Vabatahtlik kogumispension on ohuks Eesti kapitaliturule

Finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse liikmete hinnangul on kohalikud pensionifondid Eesti kapitalituru nurgakivi ning mõte teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest või selle kaotamisest on ohtlik.

Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmine on ohuks Eesti kapitaliturule  Foto: pixabay

Selline samm tooks kaasa majanduslikult väga rasked tagajärjed – kohustuslik fondivarade kiirmüük ja raha laiali jagamine hävitaks Eesti institutsionaalse kapitali.

FinanceEstonia juhib kestvate koalitsiooninõupidamiste taustal tähelepanu järgnevale:

1. Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmine tingib kohaliku kapitalituru taandarengu ja kokku varisemise, mille üheks olulisemaks nurgakiviks on kohalikud pensionifondid. Pensionifondidel on investoritena väga oluline roll Eesti ettevõtete rahastamisel. Kohalike ettevõtete börsileviimised ilma pensionifondide panuseta ei toimi. Pensionifondid on sisuliselt ainus institutsionaalne kapital Eestis, mis on alles hiljuti jõudnud arvestatavate mahtudeni (4,2 miljardit eurot) ning vähegi suuremate börsileviimiste korraldamine ainult jaeinvestoreid kaasates pole võimalik.

2. Eestis tegutsevad riskikapitalifondid, kes toovad siia ka väliskapitali, ei saa hakkama ilma kohaliku institutsionaalse investorita, milleks täna on pensionifondid. Initsiatiivid, nagu näiteks Balti Innovatsioonifond, millest on rahastatud enamus Eestis tegutsevaid riskikapitalifonde, on võimalikud ainult kohalikult investeerivate pensionifondide korral. Välismaised institutsioonid ei investeeri Eestisse, kui puudub kohalik investor (pensionifond), mistõttu on mõju Eesti ettevõtetele ja töökohtadele veelgi suurem.

3. Eestis on finantseerimine väga panganduskeskne. Pensionifondid on alles viimasel paaril aastal osutanud võlakapitali pakkujana pankadele konkurentsi ja ettevõtetele pikaajalise kasvukapitali pakkujana aidanud kaasa ettevõtluse edendamisele. Nüüd, mil mitmed pangad on Eesti turult tagasi tõmmanud, on ettevõtete jaoks pensionifondide roll veelgi olulisem kapitali kättesaadavuse parandamisel. Tuleb rõhutada, et mitmeid pensionifondide investeerimispiiranguid leevendati alles 2018. aastal, kui võeti vastu uus investeerimisfondide seadus, millega langetati haldurite tasusid ja lubatakse fondide varasid investeerida sisuliselt igale poole, sealhulgas veelgi enam Eestisse. Suuremad fondid on oma investeerimisstrateegiat sellest lähtuvalt juba ka muutnud.

4. Riik on aidanud lähiminevikus kohalike investeeringute tekkele kaasa läbi regulatiivsete piirangute leevendamise. Selle tulemusena investeerisid pensionifondid 2017. aastal Eestisse enam kui poole uutest sissemaksetest ning Eesti investeeringud kasvasid ligi kaks korda. 2018. aasta esimeses kvartalis alustas tegevust ainult Eesti investeeringutele keskenduv LHV II samba fond. 2018. aastal tegid näiteks LHV pensionifondid Eesti suunalisi investeerimisotsuseid 153 miljoni euro eest, 2017. aastal 170 miljoni euro eest. Need on suuremad summad, kui klientide (2%) ja riigi (4%) sissemaksed aasta jooksul kokku! Kokku on LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondid pakkunud kasvukapitali rohkem kui sajale kodumaisele ettevõttele, kogusummas ca 600 miljonit eurot.

Need investeeringud on valdavas enamuses tehtud kahe aasta jooksul, kui piirangud leevendusid ja jätkuksid olulistes mahtudes, kui reegleid ei muudeta. Pensionifondid võiksid Eestisse investeerida järgneva viie aasta jooksul 1-2 miljardit eurot, mis jääb peale kogumispensioni süsteemi vabatahtlikuks tegemist, Eestisse erasektori (pensionifondide) poolt investeerimata. Hetke segadusest tingituna on pensionifondide poolt uute investeeringute tegemine peatumas.

5. Kogumispensioni reformimisel võib anda kogujatele enam vabadust pensioniks kogutavate summade ja investeerimise valikus olevate fondide lõikes, kuid kindlasti tuleb säilitada riigi fiskaalne jätkusuutlikkus ning tähtsustada pensionifondide rolli Eesti ettevõtetele kapitali pakkujana. Vabatahtlikkus peaks seisnema investeeringute valikus, mitte kogumises endas. See tähendab, et inimesed saavad soovi korral valida investeeringute tegemise viisi ja objekti ise ning selleks ei pea olema pensionifondid, vaid võivad olla ükskõik millised instrumendid.

6. Kui kogumine on vabatahtlik ja fondidesse seni kogutud neli miljardit eurot võetakse sealt välja, siis kui ainuüksi pool sellest summast viiakse tarbimisse, on see kümme protsenti Eesti poolaasta eratarbimisest. Selle tulemusel läheb üles inflatsioon ja kaotavad kõige enam vähe kindlustatud inimesed.

7. Arvestada tuleks sellega, et kui kogumispensioni süsteem oluliselt muutub, siis hakkavad pensionifondid realiseerima oma portfellis olevaid varasid. Kui pensionifondid peaks fondidest välja võetavate summade maksmiseks realiseerima Eesti investeeringud, mõjuks see hävitavalt kohalikule kapitaliturule, sest:

a. pensionifondid on teinud tänaseks kokku Eestisse ca 600 miljoni euro ulatuses investeeringuid ning seda ei saa isegi paari aasta jooksul müüa. Kohustuslik pensionivarade kiirmüük tähendaks raskustesse sattumist investeeringuid saanud ettevõtetele ning oleks hoop ka pensionikogujatele endile;

b. kui fondid hakkavad realiseerima investeeringuid, mõjutab see tugevalt Eesti börsiettevõtteid ja neisse iseseisvalt investeerinud ca 20 000 investorit, kuna tekib väga tugev hinnasurve;

c. kohustuslik pensionivarade kiirmüük võib mõjutada muuhulgas kohalikke panku, kellel on omakapitalis allutatud laenud, millesse on investeerinud pensionifondid ja kellel puudub institutsionaalse kapitali osas hea alternatiiv. Tõenäosus, et välismaalt saabub aktiivne investor, kes tahaks need laenud üle võtta, pole suur.

FinanceEstonia juhatus rõhutab, et kohaliku kapitalituru toimimine on majandusele oluline, kuna sellel on otsene seos majanduskasvu ja töökohtade loomisega. Rahastamisallikate avardamine toetab ettevõtluse arengut, parandab elanike sissetulekuid ja seeläbi suureneb riigi maksutulu. Töötav kapitaliturg aitab kriisidele paremini vastu pidada ja neist kiiremini taastuda ning väheneb sõltuvus pangandusest. Kohalikud pensionifondid on kapitalituru olulised osapooled, mis üldjuhul on kohalikul turul investeerides pikaajalise vaatega. Toimiv pensionisüsteem on oluline kogu riigi turvalisuse ja selle majanduse stabiilsuse jaoks. Täna näeme, et see on tõsises ohus.

Allikas: FinanceEstonia

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700