Autor: Gerli Ramler • 29. märts 2021

Palgatoetuse eesmärk on tagada töötajate sissetulek, mitte firmade heaolu

Uue koroonalaine palgatoetusi arutanud töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku lõpetada Covid-19 toetuste maksmine ettevõtetele EMTAK koodide alusel. See tähendas otsust minna laiema toetamise peale ning toetusi hakatakse maksma senisest ka veidi erinevalt.

Raamatupidamisettevõtte juht Enno Lepvalts

„Kuna paljud ettevõtted tegutsevad mitmel erineval tegevusalal, kui Äriregistris määratud EMTAK koodi taga kirjas, tekkis eelmisel toetuste maksmisel teatav ebavõrdsus. Tekkis isegi selline probleem, et need ettevõtjad, kes oskasid ette prognoosida raskete aegade tulekut ja olid oma EMTAKi koodi vastavalt sellele määranud, olid toetuste jagamisel eelisseisus. Nüüd on see küsimus lahendatud ning tehniliselt peaksid seekordsed toetused jõudma rohkemate tegelike abivajajateni,” selgitab raamatupidamisettevõtte juht Enno Lepvalts.

Tema sõnul on positiivne külg ka see, et toetused ei kvalifitseeru riigiabiks ega sea ettevõtetele piiranguid abi saamiseks. Lisaks makstakse palgatoetus välja riigi poolt otse töötajate pangakontole. See välistab olukorra, kus raha laekub ettevõttesse, ent ei jõua mingil põhjusel töötajani. „Toetuse eesmärk on ikkagi tagada kodanike sissetulek, aga mitte firmade heaolu. Jah, mõningast heaolu ettevõtjatele võib see kaasa tuua, aga kaudselt. Taotluse esitab küll firma, kes vastutab ka selle eest, et kui midagi toetuse taotlemisel on läinud viltu, siis nõutakse makstud summa tagasi ettevõttelt.”

Siiski on muutunud toetuse saamise tingimused karmimaks. Lepvaltsi sõnul vaadatakse näiteks käibe suhtes enne üldise kriisi saabumist ühe kuu asemel kolme kuu keskmist ehk näiteks detsember 2019 kuni veebruar 2020 või 2020. aasta juuli kuni detsember võrreldes toetuse taotlemise kuuga. „Esimene kord võrreldi taotlemise kuu käivet eelmise aasta sama kuuga võrreldes ning käibe kukkumine pidi olema 30%. Nüüd vaadeldakse kolme kuu keskmist ja käibe kukkumine peab olema vähemalt 50%,” selgitab ta.

Samuti on suuremaks määratud ettevõtte poolt töötajatele makstav summa – 100 euro asemel 200 eurot bruto. See tähendab, et nii-öelda nulliga firmad toetust ei saa ehk kui palga maksmiseks pole üldse raha, siis pole mõtet ka abi taotleda. Hüvitist makstakse ühe töötaja kohta 60 protsenti töötaja keskmisest ühe kuu töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana. Samas arvestades 2020. aasta töötasusid ja töötukindlustussummasid, räägime suure tõenäosusega töötajate jaoks mullusega võrreldes veidi väiksematest summadest. Üldiselt saab aga hüvitist taotleda töötaja eest, kelle tööle asumise kuupäev on olnud hiljemalt 1. jaanuar 2021 ja kellele ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

„Üldjoontes on väga hea, et majandusse raha pumbatakse, sest raha on ju majanduse tuiksoon,” nendib Lepvalts. „Ja on tervitatav, et võttis aega, mis ta võttis, aga asi sai lõpuks otsustatud. Hea, et see aeg veel pikemaks ei veninud, sest liiga pikk otsustamise aeg tekitab inimestes palju rahulolematust.”

Märtsis valitsuse heakskiidu saanud lisaeelarvega eraldatakse töötasu hüvitiste maksmiseks töötukassale 102,2 miljonit eurot. Täiendavalt suunatakse töötasu hüvitiste maksmiseks ka töötukassa vahendeid 37,9 miljoni euro eest. Otsuse alusel saavad hüvitist töölepinguga töötavad isikud, kelle tööandja on Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud äriühing, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus või riik) või füüsilisest isikust ettevõtja.

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Marianne LõhmusRaamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700