Autorid: Sven Siling, Sulev Luiga • 28. aprill 2021

Ainult tellijatele

Peamiselt eristab osanike või aktsionäride poolt loodud (vabatahtlikku) omakapitalireservi kohustuslikust reservkapitalist asjaolu, et taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isiku(te)le nende sissemaksed tagastada. Kohustusliku reservkapitali puhul läheks reservkapitalist (otse) osanikele väljamaksete tegemine äriseadustiku sätetega vastuollu (st oleks ebaseaduslik). Täiendavaks boonuseks on ka väiksem bürokraatia võrreldes sisse- ja väljamaksetega aktsia- või osakapitali, kuna omakapitalireservi sisse- ja väljamakseid ei pea registreerima äriregistris.

Täiendava(te) (omakapitali)reservi(de) loomise võimalikkus osanike või aktsionäride sissemaksetega ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud, välja arvatud, et selliselt moodustatavate reservide loomise ja kasutamise kord peab olema fikseeritud äriühingu põhikirjas. Sissemaksega reservi loomine on põhjendatav eelkõige juhtudel, kus äriühingu netovara on varasema äritegevuse tulemusena muutunud ebapiisavaks ning osa- või aktsiakapitali suurendamine ei ole (mõnedele) osanikele või aktsionäridele vastuvõetav lahendus – kasvõi näiteks põhjusel, et panuste erinevuse korral varasemad osalusprotsendid ja/või hääleõigused muutuksid.