kui ka geograafiliste tegevuspiirkondadeerinevused, mida tõendab maatrikslähenemine firma juhtimisele ning juhatuseleja tegevjuhile suunatud firma sisearuandluses, siis peaks ettevõte kasutamaärisegmente segmendiaruandluse põhiformaadina ja geograafilisi segmentelisaformaadina, ning

(b) kui ettevõttesiseneorganisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning juhatusele jategevjuhile suunatud ettevõttesisene aruandlus ei põhine üksikutel toodetel võiteenustel ega üksteisega seotud toodete/teenuste rühmadel ega geograafiliseleripäral, otsustavad ettevõtte juhatus ja juhtkond, kas ettevõtte riskid jarentaablus on rohkem seotud ettevõttes valmistatavate toodete ja osutatavateteenustega või ettevõtte geograafiliste tegevuspiirkondadega ja sellesttulenevalt valivad ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks ärisegmendid võigeograafilised segmendid, ja teine jääb vastavalt ettevõtte lisaformaadiks.

28. Enamiku ettevõtete puhul määrabpeamine riskide ja rentaabluse allikas ettevõtte organiseerimise ja juhtimiseviisi. Tavaliselt näitab ettevõtte organisatsiooniline struktuur jajuhtimisstruktuur ning ettevõttesisene aruandlussüsteem kõige paremini, millineon ettevõtte peamine riskide ja rentaabluse allikas segmendiaruandlust silmaspidades. Seepärast esitab ettevõte oma finantsaruannetes segmendiinformatsioonisamadel alustel kui ettevõttesises aruandluses juhtkonnale, välja arvatudharvadel erandjuhtudel. Ettevõtte peamist riskide ja rentaabluse allikatloetakse segmendiaruandluse põhiformaadiks. Ettevõtte teisene riskide jarentaabluse allikas on segmendiaruandluse lisaformaat.

29. Maatriksesitus, millesesitatakse ärisegmendid ja geograafilised segmendid aruandluse põhiformaadinakoos täieliku segmendiinformatsiooni avalikustamisega mõlemal alusel, annabsageli kasulikku informatsiooni, kui ettevõtte riske ja rentaablusmäärasidmõjutavad tugevalt nii erinevused ettevõttes valmistatavates toodetes jaosutatavates teenustes kui ka geograafiliste tegevuspiirkondade erinevused.Käesolevas standardis ei nõuta maatriksesitust, kuid seda ka ei keelata.

30. Mõnel juhul võivad ettevõtteorganisatsiooniline struktuur ja sisearuandlus olla kujunenud alustel, mis eiole seotud ettevõttes valmistatavate toodete ja osutatavate teenuste liikideerinevustega ega ettevõtte geograafiliste tegevuspiirkondadega. Näiteks võibsisearuandlus olla korraldatud juriidiliste isikute lõikes, mille tulemusenaettevõttesisesed segmendid koosnevad omavahel mitteseotud toodete ja teenusterühmadest. Sellistel ebaharilikel juhtudel ei vasta ettevõttesiseselt esitatudsegmendiandmed käesoleva standardi eesmärgile. Seepärast nõutakse paragrahvis27(b), et ettevõtte juhatus ja juhtkond otsustaks, kas ettevõtte riskid jarentaablus sõltuvad rohkem toodetest/teenustest või geograafilisest asukohast,ja valiks ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks kas ärisegmendid võigeograafilised segmendid. Eesmärk on saavutada piisav võrreldavus teisteettevõtetega, suurendada selle tulemusena saadud informatsiooni arusaadavust jarahuldada investorite, kreeditoride ja muude isikute tungivat vajadustinformatsiooni järele toodete/teenuste ja geograafilise eripäraga seotudriskide ja rentaabluse kohta.

Ärisegmendid ja geograafilisedsegmendid

31. Ettevõttevälisessegmendiaruandluses tuleb kasutada ettevõtte ärisegmentidena ja geograafilistesegmentidena neid organisatsioonilisi üksusi, mille kohta esitatakseinformatsiooni juhatusele ja tegevjuhile üksuse varasema tulemuslikkusehindamiseks ja tulevaste ressursside eraldamisega seotud otsuste tegemiseks,välja arvatud paragrahvis 32 sätestatud juhtudel.

32. Kui ettevõttesiseneorganisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning ettevõttesisenejuhatusele ja tegevjuhile suunatud sisearuandluse süsteem ei põhine üksikuteltoodetel või teenustel, omavahel seotud toodete/teenuste rühmadel egageograafilisel eripäral, nõutakse paragrahvis 27(b), et ettevõtte juhatus jajuhtkond valiks ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks ärisegmendid võigeograafilised segmendid, mis põhineb hinnangul selle kohta, kumb väljendabettevõtte riskide ja rentaabluse peamist allikat, ning teine jääb vastavaltettevõtte lisaformaadiks. Sellisel juhul tuleb ettevõtte juhatusel jajuhtkonnal ettevõtteväliseks aruandluseks määratleda ettevõtte ärisegmendid jageograafilised segmendid pigem käesoleva standardi paragrahvis 9 esitatud mõistetesesitatud tegurite põhjal kui juhatusele ja tegevjuhile suunatud ettevõttesisesearuandlussüsteemi põhjal kooskõlas alljärgnevaga:

(a) kui üks või mitu segmenti,mille kohta esitatakse ettevõttesisene aruanne juhatusele ja juhtkonnale, onparagrahvis 9 esitatud mõistetes esitatud tegurite põhjal ärisegment võigeograafiline segment, aga teised ei ole, siis kohaldatakse alljärgnevatalalõiku b ainult nende ettevõttesiseste segmentide suhtes, mis ei vastaparagrahvis 9 esitatud mõistetele (see tähendab, et mõistele vastavat segmenti,mida kajastatakse ettevõttesises aruandluses, ei jaotata omakordasegmentideks);

(b) nende segmentide puhul,mille kohta esitatakse ettevõtte juhatusele ja juhtkonnale sisearuanne ja misei vasta paragrahvis 9 esitatud mõistetele, peab ettevõtte juhtkond võtmaaluseks ettevõttesisese segmenteerimise järgmise madalama tasandi, mille kohtaesitatakse informatsiooni toodete ja teenuste või geograafilise eripärakohaselt vastavalt paragrahvis 9 esitatud mõistetele; ning

(c) kui selline madalamatasandi segment, mida kasutatakse ettevõttesiseses aruandluses, vastabparagrahvis 9 esitatud tegurite põhjal ärisegmendi või geograafilise segmendimõistele, siis kohaldatakse selle segmendi puhul paragrahvides 34 ja 35esitatud avalikustatavate segmentide kindlaksmääramise kriteeriume.

33. Vastavalt käesolevalestandardile määratleb enamik ettevõtteid oma ärisegmente ja geograafilisisegmente organisatsiooniliste üksustena, mille kohta esitatakse informatsioonijuhatusele (eraldi ka juhtidele, kes ei ole juhatuse liikmed) ja tegevjuhile(kõrgeimale jooksvate otsuste langetajale, kelleks võib mõnel juhul olla rühminimesi) iga üksuse varasema tulemuslikkuse hindamiseks ja tulevasteressursside eraldamisega seotud otsuste tegemiseks. Ka sel juhul, kui ettevõtepeab kohaldama paragrahvi 32, kuna selle sisesed segmendid ei ole määratletudtoote/teenuse ega geograafilise eripära järgi, võetakse aluseks ettevõttesisesesegmenteerimise järgmine madalam tasand, mille puhul esitatakse informatsioonitoote ja teenuse või geograafilise eripära järgi, mitte ei hakata loomasegmente ainult ettevõttevälise aruandluse eesmärgil. Sellist meetodit, millepuhul ettevõtte ärisegmentide ja geograafiliste segmentide kindlakstegemiseksettevõttevälise aruandluse tarvis võetakse aluseks ettevõtteorganisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur, nimetatakse mõnikord“haldusmeetodiks” ja organisatsiooni osiseid, mille kohta ettevõttesiseseltinformatsiooni esitatakse, nimetatakse mõnikord “tegevussegmentideks”.

Avalikustatavad segmendid

34. Kaht või enamat sisuliseltsarnast ärisegmenti või geograafilist segmenti, mille kohta esitatakseettevõttesisene aruanne, võib ühendada üheks ärisegmendiks või geograafilisekssegmendiks. Kaks või enam ärisegmenti või geograafilist segmenti on sisuliseltsarnased ainult juhul, kui:

(a) nende majandustulemused onpikaajaliselt sarnased ja

(b) need on sarnased kõigiparagrahvis 9 esitatud vastavate tegurite osas.

35. Ärisegmenti võigeograafilist segmenti määratletakse avalikustatava segmendina, kui suurem osaselle tulust on teenitud müügist ettevõttevälistele klientidele ja:

(a) selle tulu müügistettevõttevälistele klientidele ja tehingutest teiste segmentidega moodustab 10%või rohkem kõikide segmentide välisest ja sisesest kogutulust või

(b) selle segmendi tulem, kaskasum või kahjum, moodustab 10% või rohkem kõikide segmentide kogutulemistkasumis või kõikide segmentide kogutulemist kahjumis, olenevalt sellest, kummaabsoluutsumma on suurem, või

(c) selle vara moodustab 10%või rohkem kõikide segmentide varade koguväärtusest.

36. Kui segment, midakasutatakse ettevõttesises aruandluses, jääb allpoole kõiki paragrahvis 35loetletud tähtsuskünniseid, siis võib:

(a) seda segmenti nimetadaavalikustatavaks segmendiks, hoolimata selle suurusest;

(b) kui seda segmenti einimetata avalikustatavaks segmendiks hoolimata selle suurusest, võib selleühendada ühe või enama sarnase segmendiga, mida kasutatakse ettevõttesisesesaruandluses ja mis samuti jäävad allapoole kõiki paragrahvis 35 loetletudtähtsuskünniseid, eraldi avalikustatavaks segmendiks (kaks või enam ärisegmentivõi geograafilist segmenti on sarnased juhul, kui need sarnanevad suurema osaparagrahvis 9 esitatud vastavate tegurite poolest); ja

(c) kui selle segmendi kohtaei esitata eraldi aruannet või kombineeritult mõne teise segmendiga, siislisatakse see määratlemata võrdleva objektina.

37. Kui avalikustatavatelesegmentidele omistatav tulu ettevõttevälistelt klientidelt moodustab vähem kui75% konsolideeritud kogutulust või ettevõtte kogutulust, siis määratletakselisaks veel avalikustatavaid segmente, isegi kui need jäävad allapooleparagrahvis 36 esitatud 10% künniseid, kuni avalikustatavad segmendid hõlmavadvähemalt 75% konsolideeritud kogutulust või ettevõtte kogutulust.

38. Käesolevas standardis esitatud10% künnised ei ole mõeldud juhistena olulisuse kindlaksmääramiselfinantsaruandluse ühegi muu aspekti puhul peale avalikustatavate ärisegmentideja avalikustatavate geograafiliste segmentide kindlaksmääramise.

39. Nimetades avalikustatavatekssegmentideks vaid neid segmente, mis teenivad suurema osa oma tulust müügistettevõttevälistele klientidele, ei nõua käesolev standard vertikaalseltintegreeritud põhitegevuse erinevate astmete määratlemist eraldiärisegmentidena. Siiski on mõnes majandusharus tavaks esitada teatudvertikaalselt integreeritud toiminguid eraldi ärisegmentidena, isegi kui needei too olulist tulu välismüügist. Näiteks paljud rahvusvahelised naftakompaniidesitavad oma ülespoole suunatud tegevust (uurimine ja tootmine) ja allapoolesuunatud tegevust (rafineerimine ja turustamine) eraldi ärisegmentidena, isegikui suurem osa ülespoole suunatud toodangust või kogu toodang (toornafta)saadetakse ettevõttesiseselt rafineerimiseks edasi.

40. Käesolev standard soovitab, agaei nõua ettevõtetel esitada vertikaalselt integreeritud tegevust vabatahtlikulteraldi segmentidena koos vastava kirjeldusega, mis sisaldab segmentidevahelistetehingute hinnakujunduse aluste avalikustamist, nagu on nõutud paragrahvis 75.

41. Kui ettevõttesisesesaruandlussüsteemis käsitletakse vertikaalselt integreeritud tegevust eraldisegmentidena ja ettevõte ei otsusta neid esitada ettevõtteväliseltärisegmentidena, ühendatakse ettevõtteväliselt avalikustatavate ärisegmentidekindlaksmääramisel müügisegment ostusegmendiga/ostusegmentidega, välja arvatudjuhul, kui selleks ei ole mingit põhjendatud alust, millisel juhul esitataksemüügisegment jaotamata võrdleva üksusena.

42. Segment, mis onmääratletud avalikustatava segmendina vahetult eelnenud perioodil, kuna seevastas asjaomasele 10% künnisele, jääb avalikustatavaks segmendiks ka jooksvalperioodil, kui ettevõtte juhtkond otsustab, et see segment on jätkuvaltoluline, hoolimata sellest, et segmenditulu, tulem ega vara ei ületa enam 10%künnist.

43. Kui segment on määratletudjooksval perioodil avalikustatava segmendina, kuna see vastab asjaomasele 10%künnisele, siis tuleb esitada ka eelneva perioodi võrdlusandmed, et kajastadauut avalikustatavat segmenti eraldi segmendina, isegi kui see segment eivastanud eelneval perioodil 10% künnistele, välja arvatud juhul, kuivõrdlusandmete esitamine on praktiliselt võimatu.

SEGMENTIDE ARVESTUSMEETODID

44. Segmendiinformatsioonkoostatakse samade arvestusmeetodite alusel, mida rakendatakse kontserni võiettevõtte finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

45. Eeldatakse, et arvestusmeetodid,mis juhatus ja juhtkond on valinud konsolideeritud või kogu ettevõttepõhistefinantsaruannete koostamiseks, on juhatuse ja juhtkonna hinnangute kohaseltettevõtteväliseks aruandluseks kõige sobivamad arvestusmeetodid. Kunasegmendiinformatsiooni esitamise eesmärk on aidata aruannete kasutajatelparemini mõista ettevõtet tervikuna ja langetada otsuseid täpsemainformatsiooni alusel, siis nõuab käesolev standard, et segmendiinformatsioonesitatakse juhatuse ja juhtkonna poolt valitud samade arvestusmeetodite alusel.See ei tähenda, et avalikustatavate segmentide osas peaks kasutama kontsernivõi ettevõtte arvestusmeetodeid nii, nagu oleksid need segmendid iseseisvad aruandvadettevõtted. Põhjendatud vajadusel võib mõne arvestusmeetodi rakendamiselettevõtte tasandil tehtud üksikasjalikud arvutused jaotada ka vastavatelesegmentidele. Näiteks tihti tehakse pensioniarvutusi kogu ettevõtte osas, kuidkogu ettevõtte näitajad võib jaotada segmentidele palkade ja demograafilisteleandmete alusel.

46. Käesolev standard ei keelasegmentide osas sellise lisainformatsiooni avalikustamist, mis ei ole ettevalmistatud ettevõtte konsolideeritud või eraldi finantsaruannete koostamiselkasutatavate arvestusmeetodite alusel, eeldusel et (a) selline informatsioonesitatakse ettevõttesiseselt juhatusele ja tegevjuhile segmendile ressurssidejaotamise ja toimimise hindamise eesmärgil ja (b) sellise lisainformatsioonimõõtmise alused on selgelt kirjeldatud.

47. Kahe või enama segmendiühiselt kasutatav vara jaotatakse segmentidele üksnes juhul, kui nendelesegmentidele on jaotatud ka vastavad tulud ja kulud.

48. Vara, kohustiste, tulude jakulude jaotamine segmentidele sõltub sellistest asjaoludest nagu nendeobjektide iseloom, segmendi tegevusvaldkonnad ja segmendi suhtelineiseseisvusaste. Ei ole võimalik või sobiv määrata kõigile ettevõtetele ühtekindlat jaotamisalust. Samuti ei ole sobiv jaotada segmendile sellist vara,kohustisi, tulusid ja kulusid, mis hõlmavad rohkem kui üht segmenti ja millejaotamine sellele segmendile oleks meelevaldne või raskesti mõistetav. Samas onsegmendi tulud, kulud, vara ja kohustised omavahel seotud ja nende jaotaminepeab põhinema järjepidevalt samadel alustel. Seetõttu jaotatakse ühiskasutusesvara ja kohustised segmendile üksnes juhul, kui sellele segmendile on jaotatudka vastavad tulud ja kulud. Näiteks on varaobjekt segmendi vara üksnes juhul,kui ka sellega seotud amortisatsioon kuulub segmendi tulemi arvutamiselmahaarvamisele.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

49. Paragrahvides 50–67 on esitatudinformatsioon, mille avalikustamine on nõutav segmendiaruandluse põhiformaadikasutamisel. Paragrahvides 68–72 on esitatud informatsioon, milleavalikustamine on nõutav segmendiaruandluse lisaformaadi kasutamisel.Ettevõtetel soovitatakse esitada iga avalikustatava lisasegmendi osas samainformatsiooni, mida on nõutud paragrahvides 50–67 kindlaksmääratudpõhisegmentide osas, olenemata sellest, et paragrahvide 68–72 kohaselt tuleblisainformatsiooni märkimisväärselt vähem esitada. Paragrahvides 74–83käsitletakse mitmeid teisi avalikustatavaid segmendiinformatsiooni asjaolusid.B lisas illustreeritakse selliste avalikustamisstandardite rakendamist.

Põhiformaat

50. Paragrahvides 51–67esitatud avalikustamisnõudeid tuleb rakendada ettevõtte põhiformaadi aluselavalikustatava iga segmendi puhul.

51. Ettevõte avalikustab kõigiavalikustatavate segmentide tulu. Eraldi avalikustatakse segmendi müügituluettevõttevälistele klientidele ja segmendi tulu tehingutest teistesegmentidega.

52. Ettevõte peab avalikustamakõigi avalikustatavate segmentide tulemid.

53. Kui peale segmendi tulemi onilma subjektiivse jaotamiseta võimalik välja arvutada ka segmendi puhaskasumvõi -kahjum või mõni muu segmendi kasumlikkuse näitaja, siis soovitatakselisaks segmendi tulemile koos vastavate selgitustega avalikustada ka needsummad. Kui need summad on arvutatud teistsuguste arvestusmeetodite alusel kuineed, mida ettevõte kasutab konsolideeritud või ettevõttepõhistefinantsaruannete koostamisel, siis esitab ettevõte oma finantsaruanneteskasutatud arvestusmeetodite selge kirjelduse.

54. Segmendi tulemist suuremtoimimistulemus on kasumiaruandes näiteks müügi brutokasum. Segmendi tulemistväiksem toimimistulemus kasumiaruandes on näiteks kasum või kahjumtavategevusest (kas enne või pärast maksustamist) ja puhaskasum või -kahjum.

55. Ettevõte peab avalikustamaiga avalikustatava segmendi vara bilansilise kogumaksumuse.

56. Ettevõte peab avalikustamaiga avalikustatava segmendi kohustised.

57. Ettevõte avalikustabarvestusperioodi ajal soetatud sellise kogumaksumuse segmendivara, milleeeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara jaimmateriaalne põhivara). Kuigi neid nimetatakse mõnikord kapitalijuurdekasvuksvõi investeeringuteks põhivarasse, peaksid kõik selle meetodi alusel tehtudarvestused olema tekkepõhised, mitte kassapõhised.

58. Ettevõte peab avalikustamaiga avalikustatava segmendi tulemis sisalduva segmendivara amortisatsioonikuludekogusumma.

59. Ettevõttel on soovitatav,kuid mitte kohustuslik avalikustada iga avalikustatava segmendi tuludes jakuludes sisalduvate selliste objektide olemus ja summa, mille suuruse, olemusevõi esinemissageduse avalikustamine on ettevõtte aruandeperioodi tulemuseselgitamisel asjakohane.

60. IAS 8 nõuab, et “kuitavategevusest tuleneva kasumi või kahjumi tulu- ja kuluelementidel on sellinesuurus, olemus või esinemissagedus, et nende avalikustamine on olulineettevõtte toimimise selgitamisel aruandeperioodil, siis tuleb sellisteelementide olemus ja summa eraldi avalikustada“. Standardis IAS 8 on ka mitmeidnäiteid, sealhulgas varude ja materiaalse põhivara allahindamine, eraldisedümberstruktureerimiseks, materiaalse põhivara ja pikaajaliste investeeringutevõõrandamine, lõpetatud tegevusvaldkonnad, kohtuvaidluse lõpetamisega kaasnevadarveldused ja eraldiste tühistamine. Paragrahvi 59 eesmärk ei ole muuta ühegitulu- või kuluelemendi liigitamist tavapärasest erakorraliseks (standardis IAS8 määratletud viisil) ega muuta nende elementide arvestust. Selles paragrahvissoovitatud informatsiooni avalikustamine muudab tasandi, millel elemendiolulisust avalikustamise eesmärkidel hinnatakse, ettevõtte tasandilt segmenditasandile.

61. Ettevõte peab avalikustamaiga avalikustatava segmendi osas oluliste mitterahaliste kulutuste kogusumma,välja arvatud amortisatsioon, mille avalikustamise nõuded on esitatudparagrahvis 58, mis on arvestatud segmendi kulude hulka ja on seetõttu segmenditulemi määratlemisel sellest maha arvestatud.

62. IAS 7 nõuab, et ettevõtterahavoogude aruandes tuleb eraldi esitada põhi-, investeerimis- jafinantseerimistegevusest tulenevad rahavood. Standardis IAS 7 märgitakse, etettevõtte üldise finantsseisundi, likviidsuse ja rahavoogude mõistmiseks onoluline kõigi avalikustatavate äri- ja geograafiliste segmentide rahavoogudeinformatsiooni eraldi avalikustamine. IAS 7 soovitab selle informatsioonavalikustada. Käesolev standard soovitab sarnaselt standardiga IAS 7 avalikustadasegmendi rahavood. Lisaks soovitatakse avalikustada ka segmendi tulussisalduvad ja seega segmendi tulemis kajastuvad olulised mitterahalised tulud.

63. Kui ettevõte avalikustabstandardis IAS 7 soovitatud segmendi rahavoogudega seotud informatsiooni, siisei ole vaja eraldi avalikustada amortisatsioonikulu paragrahvi 58 kohaselt jamitterahalisi kulusid paragrahvi 61 kohaselt.

64. Ettevõte peab avalikustamaiga avalikustatava segmendi osas ettevõtte koondosa kapitaliosaluse meetodilarvestatud sidusettevõtete, ühisettevõtmise või muude investeeringutepuhaskasumis või -kahjumis juhul, kui nende äritegevuse põhiosa on selleskonkreetses segmendis.

65. Kuigi eelmise paragrahvikohaselt avalikustatakse üks koondsumma, hinnatakse eraldi iga sidusettevõtet,ühisettevõtmist ja investeeringut, mille suhtes rakendatakse kapitaliosalusemeetodit, et määratleda, kas nende äritegevus toimub peamiselt ühes segmendis.

66. Kui ettevõte avalikustabettevõtte koondosa kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevõtete,ühisettevõtmiste või muude investeeringute puhaskasumis või -kahjumis, siisavalikustatakse selle segmendi kohta, ka nendesse sidusettevõtetesse jaühisettevõtetesse paigutatud investeeringute koondsumma.

67. Ettevõte peab esitamaavalikustatavate segmentide kohta antava informatsiooni ja ettevõttekonsolideeritud või ettevõttepõhistes finantsaruannetes esitatud informatsiooniarvulise võrdluse. Võrdlevalt esitatakse segmendi tulu ja ettevõtte tuluettevõttevälistelt klientidelt (sealhulgas avalikustatakse ettevõtte tuluettevõttevälistelt klientidelt, mida ei ole lülitatud ühegi segmendituludesse); segmendi tulem ja ettevõtte ärikasum või -kahjum ning ka ettevõttepuhaskasum ja -kahjum; segmendi vara ja ettevõtte vara; ja segmendi kohustisedja ettevõtte kohustised.

Segmendiinformatsioonilisaformaat

68. Paragrahvides 50–67 on esitatudettevõtte põhiformaadil põhinevatele avalikustatavatele segmentidele kehtivadavalikustamisnõuded. Paragrahvides 69–72 on esitatud nõuded, mida tulebrakendada kõikide avalikustatavate segmentide suhtes ettevõttesegmendiaruandluse lisaformaadi alusel:

(a) kui ettevõtte segmendiaruandlusepõhiformaadiks on ärisegmendid, on lisaformaadi puhul avalikustatavad andmedesitatud paragrahvis 69;

(b) kui ettevõtte põhiformaadiks onvara asukohal põhinevad geograafilised segmendid (kus paikneb ettevõttetootmistegevus või teenindamine), on lisaformaadi puhul nõutudavalikustamisnõuded esitatud paragrahvides 70 ja 71;

(c) kui ettevõtte põhiformaadiks onklientide asukohal põhinevad geograafilised segmendid (kus tooteid müüakse võiteenuseid osutatakse), siis on lisaformaadis nõutud avalikustatav informatsioonesitatud paragrahvides 70 ja 72.

69. Kui ettevõttesegmendiaruandluse põhiformaadiks on ärisegmendid, avalikustab ettevõte kajärgmise informatsiooni:

(a) kõigi geograafilistesegmentide osas, mille tulu ettevõttevälistelt klientidelt on ettevõttekonsolideeritud tulust ettevõttevälistelt klientidelt 10% või rohkem, segmenditulud ettevõttevälistelt klientidelt geograafiliste piirkondade lõikesvastavalt klientide geograafilisele asukohale;

(b) kõigi geograafilistesegmentide osas, mille varad moodustavad ettevõtte konsolideeritud varast 10%või rohkem, iga segmendi vara bilansiline kogumaksumus varade geograafiliseasukoha lõikes; ja

(c) iga geograafilise segmendiosas, mille varad moodustavad geograafiliste segmentide koguvarast 10% võirohkem, aruandeperioodi jooksul omandatud sellise segmendivara kogumaksumus,mille eeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara jaimmateriaalne põhivara), vara geograafilise asukoha lõikes.

70. Kui ettevõttesegmendiaruandluse põhiformaadiks on geograafilised segmendid (nii vara kui kaklientide asukoha järgi), siis peaks ettevõte avalikustama iga ärisegmendiosas, mille müügitulu ettevõttevälistele klientidele on 10% või rohkemettevõtte müügitulust kõikidele ettevõttevälistele klientidele või mille varamoodustab ettevõtte koguvarast 10% või rohkem, ka järgmised näitajad:

(a) segmendi tuluettevõttevälistelt klientidelt;

(b) segmendi vara bilansilinemaksumus kokku; ja

(c) arvestusperioodil soetatudsellise segmendivara kogumaksumus, mille eeldatav kasutusaeg on pikem kui üksperiood (materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara).

71. Kui ettevõttesegmendiaruandluse põhiformaadiks on geograafilised segmendid, mis põhinevadvara asukohal ja kui klientide asukoht on vara asukohast erinev, siisavalikustab ettevõte ka iga sellise kliendipõhise geograafilise segmendituluettevõttevälistelt klientidelt, mille tulu ettevõttevälistelt klientidelt onettevõtte kogutulust ettevõttevälistele klientidele 10% või rohkem.

72. Kui ettevõttesegmendiaruandluse põhiformaadiks on geograafilised segmendid, mis põhinevadklientide asukohal ja kui vara asukoht on klientide asukohast erinev, siisavalikustab ettevõte ka iga varapõhise geograafilise segmendi kohta, mille tuluettevõttevälistelt klientidelt või segmendivara on ettevõtte vastavatestkonsolideeritud või ettevõtte kogusummadest 10% või rohkem, järgmised andmed:

(a) segmendi vara bilansilinekogumaksumus vara geograafilise asukoha lõikes, ja

(b) arvestusperioodi ajalsoetatud sellise segmendivara kogumaksumus vara paiknemise lõikes, milleeeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara jaimmateriaalne põhivara).

Segmendiinformatsiooniavalikustamise näited

73. Käesolevas standardis ettenähtudpõhiformaati ja lisaformaati illustreerivad näited on esitatud B lisas.

Muu avalikustatav informatsioon

74. Kui ärisegmendi võigeograafilise segmendi osas esitatakse juhatusele ja tegevjuhile aruandeid,kuid tegemist ei ole avalikustatava segmendiga, kuna enamus segmendi tulustsaadakse müügist teistele segmentidele, olenemata sellest, et tuluettevõttevälistelt klientidelt moodustab ettevõtte kogu ettevõttevälisteltklientidelt saadavast tulust 10% või rohkem, peaks ettevõte avalikustama selleasjaolu ja (a) tulu summa ettevõttevälistelt klientidelt ja (b) tulu teisteltsegmentidelt.

75. Segmentidevahelisetehingute tulu arvestamisel ja kajastamisel arvestatakse segmentidevahelisitehinguid tegelikult teostatud hinna alusel. Segmentidevaheliste tehingutehindamise alused ja kõik nende muutused avalikustatakse finantsaruannetes.

76. Segmendiaruandlusearvestusmeetodite muutused, millel on segmendiinformatsioonile oluline mõju,tuleb avalikustada ja eelnevate perioodide võrdlev informatsioon ümberarvestada, välja arvatud juhul, kui see ei ole praktiliselt võimalik.Avalikustatava informatsiooni hulka kuulub muutuse iseloom, muutuse põhjused,asjaolu, et võrdlev informatsioon on ümber arvestatud või seda ei olepraktiliselt võimalik teha ja selle muutuse finantsmõju, kui see onpõhjendatult määratletav. Kui ettevõte muudab oma segmentide identifitseerimistja ei arvesta eelnevate perioodide segmendiinformatsiooni uutel alustel ümber,kuna see ei ole praktiliselt võimalik, siis esitab ettevõte sellel aastal,millal segmentide olemust muudetakse, võrreldavuse eesmärgilsegmendiinformatsiooni nii segmenteerimise vanadel kui uutel alustel.

77. Ettevõtte arvestusmeetoditemuutusi käsitleb standard IAS 8. IAS 8 nõuab, et arvestusmeetodeid muudetakseainult siis, kui see on määrustega või standardeid kehtestava asutuse pooltette nähtud või kui muutus toob kaasa sündmuste või tehingute sobivamaesitamise ettevõtte finantsaruannetes.

78. Segmendiinformatsioonimõjutavaid arvestusmeetodite muutusi ettevõtte tasandil käsitleb IAS 8. Kuimõnes uues rahvusvahelises raamatupidamisstandardis ei ole sätestatud teisiti,siis nõuab IAS 8, et arvestusmeetodite muutusi tuleb rakendada tagasiulatuvaltja eelnevate perioodide informatsioon tuleks ümber arvestada, välja arvatudjuhul, kui see on praktiliselt võimatu (põhikäsitlus) või muutustest tulenevatekorrigeerimiste summa kajastub ettevõtte aruandeperioodi puhaskasumi või-kahjumi arvestuses (lubatud alternatiivkäsitlus). Kui kasutataksepõhikäsitlust, siis arvestatakse eelneva perioodi segmendiinformatsioon ümber.Kui kasutatakse alternatiivkäsitlust, siis kajastub ettevõtte puhaskasumi või -kahjumiarvestamises sisalduv korrigeerimiste summa segmendi tulemis ainult siis, kuisee on põhitegevusega seotud objekt, mida võib segmendile omistada või sellelepõhjendatult jaotada. Viimasel juhul nõuab IAS 8 eraldi avalikustamist, kuiselle suurus, olemus või esinemissagedus on ettevõtte aruandeperioodi toimimiseselgitamisel olulised.

79. Mõned arvestusmeetodite muutusedon otseselt seotud segmendiaruandlusega. Näiteks segmentide määratlemisemuutmine ja segmentidele tulude ja kulude jaotamise aluste muutmine. Sellistelmuutustel võib olla oluline mõju segmendiinformatsiooni kajastamisel, kuid needei mõjuta ettevõtte kohta esitatud koondfinantsinformatsiooni. Selleks etaruannete kasutajatel oleks lihtsam muutusi mõista ja suundumusi hinnata,muudetakse eelmise perioodi finantsaruannetes esitatud segmendiinformatsioonvõimaluse korral ettevõte uutele arvestusmeetoditele vastavaks.

80. Paragrahv 75 nõuab, etsegmendiaruandluses arvestataks segmentidevahelisi tehinguid nendes tegelikultkasutatud hinna alusel. Kui ettevõte muudab segmentidevahelistes tehingutes kasutatudhinnakujundamise meetodit, siis ei ole see arvestusmeetodi muutus, millekohaselt peab vastavalt paragrahvile 76 eelnevate perioodidesegmendiinformatsiooni muutma. Paragrahv 75 nõuab siiski niisuguse muutuseavalikustamist.

81. Ettevõte esitab igaavalikustatud ärisegmendi toodete ja iga geograafilise põhi- ja lisasegmendikoosseisu, kui see ei ole juba finantsaruannetes või finantsaruandestiku muudesosades avalikustatud.

82. Selleks et hinnata, millist mõjuavaldavad ärisegmendile sellised asjaolud nagu nõudluse muutus,tootmissisendite või muude tootmisega seotud tegurite hindade muutus,alternatiivtoodete ja -protsesside arendamine, on vaja teada selle segmenditegevusvaldkondi. Samamoodi on majandusliku ja poliitilise keskkonna muutustemõju hindamisel geograafilise segmendi riskidele ja rentaablusele oluline teadaselle geograafilise segmendi koosseisu.

83. Eelnevate perioodide aruannetesesitatud segmentide kohta, mis enam kvantitatiivseid künniseid ei ületa, eraldiaruandeid ei esitata. Künnise mitteületamise põhjusteks võivad olla näiteksnõudluse langus, juhtimisstrateegia muutus või segmendi põhitegevusega seotudosa müümine või teiste segmentidega ühendamine. Põhjuste selgitamine, milletõttu eelnevalt avalikustatud segmentide kohta enam aruandeid ei esitata, võibolla kasulik turu languse või ettevõtte strateegia muutustega seotud ootustekinnitamiseks.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

84. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.juulil 1998 või pärast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine onsoovitatav. Kui ettevõte rakendab enne 1. juulit 1998 algavatearuandeperioodide suhtes esialgse IAS 14 asemel käesolevat standardit, peabettevõte selle asjaolu avalikustama.Kui finantsaruanded sisaldavadvõrdlusandmeid käesoleva standardi jõustumiskuupäevale eelnevate või varasematearvestusperioodide kohta, või on kasutatud varasemat rakendamist, siis tulebkäesoleva standardi sätete täitmiseks segmendiinformatsioon vastavalt ümberarvestada, välja arvatud juhul, kui seda ei ole praktiliselt võimalik teha,mille puhul peab ettevõte selle asjaolu avalikustama.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt