Ekspert: probleemsed on need aastaaruanded, millest midagi teada ei saa

Raamatupidamisseadus muutus, aga paljud pole seda veel märganud või täpsemalt, pole märganud, mida see klientide jaoks tähendab. Ühe sõna vahetus võib muuta ettevõtte kategooriat, tuua kaasa auditikohustuse ja tähendada, et viimane aastaaruanne ei vasta tegelikkusele. Vandeaudiitor-raamatupidaja Liina Tamm selgitab.

Negatiivne omakapital, järjestikused kahjumid, pingeline likviidsus. Tegevusaruandes seisab tuttav lause: "Tulevaste perioodide positiivse tulemusena katame kahju ära." Audiitor on näinud seda lauset sadu kordi ja kunagi pole see sobinud.

Üle poole Eesti ettevõtetest tegutseb ilma töötajateta, paljudes neis puudub ka aktiivne äritegevus. See tingib ühe väga levinud eksiarvamuse: kui ettevõttes midagi ei toimunud, siis pole ka midagi vaja esitada. Nii lihtne see siiski pole.

Kui ettevõttel vajalikke andmeid pole, mõeldakse osa neist ettevõtjate endi sõnul lihtsalt välja. "Loomingulised" numbrid sobitatakse kontrollsummadega esitamiskõlblikuks ja needsamad andmed lähevad hiljem riigi majandusstatistika alusmaterjaliks, selgitas sõnakas ettevõtja Martti Lemendik EKOMARi aruande esitamise köögipoolt.

2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.