Ekspert: AI ei pruugi majandusaasta aruande koostamisel audiitori tööd lihtsamaks teha

EY auditiosakonna partner Erki Usin rääkis Äripäeva hommikuprogrammis, milline peaks olema kvaliteetne majandusaasta aruanne ning miks ei tohiks aruannet käsitleda vaid kohustusliku formaalsusena. Usina sõnul on probleemsed eelkõige aruanded, millest lugeja tegelikult midagi teada ei saa.

„Aruanne, mis võiks olla arusaadav lugejale,“ kirjeldas ta oma põhimõtet, lisades, et see ei tähenda ettevõtte ärisaladuste avaldamist, vaid oskust olulisi asju selgelt edasi anda.

Audiitori sõnul on kõige keerulisemad just need aruanded, mis ei jutusta ettevõttest sisuliselt midagi. Tema hinnangul muutub selge ja sisukas aruandlus järjest olulisemaks, sest ettevõtte olukorrast peavad aru saama nii pangad, koostööpartnerid kui ka audiitorid.

Hommikuprogrammis tuli juttu ka sellest, miks majandusaasta aruannete esitamine sageli viibib, kui palju aega võtab audit ning millest sõltuvad auditite mahu erinevused. Usina sõnul ei tohiks aruande koostamist jätta viimasele hetkele, sest tegemist on pikema protsessiga, mitte tööga, mida saab alustada vahetult enne tähtaega.

Samuti rääkisime lähemalt tehisintellekti rollist audiitori töös. Kuigi AI-lt oodatakse sageli suuremat efektiivsust, ei pruugi see praktikas alati ajavõitu anda. „Sageli sa saad mitmeleheküljelise kirjelduse sellest olukorrast, mis esmapilgul paistab viisakas, aga kui sa selle läbi loed, saad aru, et tegelikult seal sisu ei ole,“ rääkis Usin. Tema sõnul võib taolise info kontrollimine audiitorile hoopis lisatööd tekitada.