Netovarast ei piisa: (vabatahtliku) omakapitalireservi loomiseks vajalik põhikirjamuudatus
Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud (vabatahtlikku) omakapitalireservi kohustuslikust reservkapitalist asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isiku(te)le nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks reservkapitalist (otse) osanikele väljamaksete tegemine äriseadustiku sätetega vastuollu (st oleks ebaseaduslik). Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali, kuna omakapitalireservi sisse- ja väljamakseid ei pea registreerima äriregistris.
Täiendava(te) (omakapitali)reservi(de) loomise võimalikkus osanike või aktsionäride sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab olema fikseeritud äriühingu põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole (mõnedele) osanikele või aktsionäridele vastuvõetav lahendus – kasvõi näiteks põhjusel, et panuste erinevuse korral varasemad osalusprotsendid ja/või hääleõigused muutuksid.
Seotud lood
Osadel ettevõtjatel on läinud aasta numbrid juba kokku löödud, aga on palju neidki, kellel on aastaaruanne alles koostamisel. Raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juhi Enno Lepvaltsi sõnul tähendab hilisem aastaaruandega alustamine, et numbrite kokkulöömisel tuleb olla eriti tähelepanelik.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele