Uuring näitab, et pensioniks ei olda valmis, kuid ka koguda ei soovita

Pikkani sõnul tuleb leppida sellega, et praegune säästmine oma tulevaste pensioniaegsete kulutuste jaoks mõjutab tänast tarbimissuutlikkust. „Keegi teine peale inimese enese seda ootuste ja võimaluste vahel valitsevat tühimikku täita ei saa. Seejuures on oluline teadvustada, et ka see 40% suhe kehtib vaid keskmise palga teenijale. Inimesele, kelle palk on keskmisest oluliselt kõrgem, on ka kukkumine teravam,“ täpsustas ta.

Inimesed, kel ei ole III pensionisammast, põhjendasid selle puudumist erinevate asjaoludega: ei ole piisavalt vaba raha, mida investeerida (31% vastajatest Eestis, 46% Lätis ja 41% Leedus), ei usu, et raha seal kasvaks (31% vastajatest Eestis, 29% Lätis ja 32% Leedus) või ei ole olnud aega sellega tegelemiseks (18% vastajatest Eestis, 17% Lätis ja 11% Leedus).

Pikkani rõhutas, et oma ootuste realiseerimiseks on vaja palju ise ära teha ning pensioni kogumiseks on oskuste korral ka teisi võimalusi peale maksusoodustusega III samba. „Kui otse finantsturgudele investeerimine või kinnisvara ostmine tunduvad paremate lahendustena, siis tuleks neid võimalusi kasutada. Kui vara riskide hajutamiseks on piisavalt ja finantsturgudel tegutsemisega saadakse omal käel hakkama, siis on need head lahendused. Aga ükskõik mis lahenduse valimise puhul on oluline tegutseda ja võtta oma tulevik enda kätesse, mitte jääda liiga kauaks ootama,” soovitas Pikkani.

Oma tulevase pensioni suurust saab arvutada sotsiaalkindlustusameti veebilehel olevas kalkulaatoris.

Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais. Eesmärk oli analüüsida eriolukorra mõju Baltimaade inimeste finantsolukorrale ning nende hoiakutele seoses säästmise, investeerimise ja pensioniks kogumisega. Uuringus osales 1618 inimest vanuses 23–59 Eestist, Lätist ja Leedust.