Muutuv töökeskkond: vajadused ja heaolu

Samavõrd kasinaid töötingimusi nagu puidutsehhis pole Tartus tegutsevas jalatsifirmas AS Samelin, mille järjepidevus ulatub 1945. aastasse, kunagi olnud. Tegevdirektor Leida Kikka tunnistab, et tohutut töökeskkonna muutust võrreldes nõukaajaga pole tehtud, sest tehasel on alati olnud oma söökla, puhke- ja olmeruumid. Masinad on kaasaegsemad ja ümbrus kenam, aga see on loomulik muutus. Puhkeruumid on remonditud, neis on miklolaineahjud, kohvimasinad, veekeetjad... Ühtlasi on arendatud töötajate olmekultuuri. Leida Kikka meenutab, et selleks pidid nad isegi vaeva nägema, sest töötajad leidsid: „Milleks on vaja WC-de remondiks raha kulutada?“ Juhtkond arvas, et kui need on väga ilusad, siis inimesed hoolivad rohkem. Majas on kenad duširuumid, ent needki olid nõukaajal olemas.

Toona polnud töötajatel ergonoomilisi toole, mõõdetud valgust ja õhusaastet. Laes ei siranud ledvalgustus ja õmblusmasinatel kohtvalgustus. Praegu kasutatavad kemikaalid ja liimid on polüetüleenivabad ehk pole samavõrd mürgised, materjalides on vähem kahjulikku kroomi, jalatsivorme ei puhastata ohtliku kemikaaliga jms.

„Vanasti olid vaid kummikindad, kuid nüüd igaühel igale tööle vastavad töökindad. On kõrvaklapid ja respiraatorid, et töötajad tolmu sisse ei hingaks. Nõukaajal oli ainult gaasimask, mida keegi ei kasutanud,“ loetleb Leida Kikka praegusi vahendeid. Varem tõmbasid töötajad selga töökitli, nüüd fliisi ja T-särgi, kuigi mõni eelistab endiselt ruudulist sitsikitlit.

„Noored inimesed kannavad moodsat riietust. Konveieri- või õmblusmasina taga töötades on nad meigitud ja soenguga,“ nendib tegevjuht, kelle alluvuses on ligi sada töötajat. „Meie prioriteet on investeerida inimeste tööd hõlbustavatesse seadmetesse ja töö tõhususse.“

HKScan Estonia AS personalidirektori Relika Rohtoja sõnul on viimase poole sajandi jooksul ka toiduainetetööstuse töökeskkonnas pööratud aina enam tähelepanu töötajate heaolule, tervisele ja ohutusele. Tõusnud on ka töötajate teadlikkus. ”Kõikide investeeringute puhul arvestame alati, kuidas luua võimalikult mugav ja ohutu töökeskkond. Seadmete ja tehnika valikul mõtleme läbi, kuidas tööd automatiseerida, töötajate füüsilist koormust vähendada ja ohutumaks muuta, et tööõnnetusi vältida,” sõnab ta, viidates, et 2013. aastal avas ettevõte Tabasalus kaasaegse Talleggi lihatööstuse, kus on töötajate kasutada uued, puhtad, mugavad ja heledates toonides olme- ja pesemisruumid. Hiljuti soetati sinna ka varbsein, kus saab end vahepeal venitamas käia, kuna paljud töötajad teevad rutiinseid liigutusi. ”Kontoris on võimalik pallidel istuda, et selga säästa. Samuti pakume töötajatele võimalust süüa sooja lõunat, mille maksumuse osaliselt hüvitame. Saab sõita tasuta ja mugavalt bussiga tööle ja koju.“

„Aja jooksul on inimesed muutunud tööruumide suhtes nõudlikumaks,“ leiab HammerHub OÜ müügi- ja tegevjuht Katre Tamp. „ja täiesti õigustatult, sest valdav osa päevast tuleb veeta seal. Tähtsustatakse ruumide õhuliikuvust ja temperatuuri, mööbli ergonoomilisust, head valgustust ning puhkenurkade olemasolu.“ Kaasaegsetes kontorites leidub rohkelt nutilahendusi ― läbi telefonirakenduse saab muuta õhuliikumist, valgustust ja uste lukustust. „Näiteks HammerHub kontorihotelli sisenevad kliendid mugavalt näpujäljega. Pole vaja võtmekimpe kaasas kanda.“

Võrreldes viiekümne aasta taguse ajaga vastavad Katre Tambi arvates kaasaegsed kontoriruumid palju enam inimeste vajadustele. Nende mugavust ja väljanägemist hinnatakse aina enam. Samavõrd oluliseks peetakse töökoha mugavust ― võimalust reguleerida ruumi temperatuuri, ergonoomilist mööblit jms. Olulised on vaiksed kõneboksid privaatseteks vestlusteks, võimalus valida nõupidamisruume jms.

Aina menukamaks on Eestiski muutunud coworking kontorilahendus, mis sai alguse 2005. aastal San Francisco tarkvarainsener Brad Neubergi koostöötamise fenomenist.