Balti riikides kasutasid COVID-19 abimeetmeid kõige sagedamini Leedu väikeettevõtted

COVID-19 esimene laine pani Euroopa ettevõtteid selgelt rohkem muretsema majanduslanguse mõjude pärast. Euroopa juhtiva inkassoettevõtte Intrum uuringu kohaselt arvas 44% COVID-19 kriisi ajal vastanud ettevõtetest, et majanduslangus mõjutaks tõsiselt nende äri – veel veebruaris oli sama näitaja 26%. Siiski kalduvad Eesti ettevõtted Euroopa võrdluses olema optimistlikumad, millele viitas ka Eesti II kvartali oodatust väiksem majanduslangus, teatas Intrum.

EVEA tegi Vabariigi Valitsusele kolm ettepanekut koroonakriisis inimeste vaba liikumise piirangute tõttu enim kannatanud ettevõtete toetamiseks, mille elluviimine võimaldaks kiiresti ja oluliselt leevendada nende probleemi.

Ligikaudu 3700 Rootsi ettevõtet loobus maksupuhkusest, mis toob riigile ootamatult tulu ligikaudu 3 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 290 miljonit eurot, vahendab Dagens Industri.

EVEA pöördus Riigikogu liikmete poole ning taotleb riigieelarvesse paindlikkust kriisimeetmete edasiseks täiustamiseks, et ministeeriumidel oleks võimalik muuta ja parandada kiiruga väljahõigatud meetmeid.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.