Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida võidab riik e-arvetele üle minnes?
Seni aastas 2 miljonit paberarvet saav Eesti riik astus suure sammu kiirema, läbipaistvama ja rohelisema raamatupidamise poole, minnes 1. juulist 2019 täielikult üle e-arvetele. Miks riik sellise sammu astus, et riigikassast raha saamiseks peab arve kohale jõudma elektroonilist kanalit pidi, kindlas formaadis ja vormingus, selgitas Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” riigi pearaamatupidaja Juta Maar.
Seotud lood
Nagu iga uue asja puhul on ka e-arvete osas raamatupidajatel ja ettevõtte juhtidel rida küsimusi, millest olulisem on tõenäoliselt see, et mida me e-arvetele üleminnes võidame? Nii e-arve saatmisel kui ka vastuvõtmisel on paber- ja pdf-arvega võrreldes mitmeid eeliseid, näiteks automaatne e-arvete arhiiv ja arvete liikumise läbipaistvus, tutvustas Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” finantstehnoloogiafirma Fitek ärijuht, e-arvetele ülemineku protsessi üks entusiaste Andres Lilleste.
Artiklis on välja toodud 9. aprillist 6. maini 2019 Riigi Teatajas I avaldatud raamatupidamisega seotud õigusaktide muudatused.
Alates 1. juulist 2019 läheb riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele. See tähendab, et alates sellest kuupäevast saab avalikule sektorile saata arveid ainult e-arvetena, paberil ja elektroonilisel kujul arveid enam ei aktsepteerita.
E-arve ei ole lihtsalt e-posti teel saadetud PDF-fail. See on täielikult automatiseeritud protsess, mille käigus informatsioon liigub ühe ettevõtte finantssüsteemist teise ettevõtte finantssüsteemi. Toome teieni 7 põhjust, miks e-arveid kasutama hakata:
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.
Enimloetud
6
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele