Autor: Kadri Penjam, vabakutseline ajakirjanik • 23. oktoober 2020

Arvestusala Edendaja kandidaat nr. 10: Maarja Kipper, Äripäev AS pearaamatupidaja

Juba 30. oktoobril anname koostöös Excellent Business Solutionsiga välja Arvestusala Edendaja 2020 tiitli inimesele, kes on tegutsev arvestusala valdkonnas või seda tugevalt mõjutanud.

Ida-Virumaalt Vokast pärit Maarja on läbi elu olnud sihikindel ja veendunud, et kui endasse uskuda, läheb kõik nii, nagu minema peab. Tema enda teekond Äripäeva pearaamatupidajaks on olnud käänuline ja tulvil huvitavaid kurve.

Äripäeva uus pearaamatupidaja Maarja Kipper
Autor: Meeli Küttim

Maarja on Äripäevas pearaamatupidajana töötanud napilt paar kuud. Nagu ta ise ütleb, on see aeg olnud tema jaoks ääretult inspireeriv ja oma eelkäija kingadesse astumine ühtlasi aukartustäratav. Küll on ta aga arvamusel, et eneseusk ja organisatsioonis toimiv tugev meeskonnatöö viivad alati sihile, ning väljakutseid ta ei karda.

Õpingud, mis viisid edasi järgmiste võimalusteni

Maarja tee raamatupidamiseni on olnud tegelikult käänuline. Nimelt ei olnud raamatupidamine sugugi see eriala, millega Maarja end teismelisena oleks kuidagimoodi seostanud. Pigem huvitasid teda sotsioloogia, saksa keel ja kunst. Siiski otsustas ta pärast Toila Gümnaasiumi lõpetamist, et õpitav eriala peab pakkuma tulevikus piisavalt põnevust ning et sellest lähtuvalt tuleb leida just see eriala, mis neid pakub kõige enam eriilmelisi võimalusi ja toob leiva lauale igal ajal. Kuna Maarja vanaema elas Tartus, tegi ta praktilistest kaalutlustest lähtuvalt valiku just sinna linna õppima minna.

„Esmalt läksin õppima hoopis Tartu Teeninduskooli sekretäriks-raamatupidajaks. Kui kooli lõpetasin, selgus, et Tartus on ilma varasema töökogemuse ja tutvusteta keeruline tööd leida. Nõnda sai minu esimeseks erialaga seotud töökohaks hoopis AS Toila Sanatoorium, kus asusin tööle pearaamatupidaja abina. Sain ennast seal proovile panna ja ka esimese juhtimiskogemuse. Minu ülesanne oli hallata sissetulevaid ja väljaminevaid arveid, kassa- ja pangaoperatsioone, osakondade kontrolli ja aruandlust, laoarvestust. Pidin olema valmis asendama osakonna juhatajat, planeerima restorani ja kogu maja toitlustamist ning üritusi, võtma vastu tellimusi, tegelema pakkumiste, müügi, töögraafikute ja klienditeenindusega,” tõdeb ta tagasi vaadates ning lisab, et valdkond oli ääretult põnev, kuid sellest hoolimata oli tal siiski kindel soov ja siht silme ees minna ülikooli edasi õppima. Samuti ei tulnud pikemas plaanis kõne alla pidev pendeldamine Toila, Tartu ja Tallinna vahel, kus elas Maarja elukaaslane.

„Õppisin aastatel 2002−2005 Eesti Maaülikoolis õppisin maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist. Siis tuli õpingutesse pikem paus ja 2017. aastal otsustasin, et aeg on küps omandada magistrikraad. Seega astusin Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse eriala magistrantuuri. Loodan peagi oma magistriõpingud ka lõpetada,” lisab ta, tõdedes, et ega õpingud kindlasti sellega tema jaoks lõpe.

Nimelt on Maarja igati elukestva õppe poolt ning hoiab pidevalt silmad-kõrvad lahti, et olla kursis oma valdkonnaga seotud erialaste koolituste ja kursustega. Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikoolist leiab Maarja tihti huvitavaid kursusi, samuti on ta osalenud Rahandusministeeriumi korraldatud kursustel. Maarja julgustab ka teisi just hiljem õppima, sest see, kui oled juba oma valdkonnas tegutsenud – omandanud nii-öelda praktika – ja lähed siis taas ülikooli omandama või taasomandama teooriat, annab tööle ja teadmistele hoopis uue värvingu. „Ühtäkki on võimalik pusletükid kokku panna, iga kild räägitust muutub tegelikkuseks. Kui noor, äsja gümnaasiumi lõpetanu edasi õppima läheb, on ta alles oma teadmiste tee alguses ja katsetamas, mida ühe või teise infoga tulevikus peale hakata. Hiljem, juba hulka töökogemusi omades saad aga aru, miks tegelikult üht või teist teadmist reaalsuses tarvis läheb – kõigele tekib iseeneslik tähendus,” lisab Maarja ja lisab, et nõnda õppides on nauding teadmistest hoopis suurem.

Töökogemus toob enesekindluse ja viib edasi

Nagu öeldud, on Maarja Äripäeva pearaamatupidajana ametis olnud nüüdseks napid kaks kuud, kuid sellele eelnenud aastad on pakkunud talle palju võimalusi end proovile panna. Pärast AS Toila Sanatooriumis töötamist tõi elu Maarja Tallinna ning otse Siseministeeriumi, kus temast sai raamatupidamisbüroo juhataja ja pearaamatupidaja.

Parimad kogemused andis Maarjale riigiettevõtte raamatupidamise korraldus ja riigiraamatupidamise arvestuse eripärade tundmaõppimine. Tegelikult võib paljudel selline vastutuskoorem silme eest lausa kirjuks lüüa, kuid mitte Maarjal. Sellest töökohast jäi ta hiljem mõneks aastaks koju, sest muu elu vajas elamist – perre sündis järjestikku kaks last.

Aastail 2006–2009 oli Maarja lastega kodune, kuid sel ajal sai ta end raamatupidamisega ja sellega seotud muudatustega kursis hoida oma pere ettevõtteid toetades. Pärast kodus oldud aastaid liikus Maarja edasi BNS Eesti OÜ-sse, kus temast sai lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajana pearaamatupidaja. „Tegelesin ettevõtte raamatupidamise korraldamise ja arvestusega, sh ettevõttesisese ema- ja tütarettevõtte aruannete koostamise ja esitamisega,” selgitab ta tollaseid tööülesandeid. Pärast seda sündis perre kolmas laps ja Maarja oli taas veidi raamatupidamisest eemal.

Üle nelja aasta, täpsemalt aastail 2015–2020, oli Maarja ametis Malmerk Klaasium OÜ pearaamatupidajana ja seda kogemust – tootmisvaldkonda – iseloomustab ta taas kui väga eriilmelist. „Minu ülesanne oli tootmisettevõtte raamatupidamise korraldamine. Huvitavateks proovikivideks olid just piiriülene arvestus, tootmisettevõtte raamatupidamise arvestus, majandustegevuse analüüs ning majandustarkvara juurutamine ja täiendamine,” loetleb Maarja tollaseid tööülesandeid, lisades, et see töökogemus lõppes koondamise tõttu ning just nõnda avanes uks Äripäeva tulemiseks. Oma varasemaid töökogemusi iseloomustab Maarja kui pea ees vette hüppamist – sest ka raamatupidamine on ettevõtte valdkonnast lähtuvalt alati erinev ning tema jaoks on olnud ääretult huvitav raamatupidamise eri külgi näha.

Arvestusala Edendaja tiitli anname välja raamatupidajate päeva konverentsil. Tule kohale või vaata veebiülekannet, rohkem infot SIIN!

Meeskond, kes mõistab eesmärke ühtemoodi

Maarja iseloomustab end kui pea paarikümneaastase raamatupidamisalase töökogemusega spetsialisti, kel kogemus ette näidata nii era- kui ka avalikust sektorist. „Enda arvates olen kohusetundlik, sihikindel, kohanemisvõimeline, täpne, suure saavutus- õppimis- ja arenemisvajadusega. Olen oma senises tööelus otsinud ning pidanud oluliseks huvitavat ja väljakutseid pakkuvat ametikohta ettevõttes, kus saaksin rakendada õpitavaid teadmisi ning kus väärtustatakse töötajaid ja nende arengut,” tõdeb ta ennast kirjeldades.

Oma kolleegidest rääkides sõnab ta, et hea on ühte jalga astuda nendega, kes teevad oma tööd hingega ja kohusetundlikult ning on valmis õppima ja asja vastu huvi tundma. Ja Maarja tõdeb, et selliste kolleegidega on elu teda igal sammul kokku viinud – mille üle on ainult rõõm.

„Pean oluliseks üksteise austamist, meeskonnatööd, inimlikkust – oleme ju iga päev ühe asja eest väljas ning just nõnda jõuame kõige hõlpsamini tulemuseni, mida soovime saavutada. Juhtidest hindan ühtlasi neid, kes julgevad ja tahavad anda oma alluvatele vabad käed, kes kuulavad pakutavaid ideid ning annavad võimaluse neid realiseerida.

Eks vabadus ja vastutus käivad ikka käsikäes, kuid sära toob inimestele silmadesse just see teadmine, et sinuga arvestatakse, sind kuulatakse ja sa oled ettevõttele oluline nii töötaja kui ka inimesena,” selgitab Maarja, mis teda kõnetab. Just see aitab luua ja hoida usaldust ja motivatsiooni ning nõnda püsib ka meeskond ettevõttes kauem ega kipu laiali jooksma. Ja järjepidevus – see viib sihile! Tema sõnul tuleb leida töötajatele ka ettevõtte sees arenguvõimalusi, julgustada neid õppima ja end täiendama. Oluline on ka kiitus ning juhilt saadav tagasiside – mitte ainult laitus, vaid ka tähelepanu ja hea sõna, et töötaja tunneks, et ta teeb õiget asja ning on oma meeskonnale oluline.

„Siinkohal lähen korraks tagasi lapsepõlve. Mulle meenub, kui matemaatikaõpetaja mind kiitis põhikoolis – see pani aluse armastusele matemaatika vastu ja ehk ongi see üks põhjus, miks mind nüüd raamatupidamise valdkonnast leida võib,” muigab Maarja meenutades.

Juhindu südame kutsest ja mõistuse häälest

Nagu öeldud, oli Maarja jaoks eriala valides oluline see, milline haridus elus edasi viib. „See oli minu eesmärk pärast kooli lõpetamist, kuid praegustel noortel soovitan pigem valida selle valdkonna, mis silma särama paneb. Tänapäeva noored on lihtsalt nii ägedad ja võimalusi läbilöömiseks on neil kaugelt rohkem kui meil omal ajal. Kuid kindlasti soovitan kõigil olenemata erialast omandada teadmised rahaasjadest, millest meie ajal midagi ei räägitud. Tunnetada ära oma tugevad küljed ja nende põhjal teha plaane. Leida iseenda jaoks koht töömaastikul. Mis on see, mis mind huvitab? Kuhu tahan jõuda? Mida saavutada? Kes ma olen? Need on vaid mõned küsimused, mida endale esitada. Sest see, kuhu noor inimene pärast kooli lõpetamist õppima läheb, võib määrata kogu tema järgneva elu. Just see keskkond, kaaslased, teadmised, suhted sillutavad eluteed. Seega, kui vähegi võimalik, tuleks hoida oma siht silme ees ning kui see esimese korraga ei õnnestu, siis annab see juurde mõne väärtusliku kogemuse,” tõdeb ta.

Maarja ise on samuti endale neid küsimusi esitanud ning püüdnud selgeks teha eesmärgid, piirid ja võimalused tööelus. „Ennast tuleb pidevalt ületada ja ma olen valmis seda tegema. Kasvatama kogemuste kaudu enesekindlust ning hankima teadmisi mitmesuguste tööalaste võimaluste abil,” ütleb ta.

Mis on aga Maarjale senisest tööelust meelde jäänud? Millised kogemused on enim õpetanud? „Mul on nii suure organisatsiooni kui ka väiksema ettevõtte raamatupidamise korraldamise kogemus. On olnud alustatavaid ettevõtteid, kus kogu arvestus tuleb alles luua ja sisse seada, ning tegutsevaid ettevõtteid, kus on näha rakendatud põhimõtteid. Kindlasti on kasuks ka see, et on nii avaliku kui erasektori kogemust. Just erinevate ettevõtete kogemus on see, mis on andnud teadmisi, mis on olnud parimad tavad arvestuse pidamisel, mis on efektiivsem ja mis vähem efektiivne. Tihti näen seda, et on jäädud mingite protsesside lõksu: kuna „alati” on nii tehtud, siis pole olnud mahti neid harjumusi muuta, kuigi vajadust selleks tegevuseks enam pole. Kuna eri ettevõtetes on olnud ka veidi erinevad tööülesanded ja ootused, siis olen juba aru saanud, mis tegevused on need, mis enim rahuldust pakuvad. Kogemustest hindan seda, et on olnud võimalus end kurssi viia piiriülese arvestusega, avaliku sektori arvestuse eripäradega, personaliarvestusega, majandustarkvara juurutamisega kaasnevate probleemidega, kontserniarvestuse ja aruandlusega ning majandustulemuste analüüsimisega.”

Nagu Maarja ütleb, juhindub ta alati sellest, et pole võimalik, et midagi teha ei saa. „Alati on olemas mingi lahendus või võimalus. Iga lahendus ei pruugi ka kohe olemas olla. Tuleb ainult veidi mõelda ja otsida, mitte kohe lahenduse otsimisest loobuda,” selgitab ta.

Arvestusala Edendaja 2020

Tunnustame koos valdkonna tegusaid inimesi - anna oma hääl SIIN!

„Minu elus on mind kindlasti mõjutanud väga hea matemaatikaõpetaja Inna Toovis. Samuti on alati olnud toetavaid ja minusse uskuvaid inimesi ning loomulikult on mind mõjutanud igal töökohal head kolleegid, kes on juhtumisi olnud väga head oma ala spetsialistid, kellega üheskoos õppida ja areneda,” lisab ta.

Kuidas puhkab aga Maarja töömõtetest? Mis köidab teda vabal ajal? Oma huvialade ja harrastustena toob Maarja perega aja veetmise kõrval välja tervisespordi, teatri, muusika, kunsti, tantsimise, lugemise, reisimise ning käsitöö. Ning eks mitmekülgsus olegi oluline – vaid nii saab pea töömõtetest puhtaks ja puhkab nii keha kui ka vaim. Samuti on Maarja abikaasa teda aastate jooksul nakatanud tõsise matkakirega. „Pea igal aastal oleme saanud kas perega või kahekesi käia Euroopa metsikumaid ja vähem külastatavaid paiku avastamas või mägedes suusatamas. Paar korda kuus võtame ette ka mõne Eesti matkaraja. Loodus on just see koht, kus saab tähelepanu vaid sel hetkel oluline.”

Raamatupidamine – valdkond, mis inspireerib ja toob teadmised keskpõrandale kokku

Maarja sõnul on raamatupidamisvaldkond ajaga kardinaalselt muutunud. „Kindlasti ei ole raamatupidaja puhul enam ammu tegemist andmete sisestajaga. Tänapäeva raamatupidaja peab olema valmis ettevõtte juhtimises kaasa lööma, nõu andma ja valdkonda korrastama. Raamatupidaja peab olema oma olemuselt multifunktsionaalne – tal peavad olema teadmised väga paljudest valdkondadest ja ta peab oskama neid erinevates olukordades kasutada. Vajalikud on laiemad teadmised kui vaid raamatupidamise põhitõed,” on Maarja kinnitusel raamatupidaja kui ettevõtte juhi käepikendus.

Ajakirja Raamatupidamise Praktik loeb ta ka just seepärast, et sealt leiab väga palju kasulikke näpunäiteid ja teadmisi nii raamatupidamisest kui ka muudest valdkondadest. Näiteks huvitavad teda lood psühholoogiavallast. „Ja ka persoonilood – on huvitav lugeda, millise inimesega tegu – tihti üllatun, kui loen ühe või teise inimese tegemiste ja huvialade kohta. On suur rõõm olla nüüd ka ise selle ajakirja kaanel,” lisab ta.

Kõige olulisemaks peab Maarja aga siiski armastust ja austust oma töö, kolleegide ja valdkonna vastu. „Kõike, mida teed, tuleb teha kirega, peab oskama analüüsida ja ka ette vaadata. Kuigi raamatupidamine on justkui ratsionaalne ja arvudel põhinev valdkond, on selles siiski ka palju sellist, mis üllatab. Tuleb leida aega süveneda, pakkuda lahendusi ja leida seoseid – seda nii individuaalselt kui ka meeskonnana,” tõdeb ta.

Maarja Kipperi nõuanded raamatupidajatele

• Ole avatud meelega!

• Ole uudishimulik: õpi ja täienda end pidevalt oma valdkonnas.

• Ole vastuvõtlik uuendustele.

• Püüa alati näha oma töös laiemat pilti.

• Ära loobu kunagi enne proovimist!

• Hinda kolleegide teadmisi ja jaga ka oma teadmisi teistega – õppimine on vastastikune protsess.

• Püüa leida kohti ja võimalusi, kus oma tööd tõhusamaks muuta, ning jäta rutiinne töö masinatele.

• Ole kursis uute parimate tehniliste võimalustega.

• Tee asju sellepärast, et neid on vaja teha, mitte sellepärast, et nii on alati tehtud.

• Paku ise välja huvitavaid ja uusi ideid ning mõtle kaasa.

• Toeta alustavaid raamatupidajaid ja ole neile eeskujuks!

Kes on Arvestusala Edendaja?

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali.

Ülevaade tänavustest kandidaatidest on SIIN!

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Marianne LõhmusRaamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700