Autor: Kerttu Metsar • 4. märts 2024

Kerttu Metsar: kestlikkuse nõuded võivad jõuda pisimagi Eesti ettevõtteni

Kliimaneutraalsus aastaks 2050 on ambitsioonikas eesmärk, mille on võtnud Euroopa Liidu riigid, sh Eesti. Et see muutus päriselt aset leiaks, peame endale teadvustama, kuidas meie ise ümbritsevat mõjutame või lausa kahjustame.
Äripäeva arendusjuht Kerttu Metsar

2050. aastaks seatud suurt eesmärki on võimalik saavutada vaid ühiste jõupingutustega, seega tuleb kõikidel ettevõtetel seada fookus oma negatiivse keskkonnamõju vähendamisele.

Ettevõtete ESG tegevuste hindamise ja võrdlemise sarnased alused

Sel eesmärgil võeti EL-is vastu kestlikkusaruandluse direktiiv CSRD 2023. aastal. See tähendab, et algatuseks ehk aastal 2025 peavad oma keskkonna- ja ühiskonnamõjud avalikustama need ettevõtted, kes on suurima mõjuga ehk siis suurettevõtted ning börsiettevõtted.

Järgmise sammuna saab see kohustuseks ka keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus otseselt ei rakendu, mõjutab CSRD aruandluskohustus pea igat Eesti ettevõtet läbi partnersuhete ja tarneahelate. Need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje jm ESG-d puudutava kohta.

Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt.

Aruandluskohustuse jõustumine

• Alates 2025. aastast peavad CSRD järgi raporteerima avaliku huvi ettevõtted ehk börsiettevõtted, krediidi- ja kindlustusasutused.

• Alates 2026. aastast jõustub direktiiv suurtele ettevõtetele, kes täidavad vähemalt kahte järgmistest kriteeriumitest:

üle 250 töötaja

üle 50 miljoni € müügitulu

üle 25 miljoni € bilansimaht

• Alates 2027. aastast jõustub aruanlus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on börsil noteeritud, ja väikestele krediidiasutustele ning mõningatele kindlustusandjatele.

NB! Tuleb jälgida, millise aasta kohta peab aruandlust esitama, näiteks 2025. aastal jõustuv kohustus baseerub 2024. aasta andmetel.

Pealtnäha ehk tüütuvõitu aruandluskohustus pole kindlasti sisutu bürokraatia, vaid hea moodus oma ettevõttest tervikpildi saamiseks – see aitab riske analüüsida ja seeläbi tõsta ettevõtte usaldusväärsust ühiskonna ja finantspartnerite silmis.

Raporteerimise alustamise eelduseks on, et ettevõttel on loodud jätkusuutlikkuse strateegia või on see üldise strateegia osa, on loodud mõõdikutega tegevuskava, sisekorrareeglid ja eetikakoodeks.

Kui kestlikkusaruandlus on tehtud kvaliteetselt, on see ettevõttele suurepärane strateegilise juhtimise tööriist. Kvaliteetse aruande aluseks on aegsasti kogutud korrektsed alusandmed, mille eelduseks on andmete läbimõeldud kogumise süsteem.

Aruande sisu saab põimida ettevõtte kommunikatsiooni- ja müügistrateegiatesse, see on abiks tööandja maine kujundamisel ja toetavaks taustainfoks avalikkusega suhtlemisel. Kestlikkusaruanne esitatakse majandusaasta aruande tegevusaruande osana.

Millest aruanne koosneb?

Kestlikkusaruandlus lähtub jätkusuutlikkuse raporteerimise standarditest ESRS-idest (ingl European Sustainability Reporting Standards).

Sisekontrolli aastakonverentsil 2024 "Hoia fookus olulisel: globaalsed riskid, AI ja ESG"! räägib Scanfil OÜ kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse juht Siret Kegel “ESG kogemusloo: mis juhtub, kui jätkusuutlikkuse eesmärgid kokku siduda ettevõtte strateegia ja kontrolliprotsessidega”, kus kuuleme milliseid väärtuslikke kogemusi ja õppetunde on sel teel tänaseks kogutud ning millised komistuskivid on ette jäänud.

Ootame osalema! Lisainfo ja registreerimine SIIN.

NB! Soodushinnaga pileti saad soetada kuni 10.03.

Aruanne näeb ette, et: i) avalikustada tuleb info, mis on sektorite ülene ehk võrreldav kõigi ettevõtetega igast sektorist (üldised standardid), ja ii) ettevõtte valdkonna spetsiifikast tulenevat infot (temaatilised standardid).

Aruanne lähtub topelt olulisuse printsiibist ehk kahesuunalisest analüüsist: esiteks, milline on ettevõtte tegevuse mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning teiseks, kuidas kliima- ja keskkonnamuutused ettevõtet ja selle tegevust mõjutavad.

Et raporteerimine liiga kurnavaks protsessiks ei kujuneks, on soovitav alustada järk-järgult ja keskenduda põhiosas nendele valdkondadele, milles on teie mõju suurem ja mis on teie äritegevuse jaoks olulised.

Sealjuures on tungiv soovitus alustada varakult. Raporti esmakordne koostamine võib võtta 10–17 kuud.

Mis järjekorras aruande koostamise tegevusi planeerida, kui palju aega protsesside tegemiseks planeerida, saab põhalikumalt lugeda finantsjuhtimise teabevarast.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700