Kommentaar: Muudatused täitemenetluses

Justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peebu kommentaar Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vaadetele:

„Esiteks ei vasta tõele see, et riiginõuete andmine MTA-le suurendab ühiskonna ebavõrdust, kuna riigi kõik maksumaksjad osalevad riiginõuete võlgnike täitemenetluse kulude tasumisel. Vastupidi, tänane süsteem on kujunenud võlgnikele üle jõu käivalt kalliks. Lisaks pole õige väita, et maksumaksjad hakkavad võlgnike eest täitekulusid kandma. Täitemenetluse püsikulud jäävad ka edaspidi võlgnike kanda, kuid samal ajal muutub see summa inimestele jõukohaseks. Esialgne analüüs näitab vähemalt viiekordset, osalt üle kümne korra võlgniku kulu vähenemist. Kuna alles jääv raha ei kulu enam kohtutäituri tasude katteks, saab võlgnik tasuda muid tema vastu suunatud nõudeid, tagada paremini enda toimetulek jne. Sellega võidavad kõik võlgniku võlausaldajad ja võlgnik ise. Tänu sellele paraneb oluliselt ka õigusrahu.

Teiseks on vale väide, et riigi kulud võlgnikega tegelemiseks suurenevad praeguse süsteemi lõhkumisel 5,5 miljoni euroni aastas. Justiitsministeeriumi hinnangul muutuvad süsteemi püsikulud võrreldes praegusega hoopis odavamaks ja selle maksvad ikkagi kinni võlgnikud täitetasu näol. Automatiseeritud protsessid ja tegevuste konsolideerimine võimaldavad kulusid kokku hoida ja MTA-l on olemas nii võimekus kui struktuur võlgade sissenõudmisega tegelemiseks. Esialgne analüüs näitab, et võlgniku makstavast täitetasust ja muudatuse tulemusena senisest enam laekuvatest summadest piisab MTA poolt läbiviidava menetluse rahastamiseks ning maksumaksja raha süsteemi üleval pidamisele ei kulutata.

Samuti on artiklis väidetud, et praeguse süsteemiga täidetakse esimese kuuga täitemenetluses pea 50 protsenti nõuetest. Justiitsministeeriumil puudub statistika, mis toetaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja väiteid. Koda ei ole sellist statistikat meile edastanud. Siiski, värsketel e-Täiturist saadud andmetel õnnestus nt detsembris riiginõuetes algatatud täiteasjadest täita esimese nelja kuuga ca 40%. See ei tähenda, et kõigi täiturite edukusnäitaja on vaadeldaval perioodil 40%, mõnel on see parem ja teisel kehvem. 2018. aastal algatatud täiteasjadest täideti aasta jooksul ära ca 36%.

See viitab asjaolule, et edasine menetlus ei ole kaugeltki tõhus. Küll aga toetab koja avaldatud näitaja meie seisukohta, et perspektiivikate ja lihtsamini täidetavate nõuete sundtäitmine saab toimuda automatiseeritult MTA poolt ning professionaalsete kohtutäiturite sekkumine nende nõuete puhul ei ole täna enam vajalik. Suure osa juhtudel täidetakse riiginõuded sissetuleku arestimise kaudu ehk masin-masin lahendustega ning seda töölõiku suudaks riik täita efektiivselt kuid oluliselt väiksemate kuludega kui kohtutäiturid.“

Allikas: Justiitsministeerium