Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud (vabatahtlikku) omakapitalireservi kohustuslikust reservkapitalist asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isiku(te)le nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks reservkapitalist (otse) osanikele väljamaksete tegemine äriseadustiku sätetega vastuollu (st oleks ebaseaduslik). Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali, kuna omakapitalireservi sisse- ja väljamakseid ei pea registreerima äriregistris.
Sven Siling, BDO Eesti

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.09.26, 15:07
Kui palju palgaläbipaistvus ja andmepõhine aruandlus muudavad raamatupidaja tööd?
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele