Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sisendkäibemaksu maha arvamine eluruumi soetamisel
Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaat Pille Pettai kirjeldab maksuhalduri seisukohti eluruumi soetamisel äripinnana ning toob välja Riigikohtu lahendi ning juhised käibemaksuarvestuse tarbeks.
Sisendkäibemaksu maha arvamine vs äriühingu poolt eluruumi soetamine: haldusasi 3-16-517
Asjaolude järgi ostis äriühing korteriomandi, mis paiknes elamu otstarbega hoones ning eriomandi esemeks oli eluruum. Äriühing soovis korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhalduri arvates ei olnud korteriomand soetatud maksustatava käibe tarbeks, sest seda ei kinnitanud äriplaan. Lisaks leidis maksuhaldur, et eluruumi ei muuda äriruumiks pelgalt asjaolu, et äriühing nimetab seda äriruumiks. Peale selle märkis maksuhaldur, et kuna korteriomand on möbleerimata ja ruume ei ole veel kasutusele võetud, ei ole võimalik hinnata ruumide tegelikku kasutust, mistõttu tuleb lähtuda kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmetest ning notariaalsest lepingust, mille kohaselt on tegemist eluruumiga.
Antud juhul ehitusõiguslik kasutusotstarve takistas äriühingul äriplaani teostamist, kuid äriühing ei näidanud maksumenetluses ära, et ta oleks astunud samme selle takistuse kõrvaldamiseks.
Riigikohus andis järgnevaid juhiseid, kinnitades üle ka varasemaid seisukohti:
- pelgalt ehitusõiguslikust kasutusotstarbest lähtumine ei pruugi käibemaksuseaduse kontekstis eluruumide ja mitteeluruumide eristamisel viia õigele tulemusele. Seepärast tuleb anda maksukohustuslasele võimalus selgitada ja esitada tõendid näitamaks, et elamu, korter või muu elamu osa on tegelikult soetatud majandustegevuse tarbeks. Seejärel peab maksuhaldur hindama, kas kavandatud tegevus kujutab endast maksustatavat käivet ning kas esitatud äriplaan on usutav,
- äriplaani saab tõendada lisaks muule ka suulise seletusega,
- kui maksuhaldur on maksuotsust nõuetekohaselt põhjendanud, lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastav äriplaan on realistlik. Kui esineb õiguslikke takistusi, mis ei lase äriplaani ellu viia, peaks maksukohustuslane esile tooma, milliseid abinõusid on ta kasutanud või plaanib kasutada, et viia eluruumi kasutusotstarve kavandatava kasutusotstarbega kooskõlla. Äriühingul on kohustus tõendada, et tal on tõesti kavatsus võtta korter kasutusele äriühingu kontorina, sh saaksid tõenditeks olla kontori sisustamiseks tehtavad tellimused, töötajate palkamiseks töölepingud jms.
- kui äriühingul puudus maksuotsuse tegemise ajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ei välista see käibemaksu korrigeerimist tulevikus. Antud juhul oli ka maksuotsuses märgitud, et kui äriühing hakkab edaspidi korterit kasutama äriühingu kontorina, on tal õigus korrigeerida korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu vastavalt korteriomandi maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele