Raamatupidaja nõuanded väikeettevõtjale koroonakriisi ületamiseks

„Esimese haiguslaine ajal tundus, et langust on oodata ka ärikinnisvara osas, ent seda pole veel juhtunud. Ettevaatlik ettevõtja muidugi vaatab tulevikku, arvestab ette, kuidas võiks viirus teda mõjutada ja laseb oma varad ära hinnata,” ütleb Lepvalts.

Kui kevadel räägiti palju erinevatest toetustest ning riigi abist, siis sügisel oli avatud viie miljoni euro suurune abiprogramm vaid turismisektorile, millest enam kui miljon jäi kusjuures kasutamata. Miks? Sest kahjude hüvitamise üks nõue oli, et ettevõtete augusti ja septembri käive oleks 40% väiksem kui 2019. aastal samal perioodil. Suvi oli aga siseturismile hea aeg ning tõenäoliselt suuresti ka seetõttu polnud paljud firmad abikõlbulikud. „Kuna avatud abiprogramme ei ole praegu, siis ei ole ettevõtjatel ka midagi taotleda. Küll näitas aga kevadine abiprogrammisüsteem, et ühest küljest säilitati niiviisi näiliselt töötajate palk, kuid teisalt tekkis neil töökoha toetuse taotlemise baasilt isiklikke probleeme – näiteks oli finantsasutustest laenu saamine raskem, sest kaheldi tööandja hakkamasaamises ja töökoha säilimise kindluses.”

Raamatupidamise osaski pole koroonakriis igapäevaseid ega erakorralisi protsesse lihtsamaks või läbipaistvamaks muutnud, pigem on Lepvaltsi sõnul vastupidi: „Tööturutoetuse kajastamine tegi olukorra tavapärasest keerukamaks, samuti muude toetuste kajastamine. Muidugi saavad raamatupidajad sellega hakkama, aga ees ootan veel aastaaruannete juurde arvutused ning seletused, kuidas on Covid-19 konkreetset ettevõtjat räsinud ja kuidas võib veel tulevikku prognoosides räsida.”