Vabariigi Valitsuse otsusega võeti vastu määrus „Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi 2004/37/EÜ muudatuste ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine.“ Määrusega täiendatakse keemiliste ainete loetelu ja nende piirnorme, et vähendada töötajate kokkupuudet töökeskkonnas keemiliste ainetega ning ennetada vähki haigestumist.
Määruses nimetatud keemiliste ainetega võib kokku puutuda peamiselt tööstussektoris (täpsemalt keemia-, puidu-, mööbli- ja metallitööstuses, kummi- ja plasttoodete tootmises), lisaks ehitussektoris ja transpordisektoris. Keemiliste ainetega kokkupuutel on suur oht erinevate vähivormide tekkele (nt kopsu-, maksa-, soolevähk), samuti võib kemikaalidega kokkupuude põhjustada hingamisteede haiguseid ja neuroloogilisi häired.
Seotud lood
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Kristi Uusmaa selgitab, kas ja kui põhjalikult peab töötaja riskianalüüsiga tutvuma.
Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kaja Niinlaup selgitab, kas töötajal on õigus keelduda töötervishoiukontrollist.
Töötervishoiu rakkerühma juhtiv tööinspektor Janika Rõõmus selgitab, mis on tööst põhjustatud haigestumine ja mis on kutsehaigus.
Sotsiaalministeerium kuulutas välja hanke, millega otsitakse koostööpartnerit töötajate tervisekontrolliga seotud küsimuste analüüsimiseks.
1. jaanuarist jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, milles kirjeldatakse uut ohutegurit, mille nimetuseks on psühhosotsiaalne ohutegur. Kas tööandja peab seoses muudatusega täiendama ka töökeskkonna riskianalüüsi?