E-arve suurimad eelised on kiirus, läbipaistvus ja võimaluste rohkus

„E-arve olemus on andmed ning raamatupidamisseaduse paragrahvi 7 lugedes saab mõne minutiga aru, mida peab üks arve sisaldama. Meie seadusandlus on suhteliselt liberaalne: nõutakse küll, et arve peab olema seitse aastat esitatav, aga samas ei ole öeldud formaati, keeli, andmebaasi mudelit ning kas säilitamine peab toimima pilves või füüsilisel kettal. Ja kuigi Euroopa tasemel on mitmeid erinevaid e-arve lahendusi, ei pea ettevõtted seda endale peavaluks võtma, vaid laskma sellel tegeleda oma teenusepakkujal. Ettevõtted ja asutused saavad alati e-arve talle sobivas formaadis – selle eest hoolitseb operaator,” rääkis Lilleste.

Üks oluline asi on tema sõnul see, et klient ei pea teadma, kelle kaudu e-arve tuleb ja kuhu läheb, sest kõik arved käivad läbi keskregistri aadressiraamatu ja operaatori. E-arvete saatmisel on erinevaid võimalusi alates arve väljade kaupa sissetoksimisest ja tasuta saatmise võimalusest läbi operaatori kodulehe kuni operaatori „liitmiseni” enda majandustarkvara külge. Iga arve läbib valideerimise, mis kontrollib automaatselt, et esitatud detailid on õiged. E-arved on kättesaadavad kõigile soovijaile, neid saab hõlpsasti koostada ja saata näiteks www.arved.ee lehel, mis on ühendatud kõigi Eesti e-arve kanalitega ja kust saata saab ka rahvusvahelisi e-arveid.

„Müügiarvete e-arvena saatmise üheks väga heaks plussiks pean kindlasti e-arhiivi, mis tekib pärast e-arve väljasaatmist. Arhiivis on olemas arve pildina, allalaadimiseks xml-kujul ning sealt saab kohe näha, millal, kuhu ja kellele on see arve saadetud. Nii on e-arvete saatjal alati olemas täisülevaade oma arvetest ja nende ajaloost,” selgitas Lilleste, kelle sõnul on sama hea läbipaistvus ka e-arvete vastuvõtul. „Kui olete arve teele pannud, on võimalus näha, kas vastaspool saab selle kätte ning samuti näitab süsteem, kas kulu on partneri poolt kinnitatud ja maksmisele saadetud või on sellega mingi probleem.”