Kaugtöö ― varjukülgedega õnnelik võimalus

Kaugtöö on tulnud ja jäänud ning elab tänu koroonaviirusele üle uuestisündi. Audiitorid, raamatupidajad ja teised valgekraed on viimasel ajal peaasjalikult kodukontorites töötanud ja kuigi alguses oli kõik harjumatu ja imelik, siis elu on näidanud, et inimesed on väga kohanemisvõimelised ning saavad päris hästi hakkama. Igatahes on oodata, et järjest rohkem auditeid ja raamatupidamisarvestust tehakse ilma füüsiliselt kokku saamata, kirjutab Grant Thornton Balticu partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper.

Skandinaavia tõmme jääb kriisi tagajärjel nõrgemaks ning selleks, et ettevõtted järgmises kriisis upakile ei kukuks, tuleb teha ära otsus, et teadus on ettevõtluse üks alustest, rääkis juhtimiskonsultant Mait Raava saates "Kuum tool".

Kuidas tuvastada, et kodus töötav töötaja on ikkagi õige inimene, kas lubada töötajatel kodus töödokumentide printimist, kuidas saavutada tasakaal kaugtöö kontrollimisel, kas kaugtöö puhul tuleb lepinguga panna paika töötaja vastutus ning ka eraldi karistused võimalike rikkumiste eest?

Kui varem oli töö virtuaalne juhtimine ja organiseerimine paljudele üks valikutest, siis nüüdseks on see otsene vajadus.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.