Lugeja küsib, asjatundja vastab: arvel on teise ettevõtte aadress

Sihtotstarbeliste toetuste käibemaksukäsitlus on ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele tekitanud mitmeid küsimusi. Euroopa Kohtu hiljutised lahendid toovad selgust, millal loetakse toetus maksustatava teenuse hinnaga seotud tasuks ja millal mitte.

Jätkame sisendkäibemaksu teema käsitlust jätkuks aprilli ajakirja artiklile. Kaasustes analüüsitakse kahte olulist kohtuvaidlust: esimene käsitleb sisendkäibemaksu tagastamisest keeldumist pöördmaksustamise reeglite rikkumisel, teine keskendub ettevõtte üleminekuga seotud tehingute valele määratlemisele ja arvete parandamise võimatusele.

Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Artikkel käsitleb juhtumit, kus Tibor Farkas ostis mobiilse angaari enampakkumisel, tasus müüjale käibemaksu ja soovis hiljem sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Ungari maksuamet keeldus käibemaksu tagastamast, kuna ostja ei järginud pöördmaksustamise korda. Euroopa Kohus pidi lahendama, kas selline käitumine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormidega.

Alates 1. juulist 2025 hakkas kehtima raamatupidamise seaduse muudatus, mis annab kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreerinud ettevõtetele õiguse nõuda müüjatelt e-arveid. Kas ja m illiseid probleeme võivad ettevõtted sel teemal kogeda, räägib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.