4. juuli 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1.

2.

Toon siinkohal välja ühe päris suure eksimuse, mida ikka jajälle kahjuks korratakse. Pean silmas firmade erinevusi. Raamatupidaja, keshakkab uue programmiga tööle on sageli kinni veel vanas, eelmise töökohas olnudprogrammis ja firma omapärades. Nii aga ei jõuta enamasti kuigi kaugele. Suuretõenäosusega ei saa eelmises firmas/programmis olnud tegemisi 1:1-le üle kandapraegustesse oludesse. Püüa sellest vanast välja pääseda. Selles firmas onkindlasti vajalikud teistsugune kontoplaan, objektid jne.

Ma ei hakka siin õpetama, mida peaksid tegema ja mida mitte.Kui olid siiani teinud raamatupidamist käsitsi, siis nüüd teed samu toiminguidaga ainult palju mugavamalt ja kiiremini. Selleks pead vaid programmile õigedtöövõtted selgeks tegema. Vajadusel võib isegi tarkvara müüja abi kasutada.Mõtle sellele, et enamik tegevusi (kanded, kassa sisse/väljamineku orderid, laekumised,tasumised jne. raamatupidaja tööd) on üsna rutiinsed. Programmides saab agaalati rutiinse töö kuidagi, kasvõi osaliselt, automatiseerida.

Kui oled kõik andmed korrektselt sisestanud, siis saadMaksuametile vajalikud aruanded (bilanss, kasumi- ja käibemaksuaruanded) vaidmõne klahvi vajutusega. See ongi majandustarkvara üks suurimaid eeliseid –kiirus!

Väikestes firmades võib raamatupidaja olla ainuke programmikasutaja. Järelikult peab ta täitma ka juurutaja, müüja, ostja, laotöötaja jt.ülesandeid.

Autor: Heiki Koov