Töö kodu(kontori)s võib olla ühtaegu nii rõõmustav võimalus kui tüütu paratamatus. Sõltub, kuidas keegi suhtub, ja kui kaua on kodus töötanud.
Väga mõnus on, kui ei pea varahommikul tööle tormama, ja võid tööpäeva alustada rahulikult, oma tempos ja rütmis. Esialgu naudid seda südamest, ent aja möödudes hakkad tundma puudust kindlast tööpäeva algusest ja lõpust, kolleegidest ning kuuluvustundest. Tekib soov elada nädalas osa tööajast määratletud rütmis, et igapäevaelul oleks raam nagu mistahes tehnikas kunstiteosel. See distsiplineerib ja sunnib looma päevakava. Kellel ei olnud enne koroonaaega võimalust kodunt töötada, tundus see roosamannaliku võimalusena.