3. jaanuar 2019
Jaga lugu:

Põhipalk on tõusnud ligi pooltes organisatsioonides

Kuue kuu jooksul (aprillist septembrini 2018) tõusis töötajate põhipalk pea pooltes (48%) organisatsioonides, selgus Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööandjate küsitlusest. Kuus kuud varem, kevadel 2018, prognoosis põhipalga kasvu ligi veerand (23%) tööandjatest ja pea viiendik (19%) ei osanud öelda, kas põhipalk muutub. Seega on põhipalka pidanud tõstma tunduvalt rohkem organisatsioone, kui seda kevadel ennustas ja selleks valmistus.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder  Foto: erakogu

Ka varasemad uuringud on näidanud, et tegelikult tõstab palkasid suurem hulk organisatsioone, kui seda prognoosib. Tavaliselt koostatakse tööjõukulude eelarve sügisel ning palkasid korrigeeritakse sellele vastavalt aasta esimeses pooles. Lisaks kavandatud muutustele mõjutavad tegelikku palgatõusu aga ka individuaalsed kokkulepped ja töötajate vahetumine, mille mõju palkade muutusele on keeruline ennustada. 70% uuringus osalenud tööandjatest kavatses järgmise kuue kuu jooksul värvata uusi töötajaid uutele töökohtadele, hooajalistele töödele või lahkuvate töötajate asendamiseks. Kuna töötajad vahetavad töökohta eelkõige parema palgapakkumise pärast ja tööandjad peavad värbama üldjuhul juba hõivatud inimesi, mõjutab uute töötajate vajadus kindlasti mõju ka palkade tõusu.

Aasta tagasi, sügisel 2017 korraldatud uuringus ütles 52% tööandjatest, et nad on põhipalka juba tõstnud.

Järgmise kuue kuu jooksul (oktoober 2018–märts 2019) plaanib palgataset tõsta 40% uuringus osalenud organisatsioonidest (joonis 1). Üle kolmandiku (36%) organisatsioonidest ei plaani põhipalkade muutust ja peaaegu veerand (24%) ei oska öelda, kas põhipalk muutub.

Joonis 1. Põhipalkade muutmise kavatsus 2017 sügisest 2019 kevadeni.  

Aasta tagasi oli organisatsioone, kus plaaniti põhipalka tõsta, veidi rohkem – 44%. Uusi töökohti soovib luua 39% ettevõtetest ja 70% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele või uutele töökohtadele. Enim otsivad tööandjad tööturult spetsialiste – pea igas teises (45%) töötajate värbamist plaanivas ettevõttes soovitakse tööle võtta just spetsialiste. Kolmandik (33%) tööandjatest kavatseb värvata oskustöölisi (sh sõidukijuhte ja masinaoperaatoreid), 27% lihttöölisi, 23% klienditeenindajaid. Kõige väiksem vajadus on praegu kontoriametnike järele.

Põhipalk kasvab rohkem suuremates ettevõtetes ja organisatsioonides

Põhipalka tõstnud ettevõtete hulgas on rohkem neid, kes tegutsevad panganduse ja kindlustuse ning masinate ja seadmete remondi ja hoolduse alal. Ka majutuses ja toitlustuses olid põhipalka tõstnud rohkem kui pooled uuringus osalenud organisatsioonidest. Vähem oli põhipalk tõstnud organisatsioone riigiasutuste, põllumajanduse ja muude teenindavate tegevuste valdkonnas. Töötlevas tööstuses olid viimase kuue kuu jooksul põhipalka tõstnud rohkem kui pooled (53%), kaubanduses veidi vähem kui pooled (48%) organisatsioonid.

Järgmisel kuuel kuul kavatsevad rohkem kui pooled organisatsioonid põhipalka tõsta haldus- ja abitegevuste, hariduse ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tegevusalal.

Võrreldes Eesti ettevõtluse struktuuriga, kus väikeettevõtteid on üle 90%, on uuringus rohkem esindatud suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Vähemalt 50 töötajaga organisatsioone oli uuringus 34%, ülejäänutes oli alla 50 töötaja. Seda peab ka tulemuste tõlgendamisel arvestama – väiksemate ettevõtete palgamuutust ei pruugi need nii hästi kajastada.

Põhipalk oli viimase kuue kuu jooksul tõusnud rohkem kui pooltes 100–500 töötajaga organisatsioonides. Ka järgneva kuue kuu jooksul veavad põhipalga kasvu suuremad organisatsioonid. Väiksemate organisatsioonide esindajate seas on vähem neid, kes põhipalga tõusu prognoosivad.

Tegevusalade järgi oli uuringus osalenute seas rohkem tööstuse, kaubanduse, mitmesuguste kutsealaste teenuste, ehituse ning majutuse ja toitlustuse valdkondade esindajaid.

Rohkem on tõusnud juhtide ja tippspetsialistide põhipalk

Uuringus osalenud tööandjatelt küsiti, millises töötajate grupis on nad viimase kuue kuu jooksul põhipalka muutnud. 17% uuringus osalenutest märkis, et nende organisatsioonis on tõstetud kõigi töötajate põhipalka. Ülejäänud organisatsioonides oli tõstetud mõne töötajate grupi põhipalkasid. Rohkem oli vastajaid, kelle organisatsioonis oli tõstetud spetsialistide ja oskustööliste põhipalka. Vähem oli organisatsioone, kus oli korrigeeritud kontoritöötajate põhipalka.

Viimase kuue kuu jooksul toimunud põhipalgamuutus jäi enamasti 5–6% piiresse – kolmandik (32%) kõigi töötajate põhipalkasid tõstnud organisatsioonidest märkis just selle vahemiku. Ligi veerand (24%) kõigi töötajate põhipalkasid muutnud organisatsioonidest oli teinud seda 3–4% ulatuses.

Lihttööliste ja klienditeenindajate põhipalga tõus jäi sagedamini 9–10% ringi ja seda mõjutab ilmselt nii alampalga kasv kui ka töötajate puudus. Oskustööliste palgatõus jäi sagedamini 5–6% ringi, aga üsna palju oli ka organisatsioone, kus oskustööliste põhipalk oli tõusnud 9–10%. Tippspetsialistide põhipalka olid tõstetud 9–10% või 11–20%. Esmatasandi juhtide põhipalga kasv jäi kolmandikul juhtudest 5–6% piiresse, rohkem kui pooled esmatasandi juhtide põhipalka muutnud organisatsioonidest olid seda aga tõstnud rohkem kui 9%.

Järgmise poolaasta palgatõus jääb 3–6% piiresse

Järgmise kuue kuu jooksul plaanis kõigi töötajate põhipalka tõsta 18% uuringus osalenutest. Veidi rohkem oli neid, kes kavatsesid tõsta spetsialistide ja oskustööliste põhipalka (joonis 2).

Kõigi töötajate kavandatav põhipalga tõus jääb 3–4% või 5–6% piiresse. Tippspetsialistide ja esmatasandi juhtide kavandatavaks põhipalga tõusuks märgiti sagedamini 9–10%. Teistes ametirühmades oli kavandatav põhipalga tõus sagedamini 3–4% või 5–6%.

Joonis 2. Põhipalga tõstmise kavatsus järgmisel poolaastal ametirühmade lõikes.  

Kolmandik organisatsioone on 2018. aastal muutnud lisatasu maksmise süsteemi

Peale põhipalga on mitmed organisatsioonid muutnud ka lisatasu maksmise süsteemi. Organisatsioonide tööturu- ja palgauuringu küsitluses osalejatel paluti märkida, kas nende organisatsioonis makstakse töötajatele mingit lisatasu. 66% vastanutest märkis, et lisatasu makstakse. Sagedamini makstakse öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu, igakuiselt arvestatavat individuaalset tulemustasu ning aasta-, poolaasta- või muu perioodi preemiaid.

Nende organisatsioonide esindajatelt, kus töötajatele lisatasusid maksti, küsiti, millal lisatasude süsteemi viimati muudeti. Rohkem kui pooltes (52%) organisatsioonides oli lisatasude süsteemi muudetud sel või eelmisel aastal, käesoleval 2018. aastal oli lisatasude süsteemi muudetud kolmandikus (33%) organisatsioonides.

Enamikus (84%) organisatsioonides on lisatasude süsteemi muutus toonud kaasa töötasu suurenemise – seda just lisatasu osatähtsuse suurenemise tõttu.

Soodustuste paketid on muutunud kallimaks ja mitmekesisemaks

Organisatsioonide tööturu- ja palgauuringu küsitluses osalenutelt küsiti, kas nende organisatsioonis pakutakse töötajatele mingeid soodustusi või hüvesid. 70% vastajatest märkis, et soodustusi ja hüvesid pakutakse.

Kõikidele töötajatele sagedamini pakutud soodustused olid: tasuta kohv, tee ja joogivesi, jõulupakid töötajate lastele, ühisüritused, sh koos peredega, toetused isiklike sündmuste puhul ning tööjuubeli preemia või kingitus.

Soodustuste ja hüvede pakkujatelt küsiti, kas ja millal nende organisatsioonis soodustuste paketti viimati muudeti. Rohkem kui pooltes (56%) organisatsioonides oli soodususte paketti muudetud sel või eelmisel aastal. Vastajate hinnangul on muudatuste tulemusena suurenenud pakutavate soodustuste arv ja töötajate valikuvõimalused soodususte kasutamisel, samuti kasvanud organisatsiooni kulud soodustustele.

Tööjõupuudus sunnib tööandjaid jätkuvalt põhipalka tõstma

Uuringus osalenutelt küsiti, millised tegurid mõjutavad nende organisatsioonis põhipalga muutmise või muutmata jätmise otsust kõige enam. Vastanute hinnangul mõjutavad palga muutmise otsust kõige rohkem organisatsiooni majandustulemused ning tööturu olukord ja vajalike töötajate saadavus turul (joonis 3). Emaettevõtte või omanike tööjõukulude eelarve mõjutab palkade muutmise otsust väga suurel määral 17% organisatsioonidest, 26%-s organisatsioonides see otsust ei mõjuta. Muutused maksuvaba tulu arvestamises suurema osa (65%) organisatsioonide põhipalga muutmise otsust mõjutanud ei ole või on teinud seda vähesel määral. Palga alammäära muutus ei ole samuti enamiku (63%) organisatsioonide palga muutmise otsuseid mõjutanud.

Joonis 3. Põhipalga muutmise otsust mõjutavad tegurid  

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palgamuutused. 2018. aasta oktoobris korraldatud küsitluses osalesid 503 organisatsiooni esindajad. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasu ja soodustused ning see, mida töötajad tööandjatel ootavad.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt