Finantsinspektsioon koostas ise hoiatusteated enamasti seoses välismaiste teenusepakkujatega, kel puudus õigus Eestis teenuseid osutada, aga kes seda tegid, pakkudes internetis näiteks mõnda „suurepärast“ investeerimisvõimalust. Kaks hoiatusteadet puudutasid ka seadusliku investeerimisühingu kaubamärgi õigusvastast või sellega analoogse sümboolika/nime kasutamist.