Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud õiget vastust küsimusele, millal teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda.

Foto: pixabay

Õiget vastust, et alles kümne aasta pärast, teadis vaid 20% vastanutest. Kõige sagedasem valearvamus on, et uuesti liituda saab igal hetkel.

Kõige suurem on teadlikkus teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksu osas (60%), järgnevalt ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu (54%). Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38% vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36% ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29% vastanutest.

„Uuringutulemused on murettekitavad, sest teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24,“ selgitas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

35% elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20% vastanutest soovib kogumissambast väljuda ning 7% soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35% elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.

„Vabanev raha soovitakse kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks,“ ütles Kati Voomets.

Uuringutulemustest selgus, et elanikest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab enda hinnangul piisavalt kogemusi vaid 12%. Vähesel määral omab varasemaid kogemusi neljandik vastanutest ning ainult 43% omab teadmisi, kuid ei oma investeerimise kogemust.

Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele pensionisambale loodab 30% ning pea sama palju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17% vastanutest.

„Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks. Tegelikult on teise samba fondide tootlus ületanud inflatsiooni 82% ajast. Tulevikus annab teise sambasse kogunenud raha olulise panuse meie pensionisse, kuid kindlasti on vajalik ka täiendavalt säästa,“ selgitas Kati Voomets.

Pensioniuuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS möödunud aasta novembrist detsembrini. Uuringus osales 740 inimest vanuses 18–65 eluaastat.

Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700