Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene
Õiget vastust, et alles kümne aasta pärast, teadis vaid 20% vastanutest. Kõige sagedasem valearvamus on, et uuesti liituda saab igal hetkel.
Kõige suurem on teadlikkus teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksu osas (60%), järgnevalt ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu (54%). Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38% vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36% ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29% vastanutest.
„Uuringutulemused on murettekitavad, sest teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24,“ selgitas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
35% elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20% vastanutest soovib kogumissambast väljuda ning 7% soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35% elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.
„Vabanev raha soovitakse kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks,“ ütles Kati Voomets.
Uuringutulemustest selgus, et elanikest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab enda hinnangul piisavalt kogemusi vaid 12%. Vähesel määral omab varasemaid kogemusi neljandik vastanutest ning ainult 43% omab teadmisi, kuid ei oma investeerimise kogemust.
Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele pensionisambale loodab 30% ning pea sama palju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17% vastanutest.
„Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks. Tegelikult on teise samba fondide tootlus ületanud inflatsiooni 82% ajast. Tulevikus annab teise sambasse kogunenud raha olulise panuse meie pensionisse, kuid kindlasti on vajalik ka täiendavalt säästa,“ selgitas Kati Voomets.
Pensioniuuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS möödunud aasta novembrist detsembrini. Uuringus osales 740 inimest vanuses 18–65 eluaastat.
Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele