Kerttu Metsar: kestlikkuse nõuded võivad jõuda pisimagi Eesti ettevõtteni

Järgmise sammuna saab see kohustuseks ka keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus otseselt ei rakendu, mõjutab CSRD aruandluskohustus pea igat Eesti ettevõtet läbi partnersuhete ja tarneahelate. Need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje jm ESG-d puudutava kohta.

Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt.

Pealtnäha ehk tüütuvõitu aruandluskohustus pole kindlasti sisutu bürokraatia, vaid hea moodus oma ettevõttest tervikpildi saamiseks – see aitab riske analüüsida ja seeläbi tõsta ettevõtte usaldusväärsust ühiskonna ja finantspartnerite silmis.

Raporteerimise alustamise eelduseks on, et ettevõttel on loodud jätkusuutlikkuse strateegia või on see üldise strateegia osa, on loodud mõõdikutega tegevuskava, sisekorrareeglid ja eetikakoodeks.

Kui kestlikkusaruandlus on tehtud kvaliteetselt, on see ettevõttele suurepärane strateegilise juhtimise tööriist. Kvaliteetse aruande aluseks on aegsasti kogutud korrektsed alusandmed, mille eelduseks on andmete läbimõeldud kogumise süsteem.

Aruande sisu saab põimida ettevõtte kommunikatsiooni- ja müügistrateegiatesse, see on abiks tööandja maine kujundamisel ja toetavaks taustainfoks avalikkusega suhtlemisel. Kestlikkusaruanne esitatakse majandusaasta aruande tegevusaruande osana.

Kestlikkusaruandlus lähtub jätkusuutlikkuse raporteerimise standarditest ESRS-idest (ingl European Sustainability Reporting Standards).