Töötukassa makstava töötasu hüvitise kajastamine raamatupidamises

Ettevõtjate kohus on esitada äriregistrile igal aastal oma firma majandusaasta aruanne, mis tõestab nende majandustegevuse korrektsust ning tegelikkusele vastavust. Kelle jaoks on see veel oluline ning mis juhtub, kui aruanne jääb esitama, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Koroonaviirusest põhjustatud kriis on langenud täpselt majandusaastaaruannete koostamise kõrgajale. Esimesed signaalid koroonaviiruse levimisest jõudsid meieni 2019. aasta lõpus. Viirus ise jõudis Eestisse märtsis 2020 ehk peale 31.12.2019 bilansipäeva ja selle mõju on enamikule ettevõtetele oluline. Grant Thornton Balticu partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper selgitab, kas ja kuidas kajastada koroonaviirusega seotud asjaolusid raamatupidamise aastaaruandes.

Iga-aastane audit on asendamatu abimees kindluse saamiseks, et ettevõtte raamatupidamine on korras. Üheks olulisemaks eelduseks audiitori ja ettevõtte tulemuslikuks koostööks on tähtaegadest kinni pidamine ja eelnevalt kokkulepitud ajal valmisolek auditiks. Grant Thornton Balticu kliendisuhete ja teeninduskvaliteedi juht ning vandeaudiitor Kristiine Villemi jagab nõuandeid audiitori ja auditeeritava hea koostöö tagamiseks.

Paljude Eesti ettevõtete iga-aastase majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juunil. Et aruande esitamine ei tunduks tüütu kohustusena, on mõistlik aastaaruannetes sisalduvat infot ka analüüsida. Majandusaasta aruanne on ettevõtte visiitkaart ja usaldusväärsuse näitaja avalikkuse ees. Aastaaruannet peetakse ka ettevõtte hinneteleheks: sealt saab teada, kas ettevõte lõpetas eelmise majandusaasta suurepäraselt või saaks edaspidi märgatavalt paremini.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.