Mis juhtub, kui aastaaruanne jääb esitamata?

Esmalt annab aruanne võimaluse maksu- ja tolliametil kontrollida meie ettevõtjate majandustegevuse tegelikkusele vastamist ning lisaks peaks see andma ausat informatsiooni teistele osapooltele – näiteks võiks see vajalik olla võlausaldajatele oma võlgniku majandusliku olukorraga tutvumiseks või kreeditorile otsuse langetamiseks, kas anda partnerile laenu või ettemaksuta kaupa. Samas viimaste sündmuste valguses võib isegi aruande järgi väga heal järjel olnud firma seis olla tänaseks oluliselt muutunud, mis tähendab, et eelkõige on aruannet otsuste langetamisel mõistlik võtta aluseks ikkagi tavapärases majandusruumis, milles ei ole toimunud või toimumas kollapsit. Peale nende osapoolte on aastaaruanne põnev ja ka vajalik infoallikas konkurentidele.

Aastaaruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Kuna enamikel firmadest langeb majandusaasta kokku kalendriaastaga, siis on selleks tähtajaks 30. juuni. Kui see päev langeb üldisele puhkepäevale, siis tuleks aruanne esitada järgmisel üldisel tööpäeval. Aruande õigetähtaegselt esitamata jätmise eest näeb seadus ette mitmesuguseid sanktsioone, kuid raamatupidajate kogemus ütleb, et tegelikkuses ei juhtu alguses midagi väga radikaalset ning esmalt antakse ettevõtjatele siiski aega rikkumine heastada. Kui aga ka seadusesilma tähelepanu all olles aastaaruannet ei esitata, võib asjaolude kokkulangemisel kohus määrata süüdlasele rahatrahvi.

Kuna aastaaruande aluseks on raamatupidamisandmed, siis aruannet koostama asudes peaks ettevõttel olema raamatupidamine korras, see tähendab, et numbrid üle vaadatud, kontrollitud, saldod tarnijate ja ostjatega võrreldud, varud ning põhivara inventeeritud. Kui aruanne on valmis, aga enne esitamist on toimunud ettevõtte tegevust mõjutavaid sündmusi, tuleb nendest kirjutada tegevusaruandes. Välja tuleb ka nende sündmuste võimalik mõju ettevõtte tegevusele ning tulemustele nii aruande esitamise ajal kui ka tulevikus.