Sisseränne suurendab juba viis aastat rahvaarvu

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Surmasid oli 2019. aastal sündidest endiselt rohkem ja loomulik iive jäi negatiivseks (1490). Seda võib pidada ootuspäraseks, sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitusealiste inimeste arv väheneb. Rahvaarvu pööras aga kasvule positiivne rändesaldo: 2019. aastal saabus Eestisse elama 5030 inimest rohkem kui siit lahkus.

Aastal 2019 sündis Eestis 13 900 last, see on üle 400 lapse vähem kui aasta varem. Arvestades, et 1990. aastatel sündinud väiksearvuline põlvkond on jõudnud aktiivsesse pere loomise ikka, oli sündide arvu vähenemine ootuspärane. Tõenäoliselt avaldas sündimusele endiselt mõju kolmanda lapse toetuse suurenemine, sest lapsi sündis rohkem kui 2017. aastal, kuigi naiste arv on kahe aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud. Hilisem analüüs näitab, kas eelmise aasta langus tulenes esimeste ja teiste laste sündide arvu vähenemisest või sündis ka kolmandaid lapsi vähem kui 2018. aastal.

Möödunud aastal suri 15 390 Eesti elanikku. Vanemaealiste arvu suurenemisele vaatamata on surmade arv üha pikeneva eluea tulemusena viimasel kümnendil olnud stabiilne.

Välisränne on juba viimased viis aastat muutnud rahvaarvu positiivses suunas. Aastal 2019 saabus Eestisse elama 12 240 ja siit lahkus välismaale 7210 inimest. Rändesaldo on aasta varasema ajaga võrreldes langenud 2000 inimese võrra. Rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige raskem hinnata, sest hiljem täiendab statistikaamet rändeandmeid peale rahvastikuregistri info ka registreerimata rände näitajate alusel. Lõplikku tulemust on teiste rahvastikusündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam saada ning see võib rändevoogusid oluliselt suurendada. Väljaränne suureneb peamiselt seetõttu, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ei registreeri oma lahkumist. Sisseränne aga suureneb eelkõige samade inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, sest eelnevat lahkumist ei olnud registreeritud.

Esialgne rahvaarv arvutatakse eelmise aasta esialgsete sünni-, surma- ja registreeritud rändeandmete põhjal.

Väljarännanute hulka ei ole arvatud isikuid, keda käesoleval aastal rahvastikuregistri seaduse muudatuse tõttu ei arvestata registris Eesti elanikeks, kuna nende elukoht oli viimasel aastavahetusel registreeritud vaid kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 12. mail. Püsielanike määramise reeglite (residentsuse indeks) kohta saab põhjalikuma ülevaate SIIT.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Allikas: Statistikaamet

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700