2025. aastast peavad Eesti suurettevõtted hakkama esitama kestlikkuse ehk jätkusuutlikkuse ehk ESG aruandeid, ja ei lähe kaua aega, kui selle kohustusega seisavad silmitsi ka väiksemad ettevõtted, rääkimata kaudsetest mõjudest kogu majandusruumile.

- Tartu Ülikooli doktorant Elina Paemurru
Preagu kõlavad kõikjal justkui loosunglikud lubadused – “ESG aruandlus – teie konkurentsieelis tuleviku turul!”, “ESG aruandlus avab uusi ärivõimalusi – innovatsiooni katalüsaator!”, “ESG aruandlus kui brändi tugevdaja – talentide meelitaja!”, “Jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine aitab sul ettevõtjana märgata kohti, kus oma ressursse tõhusamalt rakendada”, kuid mõeldes uue süsteemi juurutamisega kaasnevatele kuludele ning (süstemaatilistele)muudatustele, paneb küll kahtlema, kas kõik on nii nagu paistab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.