Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis on hakanud levima uut tüüpi finantspettused
Jaanuaris registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) 251 intsidenti, mis on umbes sama hulk kui mullu keskmiselt. Üha enam on arenemas finantspettused, kus kurjategijad sihivad võltsarvetega suurte ettevõtete kliendibaasi.
Viimasel ajal on saadetud rahapetmiseks mitmete Eesti asutuste ja ettevõtete juhtide nimelt petukirju. Libaarvetega varustatud kirju saadeti nii eraettevõttetele kui ka riigiasutustele.
Kaks ettevõtet ja üks omavalitsus teatasid Riigi Infosüsteemi Ametitile (RIAle), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.
Eesti ettevõtted kannatavad vähekaitstud meiliserverite ja –süsteemide tõttu igakuiselt tuhandeid eurosid kahju. AKI ja RIA tuletavad ettevõtetele meelde, et nende kasutatavad meiliserverid oleksid häälestatud tagama e-kirjade usaldusväärsust ning kasutaksid vaid krüpteeritud andmeedastust ja sisse logimist.
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.