Tulumaksusüsteemi väljakutsed tööjõuturu muutuste tuules

12. märtsil 2019 kinnitati Dmitri Jegorovi jätkamine Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantslerina. Mõned päevad hiljem oli meil au esitleda teda maksupoliitika valdkonna peaesinejana Raamatupidaja.ee ja KPMG Baltics koostoos korraldataval aastakonverentsil.

Dmitri Jegorovi sõnul on ettevõtete tulumaks, ehk kasumimaks üle maailma üldiselt äärmiselt keeruline maks. Eesti ettevõtte tulumaksu nimetab ta vaatamata hiljuti vastuvõetud muudatustele siiski ääretult lihtsaks.

Miks on maks keeruline? Paljudes riikides on kaks erinevat maksuarvestust. Eestis on kasumiarvestus raamatupidamislik ning kui seda kasumit on võimalik välja maksta, siis seda maksustatakse. Paljudes riikides kehtivad aga kasumile erinevad soodustused ja erisused, mis muudavad süsteemi läbipaistmatuks ning arvestuse keeruliseks. Keerulist süsteemi on omakorda veelgi keerulisem muuta. Toome siinkohal näite Ühendkuningriigist:

Soovides maha arvestada kasumist intressi tuleb muuta õigusakti 156 lehekülge ning selgitusi 489 lehekülge (J.Vella)

Tulumaksuküsimuse puhul mängivad suurt rolli muudatused tööjõuturul, kuna trend liigub tööampsude, õhtuse ettevõtluse, osalise ajaga töötamise, kaugtöötamise ning diginomaadluse poole. 2015 aastal oli maailmas 1% tööjõust diginomaadid, s.o 60 mln inimest, kellest enamus töötab ja elab aasta jooksul 5-10 erinevas riigis. Ennustatakse et 2027. aastal ületab arenenud riikides uudsete töökohtade arv traditsiooniliste oma.

Dmitri tõi välja probleemid tööjõu maksustamisega meil ja mujal:

• Tulumaksu makstakse residentsusriigile ja sotsiaalmaksu töökohariigile - hägustub

• Tulumaksu makstakse kõigilt tuludelt, sotsiaalmaksu makstakse aktiivselt tulult – hägustub

• Töötuskindlustus aitab, kui kaob ära töine tulu – hägustub

• Lisaks halveneb töötajate ja ülalpeetavate suhe

Mis on Eesti võimalus?

Eestis võib küll mõelda, et me kulutame natukene liiga vähe tervishoiukuludele. Samas Eestis on protsent SKP-st, mis läheb tervisehoiusüsteemi 7. Ameerikas on see number üüratu, 17%, kuid ka seal ollakse rahulolematud. Pole ühtki riiki maailmas, kus see raha mujal kasutust ei leiaks. Dmitri sõnul ei ole alati küsimus rahas, vaid pigem korralduses. Luua tuleks selline sotsiaalkindlustussüsteem, mis meeldiks ka e-residentidele, diginomaadidele.