Mida võidab riik e-arvetele üle minnes?

Seni aastas 2 miljonit paberarvet saav Eesti riik astus suure sammu kiirema, läbipaistvama ja rohelisema raamatupidamise poole, minnes 1. juulist 2019 täielikult üle e-arvetele. Miks riik sellise sammu astus, et riigikassast raha saamiseks peab arve kohale jõudma elektroonilist kanalit pidi, kindlas formaadis ja vormingus, selgitas Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” riigi pearaamatupidaja Juta Maar.

Juta Maar on olnud riigi raamatupidaja aastast 2003. „Olen väga palju oma aega kulutanud, et need asjad, mida võiks teha arvuti, tuleks anda arvutile üle. Alates aastast 2009 olen tegelenud sellega, et e-arvete teema hakkaks laiemalt levima ja poleks vaid väheste tegevus. Ja tõesti usun, et see on ühiskonnale tervikuna efektiivne, kiirem, odavam, efektiivsem ja läbipaistvam, sest kaovad sisestusvead, topeltarved, kaduma läinud arved, saatjal pole vaja teada, kuhu arve saata ning kokkuvõttes on arvete ringlus ja menetlus odavam. Eesmärk on, et mitte ainult avalik sektor ei hakkaks e-arveid vastu võtma, vaid kõik ettevõtted. See muudab raamatupidamismaailma samamoodi, nagu me täna ei käi enam maksekorraldustega pangas.”