Tallinna linna korteriühistukomisjoni peamine eesmärk on olla lepitav vaheorgan korteriühistute, nende liikmete või ametiasutuste vahel.
Abilinnapea Eha Võrgu sõnul püüab komisjon oma töös jagada linna asutustele soovitusi korteriühistutega seotud menetluste tõhustamiseks ning aidata lahendada tüliküsimusi kohtuskäimiseta, sest paljude arusaamatuste põhjuseks on tihti erinev arusaam seadusandlusest. Siiani on Tallinn pakkunud eelkõige individuaalset nõustamisteenust linna infosaalis.
„Sellepärast leidsime, et enne kohtusse minemist võiks olla komisjon, kus oleks võimalik lepitada ja selgitada seadusandlust eesmärgiga, et erinevad osapooled jõuaksid omavahel kokkuleppele ja normaalne omavaheline suhtlemine korteriühistus jätkuks,“ rääkis Võrk ning lisas, et komisjoni töösse soovitakse kaasata ka erinevaid linna ametiasutusi, et ühtlustada menetluspraktikaid ning lõpptulemusena jõuaks ka seadusandluse muutmiseni.
Komisjoni liige ja endine Harju Maakohtu esimees Helve Särgava rääkis, et nii korteriühistute juhid kui ka korteriühistute liikmed on aastaid rääkinud soovist, et loodaks sarnane komisjon, nagu on töövaidluskomisjon või üürikomisjon, kus oleks võimalik lahendada probleeme kohtuväliselt, ilma riigilõivu ja rahaliste vahenditeta.
Komisjoni liige Priidu Pärna tõdes samuti, et Tallinna linna initsiatiivil loodud komisjon on hea algus selleks, et tulevikus looks ka riik korteriühistute vaidlusi lahendava komisjoni.
Korteriühistukomisjon moodustati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 20.04.2020 nr 490-k. Komisjoni eesmärk on lahendada korteriühistute ja nende liikmete vahelisi vaidlusi ning tõhustada Tallinna linna asutuste tegevust korteriühistutega seotud menetlustes. Avaldused ja lisainformatsiooni leiab Tallinna kodulehelt:
www.tallinn.ee/korteruhistu.
Eelmisel aastal jooksul nõustati linna infosaalis ligi 1 100 korteriühistu esindajat, lisaks said Lasnamäe linnaosas nõustamist 144 korteriühistut.
Allikas: Tallinna Linnakantselei
Seotud lood
Eestis olevad ca 23000 korteriühistut on seoses eriolukorraga ülimalt keerulises situatsioonis. Peale igapäevase majandustegevuse ja elutähtsate teenuste vahendamise peavad ühistud tagama üldkasutatavate ruumide puhtuse, abivajajate abistamise, korrale kutsuma valesti parkijaid, tagamaks operatiivsõidukite ja prügiveoautode ligipääs, jne. Lisaks on murekohaks iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine.
Ärritunud korteriomanikud kipuvad korteriühistu koosolekul juhatuse liikmete suunas inetusi pilduma, kuid läbimõtlematult lendu lastud sõnad võivad kaasa tuua karistuse.
Tõenäoliselt ei ole Eestis ühtegi korteriühistu juhatuse liiget, kes poleks pidanud tegelema korteriühistu elanike hulka kuuluvatelt võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmisega.
Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. See tähendab, et korteriühistu liikmeks saab olla vaid korteriomanik. Kui korteris elab rentnik, siis temale ühistu liikme staatus ei laiene.
AccountStudio on äritarkvara, kus kõik lahendused on läbi mõeldud ja moodulid sobituvad omavahel perfektselt, pakkudes stabiilset terviklahendust. Parim töövahend nii raamatupidajale, raamatupidamisbüroole kui ka ettevõtjale – meiega liigud eesmärkide suunas!