Audiitori leidmine on paras pähkel. “Omavalitsused pole kõige ahvatlevam klient”

Kes ja miks peavad kestlikkusaruannet koostama, kui suur on lisanduv töökoormus ning mis juhtub, kui kestlikkusaruannet ei esita, selgitab Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ja hiljuti kestlikkusaruandluse vandeaudiitori kutse saanud Anni Vaiksaar.

Viimane aeg on alustada tänavuse ESG-aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.

Kolmandat aastat järjest oli Infopanga koostatud audiitorfirmade TOPi tipus I.S.Audiitorteenuste OÜ. Selles perefirmas on endiselt neli töötajat, tippu tõusid nad kahe näitaja toel. Need on lisandväärtus töötaja kohta (1. koht) ja rentaablus (2. koht).

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.