Eelnõu loob võimaluse paindlikumaks ja stabiilsemaks üürituruks

Sätestatakse sõnaselgelt, et pooled võivad kokku leppida seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Eluruumi üürniku kaitseks pannakse siiski paika maksimaalne viivise määr.

Kokku on võimalik leppida ka selles, et üürnik kannab ise terve hoone korrashoiu- ja parendamiskulud ning tagastab eluruumi sellises seisundis, nagu ta selle üürile võttes sai, või kannab ruumi remontimisega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.

Üürileandja saab teatud juhtudel võimaluse nõuda senisest suuremat tagatisraha, mille ülemmäär on ühe kuu Eesti keskmine brutopalk. „Muudatus on mõeldud olukordadeks, kus üüritav eluruum asub väga madalate hindadega piirkonnas, ja kehtiv tagatisraha ülemmäär ei kata üürileandja riske eluaseme ja selle sisustuse kahjustamise puhul,“ selgitas minister.

Üüri tõstmine tähtajalise lepingu puhul muutub selgemaks. Üürniku kaitseks tekib erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja on hinda ühepoolselt tõstnud ja see summa ei ole üürnikule vastuvõetav. Sellisel juhul on välistatud üüritõus kuni lepingu lõppemiseni.

Üürileandja kaitseks on tal õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral. Samuti on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral.

Eelnõu on ühe kooskõlastusringi läbinud, kuid esitati uuesti kooskõlastamisele valitsuse vahetumise tõttu ning kuna esimese kooskõlastuse tagasisidele tuginedes tehti selles olulisi sisulisi muudatusi. Kõige enam on muutunud korrashoiukohustuste ja üüritõusu osa.

Allikas: Justiitsministeerium